Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Dean Koontz ·

Watchers

(romaan aastast 1987)

eesti keeles: «Hääled öös»
Tallinn «Travon» 1998 (Bestseller)

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
3
4
4
0
0
Keskmine hinne
3.909
Arvustused (11)
Urmas Muinasmaa

Paari sõnadega öeldes on tegu midagi Mario Puzo ja "Lugusid loomadest" vahepealsega, peaks eriti hästi peale minema koeraomanikele. Sisust. Salajasest geneetika laborist lasevad jalga kaks looma, üks on super-intelligentne koer, teine samuti intelligentne olend, kuid tõeline "killer". Toimub rida mõrvu, asjasse on segatud venelased, hull palgamõrtsukas, FBI. Algab klaperjaht põgenikele, mis paraku ei taha tulemusi anda. Ühesõnaga sisuliselt põnevusromaan. Ideede poole pealt koputatakse inimese südametunnistuse peale, et kui ta on loonud intelligentsed olendid, peab ta neid kohtlema ka nagu intelligentsetele olenditele kohane, mitte puuris pidama. Päris hea ajaviide oli, hindeks viis.
Teksti loeti eesti keeles
Dope

Mulle meenutas kangesti Stephen Kingi.Noh - sihuke vaese mehe King ta oligi.Hea lobe ajaviitekirjandus.
Teksti loeti eesti keeles
Katariina Roosipuu

Lugesin, kuna raamatut soovitati õudukina ning selline vihje oli ka tagakaanel (seda kergeusklikku elukogenematust, mis ei lase ikka veel tagumise kaane myygiremarkidesse täie kyynilisusega suhtuda). Yhesõnaga - sain haledasti tyssata, kuna mind intrigeeris see "... kus neil tuleb kokku puutuda ohtlikult läheneva KURJUSEGA, mis ületab inimeste kujutlusvõime piirid." tagakaanelt. Inimeste petmine. Sellest latist oleks ka kõige vigasem kujutlusvõime yle roomanud, selleks õieti lamamistoolist välja ronimata. Tõe huvides tuleb tõdeda, et väga hea tahtmisega otsides leidis raamatu peale üks-kaks keskmisest ilmateatest veidi kõhedamat kohta: esimeses peatykis kippusid põõsad salapäraselt sahisema ning tytarlapse jutt, kes laborist pääsenud kolliga maadelnud oli, oli ka päris maaliline, kuigi yheks peamiseks kogetud õuduseks oli see, et koletise hingeõhk haises. Jube muidugi. Arusaamatu, miks raamatut nii vägisi õudukiks punniti - sellele viitab nii pealkiri kui õõvastav sissejuhatus. Sest tegelikult - nagu isand Muinasmaagi ytles - on see rohkem yks sydamlikku sorti perelugu koerasõpradele ja sellisena täiesti mõnus lugeda. Parasjagu põnev ja sydamlik ning ka suhtlused intelligentse koeraga olid päris humoorikad. Yks tõesti geniaalne lause neist suhtlustest: "Purikas on veidi kõver". Lause tasub ylesotsimist ;) sest kontekst muudab selle veel eriti sarmikaks.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Hea asi oli. Lugesin raamatu ühe hingetõmbega läbi. Muidugi olen ka paremaid lugenud aga see meeldis mulle väga. Nõustun ka Katariinaga, sest raamatu tagakaanel asuv lühikirjeldus oli küll pettev.
Teksti loeti eesti keeles
Tarmo Õuemaa

Olen Koontzi kohta viimase kümne aasta jooksul kuulnud arvamusi, et nagu King, aga parem. Seepärast olid ootused raamatut kätte võttes kõrgel. Algus oligi OK, aga mingil hetkel hakkasid tegelased närvidele käima. Kogu see nende sebimine oli niii etteaimatav ja tüübid lausa iseeneste karikatuurid.

Palgamõrtsukas, kelle eluunistus on kägistada rase naine ja kes on õnne tipul, kuna saab päeva jooksul kolm tööotsa, sobib minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt parimal juhul keskpärasesse paroodiasse. Ahvi näoga peletis jäi pigem alla kui ületas Howardi Conani–lugude kolle.

Samas Nora ja eriti koer olid alguses lahedad. Mingil hetkel läks aga see mehe, naise ja neljajalgse intellektuaali suhe ikka ilgelt imalaks.

Samas peab tunnistama, et 400 lehekülge sai loetud ühe õhtuga ning tahtmist raamatut käest visata ei tekkinud.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Üks neid teoseid, mille paned käest teadmisega, et seda mitte kunagi enam kätte ei võta. Kogu lugemise aja masendas tegevuse aimatavus, kuigi teostatud oli see lahedalt, seega polnud lugemine küll mingi vaev, pigem nagu unesöömine - ärkad ikka tühja kõhuga ;-). Sisu on juba tutvustatud: juba jälle põgeneb salajasest laborist mingi elukas; siis tuleb mängu "hea", üksik ja frustreeritud, natuke õnnetu meeskodanik; siis tuleb mängu tema kaaslane, imekena ja paljukannatanud naisterahvas; siis superpaha, NII paha, et ta ei saa raamatu lõppu üle elada, küsimus saab olla vaid viisis, kuidas "hea" ta lõpuks maha lööb… et cetera - no innovatiivne ja mõtteergas nagu keskmine hollywoodi film. Ikka need paranoilised FBI agendid, sorkivad venelased ja väärandid maffiast…

Koer oli armas jah, kui välja arvata see, et nagu enamiku (pseudo/päris) tulnukate puhul, ületas ta intelligent inimese oma määratult, olles samas lõpmata sarnane. Ei olnud teine eluvorm, kuigi autor seda mitu korda rõhutas, ikka oli tegemist koeranahka topitud heatahtliku metsinimesega, täpsemalt ameeriklase kujutlusega metsinimest, mis põhineb Defoe ääretult usutaval kirjeldusel Reedest. Alla kaheaastane koer - sai aru inimkõnest… oskas kasutada enamikku inimeste seadmetest… õppis poole aastaga lugema… omas huumorimeelt ja tegi filosoofilisi üldistusi… räme naer lugejate ridades - olgu, kui Prachett või Adams seda mõnes oma pilas kirjutavad, aga Tarzanilugudel võiks olla ikka oma aeg ja koht - möödunud sajandi algus ja lastekirjandus.

Kokkuvõtlikult - oli ka õnnestumisi, ei olnud väga silmariivavaid apsakaid ja lugu selline helge ja elurõõmus. Ühesõnaga talutava ajaviide.
Teksti loeti eesti keeles
Silver Sära

Tundub, et autor on kirjutanud oma loo võimalikult suurt lugejate kontingenti silmas pidades, pistes teksti nii armastust, vihkamist, moraali üle mõtisklemist ja naturaalset vägivalda. Just seda viimast silmas pidades saab Koontz mult ka suhteliselt hea hinde. Ühtlasi tekkis küsimus, et kas Kaplinski sai "Hektorit" kirjutelles mõtteid ka "Watchersist"?
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Kuigi on olemas palju paremaid ajaviiteraamatuid, on olemas ka palju halvemaid. Keskpärane. Mulle käis ka närvidele, et kirjanik pidevalt rõhutas, et koer ei ole samasugune nagu inimene, vaid siiski erinev liik ja seetõttu teistsuguse mõtlemisega, aga tegelikult ei olnud seda eriti kuskilt näha.
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Enam-vähem sama mis King. Üleloomulikud olendid. "Kurjus", mis ületab inimeste kujutlusvõime piirid. Segane palgamõrvar. Natuke õnnetud, kuid samas armsad peategelased. Ning terve hunnik igasuguseid klisheesid. Minu arust oli see tobe raamat. Piisavalt põnevalt kirjutatud, et korra läbi lugeda ja siis unustada. Mitte midagi erilist, puhas ajaviide.
Teksti loeti eesti keeles
Ralf Sauter

Põhikooli ajal valisin Keskraamatukogust lugemiseks raamatuid üsna juhuslikult. Käesoleva teose kasuks otsustasin tõenäoliselt sellepärast, et sisututvustus tagakaanel oli huvitav. Ja pean ütlema, et kui paljud tollal loetud raamatud on meelest läinud (Koontzi "Hirmu pale" nende seas), tuleb see teos mulle ikka ja jälle meelde. Õuduslugu, mis pakatab inimlikust soojusest. Nii mäletan seda mina.
Teksti loeti eesti keeles
x
AR
1983
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
AR

Eesti keeles on raamatu pealkirjaks "Ajarännak".Enne lugema hakkamist ei uurinud ma raamatu tausta ning üllatus oli suur, kui selgus, et tegemist on triloogia esimese raamatuga. Raamatu tiitellehel ega ka sisukokkuvõttes viidet sellele ei olnud. Nii et tuleb oodata veel mõned aastad triloogia järgmisi raamatuid.Raamatu eestikeelne pealkiri on minu meelest natukene ebaõnnestunud, kuid sellest ei tasu ennast häirida lasta. Tegemist on üsna huvitava lähenemisega erinevate ajahetkede üksteisega põimumisele, inimeste kehavälisele kogemusele ning sellele miks neandertaallased ca 40 000 aastat tagasi välja surid. Sisu on üsna kaasahaarav ning pinge ei kao raamatu esimestest lehekülgedest kuni viimasteni. Tegelkult isegi mitte viimasel, sest tegemist on triloogiaga.Minule raamat meeldis ning ootan põnevusega järgmist osa.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Tüüpiline Tarzani stiilis raamat. Loed selle ühe hingetõmbega läbi ning pärast mõtled, mis siin siis ikka nii erilist oli.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Kirjanik julges kirjutada kuidas "maailma tsiviliseeritumad inimesed" nö inglased muutusid teatud aja möödudes, vastavates tingimustes muidugi, metslasteks. Kindlasti ei ole Golding mingi marurahvuslane ega ülista inglaseks olemise ülimust. Sisu on üpris korralik ning ma usun, et ta vääris Nobeli preemiat.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Hea asi oli. Lugesin raamatu ühe hingetõmbega läbi. Muidugi olen ka paremaid lugenud aga see meeldis mulle väga. Nõustun ka Katariinaga, sest raamatu tagakaanel asuv lühikirjeldus oli küll pettev.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Algus hea, lõpp langes ära. Kui oleks olnud vastupidi poleks läbi lugenud. Vahepeal kasvab asi juba üle mõistuse.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Pole viga. Üpris kiiduväärt teos. Algus läks vaevaliselt, kuid viimased sada lehekülge olid päris põnevad. Mõnele mehele võis see teos tunduda küll liiga diskrimineeriv või tema mehelikku uhkust riivav, kuid see ei heida küll raamatule halba varju. Ühiskond on üsna omapärane. Naised valitsevad, teenijamehed annavad nõu ja abistavad. Sõdurid elavad oma elu garnisonis. Sõdurid on täielkult poliitilisest elust eraldatud, neid ei lasta võimu juurde kuna kardetakse uut kohutavat ja laastavat sõda nagu selleks oli nn. vaplus. Kuna naised üksi ei saa ka hakkama, peavad teenijamehed täitma selles osas meeste rolli. Nemad on ka naiste laste isad. Teenijamehed on saanud ka sõdurikoolituse, kuid lahkusid omal soovil garnisonist 15. eluaastal.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Hea raamat. KETTAMAAILM on muidugi midagi teisest klassist, kuid VAIBARAHVAS on hoopis midagi uut. Elu vaibal - tõesti huvitav mõte. Veidi kummitab sarnasus Tolkieniga aga see ei mängi minu arvates siin erilist rolli. Raamat paneb ennastki küsima, mis asi see elu siis ikkagi on. Üks asi meeldis mulle veel. Siin esitati küsimus, kas me siis ise ka kunagi rahus saame elada. Ikka ja jälle tekib mõni sõjakolle ning suurriigid relvastuvad pidevalt. Kas siis meie saame ka kunagi rahu maailma. Dumiidi keisririik juba oli selle poole teel.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Eriti isukalt ausaltöelda raamatut ei lugenud. Ja raamatupõletamine on Bradburyle vist tõsiselt hinge läinud. Inimesed on allakäinud, lõbutsevad nii kuis hing lubab. Mõelda inimesed ei tohi. Riik hoolitseb inimeste eest. Lõpuks hakkab Montag mõtlema, et mis elu see selline on ja satub seadustega pahuksisse.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Täitsa loetav ja põnev raamat. See ajavahele minek oleks võinud ära jääda aga muidu täitsa normis. Nojah veel see raamatu pikkus, oleks võinud olla veidikene lühem F`lar oli ka üpris mõnus tegelane koos Lessaga. Negatiivseid tegelasi peale Faxi praktiliselt ei olnud. Tema sai juba üsna alguses surma. Põhiliselt keskendutakse siiski võitlemisele sissetungijatega Punaselt Tähelt. Ma ootan põnevil järgmisi Anne McCaffrey raamatuid.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Juba parem kui "Võlukunsti värv". Juba toimus selline konkreetsem tegevus, mitte nagu esimeses osas, kus ei olnud sellist keskset sündmustikku. Lõpp oleks võinud olla veel põnevam ja muljetavaldavam.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Kindlasti parem kui teised Kettamaailma osad. Raamat muutus järjest põnevamaks. Pratchett on vist selline kirjanik, kes õpib tehtud vigadest ja üritab igat järgnevat teost paremaks teha kui eelnev oli. Ootan põnevusega järgmisi Pratchetti raamatuid. Raamatus võis olla vihje sellele, et ei tohi leppida oma saatusega vaid kogu aeg edasi võitlema ja püüdlema. Ega kõik siin ilmas pole saatuse poolt määratud. Inimene kujundab iseenda saatust. Mort oli selline karakter, kes ei leppinud tulevaga ja võitles isegi Surma endaga.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Ausalt öeldes ei ole see minu Ray Bradbury lemmikteos. See on küll omapärane aga mõned novellid sarnanevad Wellsiga. Näiteks nagu tuulerõuged marslastel.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Vahepeal meenutas Tolkieni. Kuskil läks asi jälle nii segaseks, et pidin mitu korda tähelepanelikult lugema, et arus saada. Muidu igati korralik raamat. Muidugi oli siin igasuguseid uusi väljendeid ja sõnu, millest vist ei pidanudki aru saama.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Päris hea muinasjutt. "Kääbikule" jääb alla. Tegevus keerleb ühe sõrmuse ümber, mida vajab kurjus, et saavutada täielik võim. Seda sõrmust aga valdab parasjagu kääbik Frodo. Kohati muutub jutt venivaks. Viimane osa triloogiast oli kõige parem.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Väga hea teos. Stephen King on näidanud, et ta on ka midagi muud kui ainult ulmekirjanik. Annie Wilkes on tõeliselt õudne kuju. Ja veel Paul Sheldon peab üle elama sellise õuduse nagu on Annie Wilkes. Kõige vastikum koht oli amputeerimine - see oli tõeliselt vastik koht. Väljendid olid ka raamatus head (kolearmas, räpalind jt.). Tekkis ehtne Annie Wilkesi tunne.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Väga hea lugu, mida on üsna põnev lugeda. Lapsepõlve koletiste elluärkamine on vist kõige kohutavam asi, mis sinuga juhtuda võib.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Mitte just lemmik Lingreni teos. Filmi ei vaadanud ka just suure huviga. See oleks võinud olla "Vennad Lõvisüdamed" taoline raamat. Kohati läks üpris igavaks. Lõpuni sai vähemalt loetud ja "4" panen sellepärast, et Lindgren on lihtsalt hea.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Lindgren on parim lastekirjanik. Raamat oli huvitav ja põnev. Film oli ka hea. Eriti jäi meelde paanimuusika.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Minule küll meeldis. Iseloomulik on palju vägivalda aga ikkagi üks parimaid ERB teoseid. Lugu sellest kuidas hukkunud sõjalendur satub tundmatule planeedile, kus sõdivad omavahel kaks linna.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Pealkiri tõmbab ligi, kuid pärast läbilugemist sain aru, et ega ta teistest Marsi raamatutest ei erine.
Teksti loeti eesti keeles