Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Astrid Lindgren ·

Ronja Rövardotter

(romaan aastast 1981)

eesti keeles: «Röövlitütar Ronja»

Astrid Lindgren «Vennad Lõvisüdamed. Röövlitütar Ronja»
Tallinn «Tiritamm» 1996

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
22
4
0
0
0
Keskmine hinne
4.846
Arvustused (26)
Kristjan Sander

Suurepärane lastefantasy ja minu arvates kõige parem AL teos. Omal ajal, kui ilmus koos Vendade Lõvisüdametega, lugesin 14 (!) korda järjest läbi - sellist rekordit ei esine ühegi teise raamatu juures ja seda võib ka suti raske mõista olla. Sellest piisab, et viis panna, kuid nüüd tagantjärele vaadates tuleb ikkagi teos omas zhanris oivaliseks tunnistada. Puudus Lõvisüdamete kodumaa kaitsmise temaatika ja mõningane triviaalsus, metsaelanikud olid mõnusalt müütilised ning kogu see Romeo ja Julia lugu suht hästi kirja pandud. Peamine oli siiski mets oma isevärki eluga, mida tasuks välja tuua vastava kirjelduse ühe tipuna ka täiskasvanutele mõeldud Fantasy osas. Selleni ei küüni ei Kääbiku Sünklaas ega muud sarnased asjad.
Teksti loeti eesti keeles
Avo Nappo

Mh, mispärast ta niiviisi teeb? Kääbik ja Sünklaas jätku parem rahule. Ma olen Kääbikut omal ajal ikka rohkem lugenud kui 14 korda. Aga Ronja on _tõesti_ võrratu! Hämmastav kusjuures, et minuteada on taseni viimane Lindgreni teos mis eesti keelde tõlgiti. kaantega väljaannet eesti keeles ei olnud. Huvitav miks?
Teksti loeti eesti keeles
Targo Tennisberg

Minu mäletamist mööda anti "Mio, mu Mio" välja veel hiljem kuiRonja (vt. eelmist arvustust), aga see pole praegu tähtis. Olulisemon asjaolu, et see raamat teeb (minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt) pikalt ära Fantasy-zhanri suvalisele keskmisele esindajale, kus peale lohede ja võlurite midagi omapärast ei ole. Siin aga on ainuüksi hallvanakesed viit punkti väärt.
Teksti loeti eesti ja rootsi keeles
Laur Salundi

Hää lugu neh. Sai omal ajal isegi paar korda loetud (kui ma oma lemmikuid hakkaks kümme korda järjest läbi lugema, siis ei jääkski vist muuks aega). Aga jah. Ühtegi halba sõna selle kohta õelda ei saa. Päris mõnus lastejutt. Meenutada on hea, aga ise vist praegu uuesti lugeda ei viitsiks. "Kääbikust" parem igal juhul.
Teksti loeti eesti keeles
Satyros

Raamat mida ma lugesin mitmeid kordi vaimustusega läbi. Muidugi väiksena olles. Viimati kui lugesin ei olnud ta päris see mida ma uuesti lootsin. Igal juhul oli hea fantasy, minu arust parem veel kui Tolkieni "Kääbik" või "Sõrmuste isand", Päris viit ei tahaks ma ka panna kuna see fantaasia maailm ei ole päris täielikult tema välja mõeldud. Nimelt oli seal tugev mütoloogia hõng juures nt. need lendavad pool inimesed (õiget nime ma neil ei mäleta) on ka igalpool mujal mütoloogias sama moodi kasutuses. Nendel on isegi sama välimuse kirjeldus, tundub vaid, et nimi on muudetud. Mina tean neid elukaid Skakkide nime all. Trollid ja muud taolised päntajalad on ju kõik Lindgreni kodumaisest mütoloogiast laenatud. Kuid siiski raamat oli väga hea. Ülimalt hästi kirjeldatud tegevus. Eriti hästi sobib ta lugeda 10 kuni 13 aasta vanustele. See on veel üks raamat, mis peaks olema tuttav kõikidele ulmehuvilistele inimestele.
Teksti loeti eesti keeles
Katariina Roosipuu

Ogar annus elurõõmu on selles raamatus sees. Hästi abiks, kui kõrvad longu vajuvad ja muidu ka tore. Selline raamat, millest on raske kui mitte päris võimatu teha filmi või näidendit, millesse raamatu fiiling sisse jääks. Ma olen vist kolme erinevat ronjanäidendit vaatama läinud just selles lootuses, et ehk äkki näitavadki elusat muinasjuttu, aga ei tyhjagi - mingit kaltsuteatrit ja pullitegemist näidatakse. Pyha pilastus ja kõik need teised sõnad. Ka filmid ei taha kuidagi yle raamatu seatud lati ulatuda.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Mitte just lemmik Lingreni teos. Filmi ei vaadanud ka just suure huviga. See oleks võinud olla "Vennad Lõvisüdamed" taoline raamat. Kohati läks üpris igavaks. Lõpuni sai vähemalt loetud ja "4" panen sellepärast, et Lindgren on lihtsalt hea.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Laur

See raamat käib ulme alla?? Olgu pealegi. 4 on umbkaudu paras hinne selle kohta, mida ma ta`st lapsena arvasin.
Teksti loeti eesti keeles
Krister Haav

Praegu tagasi vaadates üks nendest raamatutest, mis mulle kuidagi ei meeldinud, kui ma "veel väike" olin. Praegu aga... Võin häbenemata öelda, et see on üks minu lemmikutest.

Oh saaks ometi plussegi juurde panna.... Viiest jääb väheks.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Mul ei õnnestunud seda raamatut lapsena lugeda sel lihtsal põhjusel, et juba selle kirjutamise ajal, rääkimata eesti keeles väljaandmise ajast, olin sihuke suur ja karvane, hääl jäme ja lapsepõlv ammu unustatud asi. Aga ikkagi meeldis väga, just oma elurõõmu ja toredate tegelaste pärast. Kirjutan kahel käel alla Katzi arvamusele filmide-teatri koha pealt, ainult selle reservatsiooniga, et tolles paari aasta taguses Tartu vabaõhulollitamises oli paar laulu, millest õhkus raamatu fiilingut ja mida kahjuks enam pole kuulda olnud.
Teksti loeti eesti keeles
Maria Perner

Sümpaatselt naljakad metsakollid (paar kurjemat ka muidugi sekka), eluterve huumoriga röövliseltskond ja igatsus lihtsa inimlikkuse järele. Meeldis juba kümmekond aastat tagasi ega ole praegugi oma karget võlu kaotanud.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Kuulge teie! Jätke kohe heaga Tolkien rahule! Olgugi, et zhanrilt v6iks nii Tolkieni telliseid kui ka "Ronjat" fantasy alla pista, on nad ju tegelt absoluutselt erineva suunitlusega kirjutataud. "Ronja" on selline pisiske olukirjeldus, Tolkien aga lööb eeskätt oma mastaapsusega. Kui proovita Tolkieni ja Lindgrenit v6rrelda tehle siis seda nende teostega, mida v6rrelda annab (ntx "L6visydamed" v6i "Mio, mu Mio"). Nojah ja ehk on Tolkieni "S6rmused" ja Lindgreni "Ronja" siiski veidike erinevatele sihtgruppidele suunatud (mis kyll BAAS`i lugedes veidike kahtlema paneb ;-) ).
Teksti loeti eesti keeles
Taivo Rist

Jälle üks Romeo ja Julia lugu, ent... parem kui Shakespeare. Esimene armastus, aga mitte "ja nad abiellusid ja elasid õnnelikult kuni surmani" tüüpi lugu. Väga ilusasti on kirjas, mismoodi Ronja ja Birk metsas elasid. Ja lõpp -- amor vincit omnia, siia, veider küll, sobis.
Sarnane teos on veel Richard Rohu "Kodus ja metsas". Suvel saab metsas hakkama, aga talvel... jah, vaja koju tulla.

Romaani ulmeosa on kõrvaline ja selle saaks eriti midagi kaotamata kõrvale jätta -- aga ei ole ju nii, hallvanakesed ja erinnüsed/ skakid annavad jutule palju juurde. Nii et kõlbab siiski BAASi panna ja 5-ga hinnata.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Saar

Polnud küll lemmik Lindgreni teos (ilmselt Ronja pärast), kuid ei saa märkimata jätta, et Lindgren oli, on ja jääb minu jaoks parimaks naiskirjanikuks. Ilma temata oleks Euroopa lastekirjandus väga-väga vaene. Mäletamist mööda lugesin ma Ronjat kõigest paar korda. Ja mäletamist mööda oli teas hea, kuid mitte suurepärane.
Teksti loeti eesti keeles
Eilish

Armas raamat - et Lindgren ka sellisest keskkonnast midagi nii hingelist oskab välja võluda!
Teksti loeti eesti keeles
Alari Rajande

Metsmardused, hallvanakesed, tötskääbused ja sõbrad.

Kunagi pisikesena ette loetud ja filmina nähtud, lugesin ise Ronjat raamatuna esimest korda alles täiskasvanuna ja õnneks oli kogu selle maailma võlu täiesti alles. Ronja üks plusse on kindlasti see, et tänu tegevuse põhjamaisusele võib hallvanakesi ja metsmarduseid ka suvalises Eesti metsas ette kujutada, ja kes teab, v-o nähagi... röövlid on juba ju olemas.

Sõna "tötskääbus" eest tahaks tõlkijale eraldi viie anda.
Teksti loeti eesti keeles
x
AR
1983
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
AR

Eesti keeles on raamatu pealkirjaks "Ajarännak".Enne lugema hakkamist ei uurinud ma raamatu tausta ning üllatus oli suur, kui selgus, et tegemist on triloogia esimese raamatuga. Raamatu tiitellehel ega ka sisukokkuvõttes viidet sellele ei olnud. Nii et tuleb oodata veel mõned aastad triloogia järgmisi raamatuid.Raamatu eestikeelne pealkiri on minu meelest natukene ebaõnnestunud, kuid sellest ei tasu ennast häirida lasta. Tegemist on üsna huvitava lähenemisega erinevate ajahetkede üksteisega põimumisele, inimeste kehavälisele kogemusele ning sellele miks neandertaallased ca 40 000 aastat tagasi välja surid. Sisu on üsna kaasahaarav ning pinge ei kao raamatu esimestest lehekülgedest kuni viimasteni. Tegelkult isegi mitte viimasel, sest tegemist on triloogiaga.Minule raamat meeldis ning ootan põnevusega järgmist osa.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Tüüpiline Tarzani stiilis raamat. Loed selle ühe hingetõmbega läbi ning pärast mõtled, mis siin siis ikka nii erilist oli.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Kirjanik julges kirjutada kuidas "maailma tsiviliseeritumad inimesed" nö inglased muutusid teatud aja möödudes, vastavates tingimustes muidugi, metslasteks. Kindlasti ei ole Golding mingi marurahvuslane ega ülista inglaseks olemise ülimust. Sisu on üpris korralik ning ma usun, et ta vääris Nobeli preemiat.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Hea asi oli. Lugesin raamatu ühe hingetõmbega läbi. Muidugi olen ka paremaid lugenud aga see meeldis mulle väga. Nõustun ka Katariinaga, sest raamatu tagakaanel asuv lühikirjeldus oli küll pettev.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Algus hea, lõpp langes ära. Kui oleks olnud vastupidi poleks läbi lugenud. Vahepeal kasvab asi juba üle mõistuse.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Pole viga. Üpris kiiduväärt teos. Algus läks vaevaliselt, kuid viimased sada lehekülge olid päris põnevad. Mõnele mehele võis see teos tunduda küll liiga diskrimineeriv või tema mehelikku uhkust riivav, kuid see ei heida küll raamatule halba varju. Ühiskond on üsna omapärane. Naised valitsevad, teenijamehed annavad nõu ja abistavad. Sõdurid elavad oma elu garnisonis. Sõdurid on täielkult poliitilisest elust eraldatud, neid ei lasta võimu juurde kuna kardetakse uut kohutavat ja laastavat sõda nagu selleks oli nn. vaplus. Kuna naised üksi ei saa ka hakkama, peavad teenijamehed täitma selles osas meeste rolli. Nemad on ka naiste laste isad. Teenijamehed on saanud ka sõdurikoolituse, kuid lahkusid omal soovil garnisonist 15. eluaastal.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Hea raamat. KETTAMAAILM on muidugi midagi teisest klassist, kuid VAIBARAHVAS on hoopis midagi uut. Elu vaibal - tõesti huvitav mõte. Veidi kummitab sarnasus Tolkieniga aga see ei mängi minu arvates siin erilist rolli. Raamat paneb ennastki küsima, mis asi see elu siis ikkagi on. Üks asi meeldis mulle veel. Siin esitati küsimus, kas me siis ise ka kunagi rahus saame elada. Ikka ja jälle tekib mõni sõjakolle ning suurriigid relvastuvad pidevalt. Kas siis meie saame ka kunagi rahu maailma. Dumiidi keisririik juba oli selle poole teel.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Eriti isukalt ausaltöelda raamatut ei lugenud. Ja raamatupõletamine on Bradburyle vist tõsiselt hinge läinud. Inimesed on allakäinud, lõbutsevad nii kuis hing lubab. Mõelda inimesed ei tohi. Riik hoolitseb inimeste eest. Lõpuks hakkab Montag mõtlema, et mis elu see selline on ja satub seadustega pahuksisse.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Täitsa loetav ja põnev raamat. See ajavahele minek oleks võinud ära jääda aga muidu täitsa normis. Nojah veel see raamatu pikkus, oleks võinud olla veidikene lühem F`lar oli ka üpris mõnus tegelane koos Lessaga. Negatiivseid tegelasi peale Faxi praktiliselt ei olnud. Tema sai juba üsna alguses surma. Põhiliselt keskendutakse siiski võitlemisele sissetungijatega Punaselt Tähelt. Ma ootan põnevil järgmisi Anne McCaffrey raamatuid.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Juba parem kui "Võlukunsti värv". Juba toimus selline konkreetsem tegevus, mitte nagu esimeses osas, kus ei olnud sellist keskset sündmustikku. Lõpp oleks võinud olla veel põnevam ja muljetavaldavam.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Kindlasti parem kui teised Kettamaailma osad. Raamat muutus järjest põnevamaks. Pratchett on vist selline kirjanik, kes õpib tehtud vigadest ja üritab igat järgnevat teost paremaks teha kui eelnev oli. Ootan põnevusega järgmisi Pratchetti raamatuid. Raamatus võis olla vihje sellele, et ei tohi leppida oma saatusega vaid kogu aeg edasi võitlema ja püüdlema. Ega kõik siin ilmas pole saatuse poolt määratud. Inimene kujundab iseenda saatust. Mort oli selline karakter, kes ei leppinud tulevaga ja võitles isegi Surma endaga.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Ausalt öeldes ei ole see minu Ray Bradbury lemmikteos. See on küll omapärane aga mõned novellid sarnanevad Wellsiga. Näiteks nagu tuulerõuged marslastel.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Vahepeal meenutas Tolkieni. Kuskil läks asi jälle nii segaseks, et pidin mitu korda tähelepanelikult lugema, et arus saada. Muidu igati korralik raamat. Muidugi oli siin igasuguseid uusi väljendeid ja sõnu, millest vist ei pidanudki aru saama.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Päris hea muinasjutt. "Kääbikule" jääb alla. Tegevus keerleb ühe sõrmuse ümber, mida vajab kurjus, et saavutada täielik võim. Seda sõrmust aga valdab parasjagu kääbik Frodo. Kohati muutub jutt venivaks. Viimane osa triloogiast oli kõige parem.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Väga hea teos. Stephen King on näidanud, et ta on ka midagi muud kui ainult ulmekirjanik. Annie Wilkes on tõeliselt õudne kuju. Ja veel Paul Sheldon peab üle elama sellise õuduse nagu on Annie Wilkes. Kõige vastikum koht oli amputeerimine - see oli tõeliselt vastik koht. Väljendid olid ka raamatus head (kolearmas, räpalind jt.). Tekkis ehtne Annie Wilkesi tunne.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Väga hea lugu, mida on üsna põnev lugeda. Lapsepõlve koletiste elluärkamine on vist kõige kohutavam asi, mis sinuga juhtuda võib.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Mitte just lemmik Lingreni teos. Filmi ei vaadanud ka just suure huviga. See oleks võinud olla "Vennad Lõvisüdamed" taoline raamat. Kohati läks üpris igavaks. Lõpuni sai vähemalt loetud ja "4" panen sellepärast, et Lindgren on lihtsalt hea.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Lindgren on parim lastekirjanik. Raamat oli huvitav ja põnev. Film oli ka hea. Eriti jäi meelde paanimuusika.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Minule küll meeldis. Iseloomulik on palju vägivalda aga ikkagi üks parimaid ERB teoseid. Lugu sellest kuidas hukkunud sõjalendur satub tundmatule planeedile, kus sõdivad omavahel kaks linna.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Pealkiri tõmbab ligi, kuid pärast läbilugemist sain aru, et ega ta teistest Marsi raamatutest ei erine.
Teksti loeti eesti keeles