Tuhatkond aastat hiljem on kohalikust tsivilisatsioonist järgi vaid kivist tööriistu tarvitavad rändhõimud. Kõikvõimalikke metallist objekte kardetakse hullemini kui surma. Hõimu liige kes kasvõi kogemata metalli puudutab, heidetakse kogukonnast välja.
Lugu algabki sellega, et yks ninakavõitu tydrik, kes palja käega mingit kohalikku ratsalooma tabanud myrsukillu tolle turjast välja tõmbas, kuulutatakse oma sugulaste poolt lindpriiks. Mõni aeg hiljem kohtub ta Maalasest piloodiga, kes planeedi kohal lennates alla lasti. Nimelt on Maalased kohalike kurva saatuse suhtes igati kaastundlikud ning yritavad juba tea mitmendat korda planeedil maanduda, et tsivilisatsiooni hävitanud metall-katku neutraliseerida. Järgnev tegevus käsitlebki näitsiku ja piloodi edasisi seiklusi ja omavahelisi suhteid.
Kokkuvõtteks: keskpäraselt hea lugu, mitte midagi erilist temas aga ei olnud. Hindeks miinusega neli. Võrgust saab sellele tekstile ligi Moshkovi raamarukogust .