Nimelt sai "meie" maailma kauges tulevikus grupil tegelinskitel ajalooraamatuid lugedes eurooplaste omaaaegsest takistamatust vallutustegevusest sygavalt siiber. Nii võtsidki nad kätte ja ehitasid omale aparaadi, mille abil nad (umb.) XVI saj. lõunamere saartele siirdusid. Kohalikku rahvast eurooplaste sissetungi vastu valmistama/relvastama. Kohalikud aga - rahumeelsed pohhuistid, nagu nad olid, ei - kippunud hoiatusi kuigivõrd tõsiselt võtma. Selle vastu syndis "tulnukatel" geniaalne idee - nad jagasid kohaliku arhipelaagi kaheks võrdseks osaks, ässitasid need omavahel sõtta ja varustasid mõlemaid pooli kaasaegse relvastuse valmistamiseks vajalike tehnoloogiatega. Pärismaalased osutusid paremateks õpilasteks kui eales karta osati..
Nii juhtuski, et kui 61ndal aastal peale "tulnukate" saabumist neli eurooplaste karavelli arhipelaagi sisse seilasid.. kohtusid nad yle tuhande, ei, mitte kanuu, yle tuhande lennukikandjaga! Häda eurooplastele!
Kokkuvõtteks - viimasepeal hea lugu oli. Tekstile saab võrgus ligi järgmist linki pidi: Moshkowski raamatkogu.