Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Juri Nikitin ·

eesti keeles: «Diogenese latern»
antoloogia «Diogenese latern: Valimik nõukogude ulmejutte» 1976

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
4
4
5
3
0
Keskmine hinne
3.563
Arvustused (16)
Laur Salundi

Vat see on selline lugu, mis on mulle pidevalt meeldinud. On selline huvitav teine ja õpetlik. Ei maksa ikka olulisi ülesandeid arvuti hoolde usaldada. Või tuleb enne ikka kontrollida, mis ülesande arvutile annad. Sest nagu Geeri seadusest on teada: Arvutiprogramm teeb seda, mida te käsite tal teha, ja mitte seda, mida te tahate, et ta teeks. Niipalju siis sellest. Lugemistväärt lugu igal juhul.
Teksti loeti eesti ja vene keeles
Jüri Kallas

Tore ja napp lugu... kõik paigas ja palju ära öeldud.

Valitakse kontaktoreid esimesele mõistuslike olendite kohtumisele. Üks kandidaat on kindel... kuniks arvuti ta kandidatuuri tagasi lükkab. Antud inimene pole salliv võõra maitse suhtes!

Autor on meenutanud, et seda juttu avaldasid erilise innuga kõik endised sotsmaad, kuna neile olevat ta üsna mässulisena mõjunud – vastuhakk üldtunnustatud ja vaidlustamata arvamusele! Võib ka nõnda mõista, kuid nagu iga hea tekst, võimaldab ka see lugu mitmeid tõlgendusi.

PS: Siin paar arvustust allpool vigisevad erudiidid, et jutt ei lisa miskit inimese-arvuti teemale... aga kas pidi, vä? Kirjandus tegeleb siiski inimprobleemidega, ka ulmekirjandus!
Teksti loeti eesti ja vene keeles
Kristjan Sander

Ühinen järelkõneleja arvamusega. Pole midagi erilist inimeste/arvutite vastuolu pikas hallis reas. Erilist eruditsiooni üles näidates julgen veel väita, et polnud midagi uut ka inimsuhete kujutamise seisukohalt.
Teksti loeti eesti keeles
Arvi Nikkarev

Millegipärast lugu mulle muljet ei jätnud. Tavaline selline.Inimeste arvamusi mittearvestavaid arvuteid ja roboteid on ju paljudes lugudes. Kummaline, et kogumiku üks nõrgim lugu andis raamatule pealkirja.
Teksti loeti eesti keeles
Jaanus Trolla

Ja siit moraal: arvuti olgu ainult nõuandja osas, otsustagu ikka inimene. See kuidas inimene millegi üle otsustab ei allu rangele loogikale. Hea lugu, lühidal ja täpselt ära öeldud mis taheti. Ainult selle eest viie panen, muidu oleks nagu rohkem viis miinusega.
Teksti loeti eesti keeles
Satyros

Oli mis ta oli, kuid hea ta oli. Seda muidugi, et idee arvuti streigist inimese tahte vastu on tavaline kuid selles jutus oli antud probleem hästi serveeritud. Ma ei ütleks seda, et see oli Diogenese laterna kõige halvemaks looks (pareim ka muidugi mitte) "Te teate mu nime" ja "Simson 12." olid minuarvates tunduvalt magedamad. Moraal oli selles jutus tõesti olemas nimelt: kõiki otsuseid ei saa teha arvuti. Arvuti ei saa olema kunagi inimesest parem ju. Arvuti käitub programmi järgi kuid inimene vajaduste ja instinkti järgi. Lugu oli iseenesest hea ja soovitan lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
Taivo Rist

"Diogenese laterna" lugude kohta kehtib, et kui teised kiidavad, siis mina laidan, ja vastupidi.

See jutt tundus mulle pooltootena, mitte valmis loona. Skelett, millel liha ümber pole. 2+. Ja sihuke andis veel kogumikule nime. Mina pannuks kogumiku nimeks "Intelligentsi proov".
Laur Salundi ja Jaanus Trolla ütlesid moraali ära.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Mitte et yldse ei oleks meeldinud. Lugeda k6lbas, kuid vaimustust ei tekitanud. Meeles on, j2relikult midagi temas ikka oli. Yle lugema kyll ei kutsu.
Teksti loeti eesti keeles
Andreas Jõesaar

Legendi järgi käis Diogenes ka päevasel ajal läidetud laternaga mööda tänavaid - enda sõnul selleks, et ausat inimest leida. Ilmne viide sellele, et tõde kõnelevat inimest pole olemas. Ehk arvuti on parem?

Tjah, jutu pealkiri on küll naelapea pihta, kuid lugu ise oli mage ning mittemeeldejääv.

Kui üldse miski hämmastas, siis eelarvustajate arvamus loo moraalist. Minu meelest võib seda risti vastupidiselt mõista - laske otsused arvutil teha, need on õiglased ja põhjendatud. Aga seda mõistagi juhul, kui arvutiks pole Skynet või TehnoTasand. :-D
Teksti loeti eesti keeles
Olev Toom

Vanasti oleksin kõrgema hinde pannud, kuid nüüd tundus lugu sinna kohustusliku sallivuse suunda minevat.
Pealkiri on muidugi asjaks.
Teksti loeti eesti keeles
Pärtel Riit

Kogumiku nimilugu ning samas üks nõrgimatest lülidest selles kogumikus. Loo keskmes on konflikt objektiivsuse ja ebaobjektiivsuse vahel. Väheke moraalilugev on see tekst.
Loo moraal: Maha kõik, kes pole tolerantsed
Teksti loeti eesti keeles
x
Wägev Wähk
11.07.1970
Kasutaja rollid
Viimased 17 arvustused:
Wägev Wähk

Hargla on üldse kuidagi kahtlaselt heaks läinud. Nelja panen ainult seepärast, et arenguruumi veel on. Kui aga Harglat võrrelda ainult kohalike kirjameestega, paneks seitsme või kaheksa. Viiepallisüsteemis. Jõudu!
Teksti loeti eesti keeles
Wägev Wähk

Väga hea lugu! Ja köidab just see, mille Arvi Nikkarev välja tõi - kõik need uskumatud leiutised, neist libisetakse lihtsalt üle, need ei oma mingit tähtsust. Jutt on lihtsalt inimesest ja tema tunnetest, kõik muu on vaid taustaks. Vaieldamatult üks huvitavamaid lühijutte mitte ainult Diogenese antoloogias, vaid (vähemalt minu jaoks)üldse.
Teksti loeti eesti keeles
Wägev Wähk

Ray on ray on ray.Midagi muud on raske öelda. Mõni loeb korra aastas "Shvejk`i", mina jällegi RB kroonikaid. Mõne jaoks on "Shvejk" tähtis nigu piibel, minu jaoks on "Kroonikad" tunduvalt tähtsamad, kuna piiblit olen vaid põgusalt sirvinud.
Teksti loeti eesti keeles
Wägev Wähk

Hehee, raske kohe midagi öeldagi. Esmakordselt loetud miski paarkümmend aastat tagasi. Ja juba sel ajal suutsin raevu minna. Eriti jäi meelde miski koht, kus keegi tegelane parasjagu filmis midagi huvitavat, siis tõmbas mingi muu värk hetkeks ta tähelepanu kõrvale ning ta "lakkas filmikaamera vänta pööramast".Hei-hei! Usun, et isegi viiekümne viiendal oli olemas ilma vändata kaameraid. A võib-olla venes põld. Hiljaaegu üritasin üle lugeda, sisendades endale, et autor ongi mõelnud asja paroodiana. Krt võtaks, isegi siis oli jube! Jyrka vedas paralleele "Kuuma maa", "Ershoti kraatri" ja "Polaarunistusega"... Veider, ka need on hämaras lapsepõlves läbi käidud, aga absoluutselt ühtegi mälestust pole. Isegi ähmaselt ei suuda meenutada, millest need võisid rääkida. Et äkki peaks üle lugema vä...?
Teksti loeti eesti keeles
Wägev Wähk

Hea laadna lugu pisut veidrast tulnukist, kellele meeldib seista Kirovi tänava poe meeletult pikas sabas. A mis siis. Kirja on pandud lugu igati lahedalt, selline paras iisi-riiding, kus palju pole vaja mõelda. No on ju hea - /.../ ütles külaline ja moondus väikeseks esitrükkal Ivan Fjodorovi mälestussambaks /.../Paneks õige viie... Panengi.
Teksti loeti eesti keeles
Wägev Wähk

Ähh... Mina arvasin, et Kersoni kiht on hallituskord kaks nädalat pesemata seisnud kohvitassis. Erakordne... Ei olnud, minu arust oli hoopis natuke tobe. Aga noh, nüüd me teame ta nime ja jumal temaga.Ausõna, ma panen kahtesid väga harva, aga praegu ei jää küll muud üle.
Teksti loeti eesti keeles
Wägev Wähk

Olen midagi sellist kusagilt kunagi lugenud. Ausalt öeldes ei mäleta täpselt, aga kole tuttav tuli kõik ette. Tegelikult vist ongi väga raske midagi rabavalt uut kirjutada. Nii et igati neljavääriline jutuke. “Galaktilisse pimedusse mähkunud triikraud hiilib kurjakuulutavalt magava kosmonaudi öösusside suunas...” No kas pole armas?
Teksti loeti eesti keeles
Wägev Wähk

Esimest korda lugesin umbes `78-`79 või nii. Jõle põnev oli!!!Nüüd lugesin uuesti. Ei saagi aru, mispärast.Kolmandat korda vist enam ei loe. Oleks humoresk, peaks ikka tiba naljakas ka olema. Samas pole nagu satiir ka. Ulme on kuidagi palju öelda... Riimi ei ka lähe... No mis see siis on?
Teksti loeti eesti keeles
Wägev Wähk

Idee oli üsna hea, kuigi kippus tühja teksti sisse ära kaduma. Olen kindel, et materjalist annaks kokku kirjutada päris-päris hea asja. Nii umbes "Hyperioni" mahus... Dan, ae, kussa oled? Aga Serjogale siiski vaid kolm.
Teksti loeti eesti keeles
Wägev Wähk

Hea kahtlemata. Kas ka huvitav... Omal ajal kindlasti. Aga ega selles pole autor süüdi, et mõnikümmend aastat hiljem muutub teema äraleierdatuks. Kusjuures vastupidiselt eelpool kirjutanutele see mind ei häiri. Iga teemal, ükskõik kui äraleierdatud see ka poleks, annab hästi kirjutada, olenevalt muidugi autori oskustest. Mõni suudab, mõni mitte. Mihhailov on sellega kenasti hakkama saanud, nii et kui ta oleks loo ka kolmkümmend aastat hiljem paberile pannud, saaks ta minu käest ikka viie.
Teksti loeti eesti keeles
Wägev Wähk

Kuigi Heinleini Simmonsiga eriti võrrelda ei saa, meenus huvitaval kombel ka mulle kohe “Hyperion” (vt. Arvi Nikkarev)ja seda juba siis, kui “Isandate” kaanekujundust silmasin. Et kas jälle miski bikuravärk…?Ei olnud bikurad, hoopis miskid molluskid. Loetav raamat oli, kuigi mulle ulmes eriti ei istu hoogne möll ning kesiste vaimsete võimetega süüdimatud superagendid. Kui mul tugitoolis lösutades (mida küll harva ette tuleb) adrenaliinipuudus tekib, loen pigem Ludlum`it või teisi selliseid mehi.
Teksti loeti eesti keeles
Wägev Wähk

No mai tea… Miskist ju nagu oli, ja “kolme” jaoks täiesti piisavalt. Idee oli hea, tõsiselt hea kohe, aga ülejäänu… Kamp kõige tuntumaid, oma ala parimaid teadlasi, kes kõik veel peale selle eriti hoolikalt valitud, käituvad nagu lasteaia kolmas rühm. Ja ega kasvataja (miski valitsustegelane kraalik) suurt parem polnud, pigem hullem. Fondibörsi pealik norton ja idioodist miljokas, kellel olid kodus liikuvad vaheseinad – püha Vornan, tule appi – milleks küll? Mida peab vaene lugeja tundma, saades teada, et inimkonna parimate ajude ii-kuu on tegelt allapoole igasugust arvestatavat keskmist. Jube! A võib-olla tabasingi ma raamatu point’i tips valesti, äkki oli asi mõeldud horrorina…? Nii see igatahes mõjus. Muidugi on see minu (väga) subjektiivne arvamus, aga rumalaid isendeid on ümberringi niigi piisavalt, nii et raamatutes eelistan tuttavaks saada mõtlevate inimestega.Tõlge… Avastasin palju uusi huvitavaid eestikeelseid sõnu, aitäh nende eest. Samuti oli huvitav jälgida, kuidas sõbraliku Itaalia pealinn oli kord Roma, siis jälle Rooma. Need kohad raamatus mulle päris meeldisid, aga see pole kirjaniku teene, nii et kõrgemat hinnet ta selle eest ei saa.Sorry, Robert!
Teksti loeti eesti keeles
Wägev Wähk

Hea asi, no kohe on hea asi. Aga halb on see, et hea asja kohta on kõik juba ülalpool ära öeldud, nii et mulle ei jäetudki midagi lisamiseks. Üritasin hinnetemenüüsse kuute sisse togida - ei õnnestunud. Kahju kohe.
Teksti loeti eesti keeles