Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Tõnu Trubetsky · Anti Pathique ·

Daam sinises

(lühiromaan aastast 1994)
https://www.etera.ee/zoom/68512/view?page=27

ajakirjapublikatsioon: «Noorus» 1990; 4–10
♦   ♦   ♦

eesti keeles: Tallinn «Vennaskond» 1994

  • Noorus
  • Trükiteavik wõrgus
Hinne
Hindajaid
5
4
4
0
0
Keskmine hinne
4.077
Arvustused (13)

Niisiis, tuli õnneks meelde, et kohalik ulme pole ainult Kaburi Yrjö (vabandust, Rops), Elooni, Paju, Alasi, Johannese jt abitud ponnistused või Baturini ja Remsu globaalsed, pretensioonikad ja igavad kontseptsioonid. On siiski ka midagi meeldivat. (Siinkohal oleks kohane meenutada ka samade autorite teost "Inglid ja kangelased", mis iseseisvana lehekülgede limiidi sisse ei mahu.) Kamp Tallinna punkareid satub ajamasina abiga (mis teebki loo ulmeks) Napoleoni sõjakäigule, korraldab hulga segadusi ja veedab lõbusalt aega. Pole mingeid õpetlikke mõtteid või muret maakera käekäigu pärast - õnneks. Lihtsalt mõnus ja mitte eriti koormav lugemine. Eesti oludes väljapaistev leid. Kui keegi kahtleb, kas on ikka tegemist kirjandusega, mõelgu märksõnale "postmodernism". Mitte et autorid sellele oleksid mõelnud. Mõnus lugemine sellegipoolest.
Teksti loeti eesti keeles

Olen vist juba vana või ei tea, milles asi, aga viimasel ajal (eriti) ei lähe enam sellised jalaga tagumikku naljad hästi peale. Lugeda ta sinder muidugi aitas, kohati oli isegi päris andekaid kilde, kui sisu oli natuke nigelavõitu. Aga noh mingitele pohhuistidele või teistele taolistele isegi võiks soovitada. Viga: lugesin vist liiga hilja.
Teksti loeti eesti keeles

Ma ei suuda ennast ühegi tegelasega samastada. Kuid mõistusega saan ma aru, et on inimesi, kes just nii käituksid. Läbi sai loetud ühe jutiga, sellepärast kehva hinnet ei pane.
Teksti loeti eesti keeles

Kohati parem kui "Mina ja George" aga ka siin jääb miski justkui puudu. Mulle jäid esimesel korral, kui ma seda lugesin mõned kohad ka natuke selgusetuks, nii et päris viite teos väärt vast pole. Küll aga nelja.
Teksti loeti eesti keeles

Heh-heh-heh ytlen ma selle "lyhiromaani" peale. Muhe ja mõnus lugemine, kusjuures kõik seal osalevad kesksed tegelased ON lihast ja verest (nujah, momendiks paar neist kyll enam mitte). Kui ma neid vennikesi ei tunneks ja nendega ka omal ajal läbi poleks käind (praeguseks on side kahjuks suht lõdvaks läind), saaks tõenäoliselt "kolme", aga nyyd veab nelja välja kyll. "Viite" aga see lugu paraku minult ei saa kuidagi, sorry poisid, selleks on lugu liiga mittemidagiütlev (kui end ysna pehmelt väljendada).
Teksti loeti eesti keeles

Alternatiivajaloo pilamine? Vaene Napoleon ei oleks oma vallutustega vist kuhugi jõudnud, olnuks tal armees sellised punksõjardid. Kahju tast ei ole. R.I.P.
Teksti loeti eesti keeles

Olen seda nii viie-kuue aastaste vahedega lugema sattunud, kaheksakümnendate lõpus-üheksakümnendate alul oli kuidagi lahedam.
Teksti loeti eesti keeles
x
Erkki Lindpere
05.10.1979
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Mulle meeldisid ka lühijutud veidi rohkem. Millegipärast jõudsin Sapkowski lugemiseni alles nüüd, kuigi Witcheri mängud mitu korda läbi mängitud. Hea teada, et ka teisted on kõrgelt hinnanud, mitte pole ma mängude fännina väga erapoolik.Sapkowski stiil meeldib -- kirjeldused on piisavad aga mitte liigsed ja rohkelt dialoogi.Sari läheb tegelikult veel paremaks, kuigi antud romaani järg on veidi igav.
Teksti loeti inglise keeles

Üks parimaid romaane, mida olen lugenud. Stephenson kirjutab ikka väga hästi -- kuigi sõnakasutus ja lauseehitus ei ole just päris sama hea kui näiteks Gibsonil, siis kohati esineb ikka päris korralikke pärle ja mulle meeldis üldiselt rohkem kui Gibson.
Lõpp oli aga kehv.
Teksti loeti inglise keeles

Ma ei tea kas asi on tõlkes või on see lugu tõesti nii lihtsakoeline ja lihtlausetes kirja pandud. Härjapõlvlaste kaitseala jättis igatahes kordades parema mulje Simakist. Lõpupoole läks minu jaoks natuke huvitavamaks aga päris nelja ei taha panna nende lihtlausete pärast.
Teksti loeti eesti keeles

Sattusin just vaatama intervjuud autoriga kus ta räägib, et teda on tüüdanud fantasy üksluisus ja paistab suht veendunud, et ta ise suutis teha "something different". Njah, minu arust oli siin klišeesid küll, aga mingi omapära selles raamatus on. Õnneks pole ma Rowling`ut lugenud, võib-olla seepärast nägin vähem klišeesid kui teised. Maailma päästmiseni lugu igatahes ei jõudnud, loodetavasti ei jõua ka järgmistes osades, mida kavatsen igatahes lugeda.
Teksti loeti inglise keeles

See on esimene Abercrombe raamat, mida lugesin. Meeldis igal juhul rohkem kui Martin. Martini künism hakkas tegelikult juba natuke tüütama. Abercombe esimene teos on vaheldusrikkam ja humoorikam, kuigi ka jõhkram; ta ei võta ennast nii tõsiselt (ja see on hea).
Teksti loeti inglise keeles

Viit ei tõuse käsi panema põhiliselt selle pärast, et tean kui pikk see seeria on, kuigi lugemisel on alles kolmas osa. Suhteliselt väiksemastaabilistest sündmustest -- võrreldes teiste sama žanri romaanidega -- suudab Robert Jordan kuidagi ülipikalt ja detailselt kirjutada. Lugemise ajal see ei häiri ja kohati on isegi päris mõnus, küll aga tundub tagantjärele, et eriti midagi olulist nagu ei toimunudki ja Randi ja tema kaaslaste loo lõpplahendusele pole väga oluliselt lähemale liigutud.
Teksti loeti inglise keeles

Mulle meeldis. Pikkusest hoolimata oli romaan päris tempokas, eriti lõpu poole, kui Caemlynis kõik jälle kokku said, ei toimunud mingit venitamist, mis oli meeldivalt üllatav.Tolkieniga mõjutused on täiesti tuntavad, aga siiski pole tegu koopiaga. Päris Tolkieni põhjalikkust ja süstemaatilisust siin ei tunne, küll on aga maailm meeldivalt keerulisem -- eriti hea ja kurja piiride suhtes.
Teksti loeti eesti keeles

Olen natuke nõus Andreiga. Venimise tunne oli küll ja vahepeal jäi raamat mitmeks päevaks seisma, kuigi esimene osa põhjustas unepuudust. Lõpp ei meeldinud. Jäi ka natuke arusaamatuks, miks just Lyra ja Will nii olulised olid ("mother of all" jne.).
Teksti loeti inglise keeles

Lugemist alustades lappasin kohe raamatut edasi, et vaadata millal siis Aslevjali saarele jõutakse. Ei rõõmustanud eriti, et alles 280. leheküljel. Ei rõõmustanud ka see, et sealt lahkumine toimus alles 300 lk. pärast. Terve selle triloogia juures häirib mind, et iga üksik raamat on keskendunud ainult ühele tähtsale sündmusele, kuigi vahepeal toimub palju väiksemaid Fitzi jaoks olulisi asju. Farseeri seeria puhul see päris nii ei olnud.Lõpp tundus kuidagi liiga läila, ja viimased leheküljed rikkusid terve triloogia ära. Teisest küljest mulle meeldis, et kunagi ei suutnud kõike ära arvata, mis ikkagi edasi juhtub. Alati segas Fitz-Changer vahele ja tegi midagi teisiti.Kokkuvõttes päris hea; kuna ma süvenesin raamatutesse ja vast ka samastusin Fitziga rohkem kui ühegi teise raamatutegelasega kunagi varem, siis ärritasid ka mõningad vead rohkem kui kunagi varem.
Teksti loeti inglise keeles

Kuskil keskel tekkis õudne tahtmine raamat pooleks rebida ja ära põletada. Eriti siis kui Fitz mõtiskles asjade üle, mis tundusid mulle kui lugejale ilmselged, aga Fitz ei jõudnud kuidagi järelduseni. Seda on ka teistes raamatutes olnud, aga siin häiris eriti. Ka oli vastik kuulda mingi sündmuse toimumisest lähiajal ja siis oodata 300 lk. selle toimumiseni, kusjuures vahepeal nagu midagi erilist ei juhtunudki.Aga muidu mulle meeldis.
Teksti loeti eesti keeles

Farseeri triloogia on selle raamatuga saanud üheks minu lemmikutest. Keskmine osa on kahjuks veel küll lugemata (kolmas jõudis enne kohale ja ei jõudnud oodata).Triloogia on minu vähese lugemuse jaoks paljuski mõttes väga erinev kõigist muudest fantasy romaanidest. Siin kirjeldatakse sama palju seda, mis peategelase peas toimub, kui seda mis temaga juhtub või mida ta teeb. See vist ongi, mis muudab ka kõik kirjeldused huvitavaks, kuigi need on vahel päris pikad.Päev tagasi lõpetasin lugemise, aga siiani hõljub see maailm veel pidevalt kuskil mu mõtetes ringi.Kahte asja heidaks ette. Esiteks draakoneid, kuigi nende käsitlus vähemalt tundus mingil määral originaalne. Teiseks läks, nagu enne juba teised on maininud, mägedesse saabumise ja Verity leidmise vahepeal natuke igavamaks. Aga hinnet see alla ei kisu -- just siis kui tundus päris käest ära minevat tuli mingi uus pööre ja läks jälle huvitavaks.
Teksti loeti inglise keeles

Mulle meeldis. Strugatskeid jäljendas tõesti hästi. Kui palju selle nõukogude õhustiku loomises loogikat oli on tõesti küsimus, kuid see ei häirinud piisavalt, et hinnet alla viia. Lõpp oleks võinud parem olla.
Teksti loeti eesti keeles

Tahaksin väga 5 panna, aga esimene osa tundus mõttetult pikaks venitatud sissejuhatusena. Üldse ei meeldinud. Aga õnneks lugesin edasi ja teine ning kolmas osa olid tõesti tunduvalt paremad, viie väärilised. Kokku neli.
Teksti loeti eesti keeles

Muidu igati hea romaan, kuid mind häirisid ikkagi liiga palju need ebaloogilisused. Ei tundunud eriti usutav. Näiteks seda asja, et ahvid ja inimesed käitumise osas vahetavad kohad kuid välimuselt jäävad samaks. Ahvid endiselt oma riiete all karvased, inimesed see-eest alasti kuid ilma karvkatteta.Seega siis päris viite ei pane.
Teksti loeti eesti keeles

Ühinen eelpool Öelduga (negatiivsega). Mulle käis Kõige Rohkem Närvidele see, et mingit Lapsikut Targutamist esitatakse kui "Universumi Mõistust" ja See, Et Igal Pool Kasutatakse Suuri Algustähti. See oli lausa Vastik.Päris Ühe Vääriliseks ma Seda Raamatut siiski Ka Ei pea, nii Et Kaks.
Teksti loeti eesti keeles

Paar lugu olid nõrgapoolsed, aga Pan Grpowski tegelaskuju on väga hea ja enamik juttudest samuti. Täiesti võrreldav Agatha Christiega minu arvates.
Teksti loeti eesti keeles