Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Terry Pratchett ·

Wyrd Sisters

(romaan aastast 1988)

eesti keeles: «Õed nõiduses»
Tallinn «Varrak» 2001 (F-sari)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • F-sari
Hinne
Hindajaid
3
9
6
0
0
Keskmine hinne
3.833
Arvustused (18)
Avo Nappo

Kuivõrd raamat on kohe-kohe kohalikus keeles välja tulemas, siis sisu siinkohal ymber jutustama ei hakka. Vihjeks ainult niipalju, et teos on, nagu Mortgi .. mõnevõrra erinevas stiilis kui sarja kolm esimest osa. Yhtlasi tuleb siin mängu terve uus komplekt vaffaid peategelasi, millega sarja hilisemates osades taaskohtuda on võimalik.

Nimetatud peategelased baseeruvad Pratchetti enda väidetel Shakespeari "Macbethi" kurjade nõidade bandel. Discworldi nõiad on loomulikult märksa lustakamad, sellised eriti asjalikud, iseteadlikud ja kergelt reumaatilised vanatädid.

Hinne "4" peegeldab siinjuures ainult minu personaalse maitse iseärasusi. On terve myriaad inimesi kellele see raamat märksa rohkem meeldib kui minu isiklikud lemmikud. Niiet eemale hoida ei ole sellest osast vähimatki põhjust.
Teksti loeti inglise keeles
Lupus

`Nõidadeseeria` teine ja kõige kehvem raamat. Tundub, et Pratchett oli `Kettamaailma` 5-7 osa kirjutamise ajal mingis krambis (loominguline kriis), kuivõrd need on kogu sarja taset tuntavalt allapoole kiskuvad osad.
Teksti loeti inglise keeles
Taavi Kalju aka Ghilderich

Ei ole nii hea, kui sarja eelmised osad. Mõnest kohast tuli ennast lausa jõuga läbi närida. Võibolla oli see tõlke viga, ei tea, pole inglise keeles lugenud. Raamat tundub kuidagi väsinud, kuigi nalja saab ikkagi parajalt.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Meeldis tuntavalt rohkem, kui "Sourcery" ja "Equal Rites", kuid "Mort`ist" jääb ta kaugele-kaugele maha. Kahe esimesega ei hakka v6rdlema, sest need on minu jaoks asjad, mida on raske kommenteerida/v6rrelda teistega. On naljakas, isegi väga. Klassikaga on jällegi j6hkralt ringi käidud. Tavaarusaamad on maatasa tehtud. Paraku jääb midagi puudu - minu jaoks oleks k6ik justkui l6petamata, pooleli jäänud. Tykk aega arutlesin, et kas panna sellele raamatule n6rk "viis" v6i siis tugev "4". J6udsin järeldusele, et "neli" temale kyll hea on.
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Nalja nagu sai ja vahepeal oli ka huvitav aga ei istunud nagu millegipärast. Vahest seepärast, et polnud ta nagu õige nali (võrreldes esimestega) ega olnud midagi tõsisemat (võrreldes Mortiga) ega olnud ka midagi asjalikku kolmandat (võrreldes raamatu endaga). Nõrgaks jäi minu jaoks.
Teksti loeti eesti keeles
Janek H.

Õieti paneks küll hindeks 3,5 aga noh... Üldiselt oli käesolev raamat minu arust põnev enamasti vaid siis kui neid nõidasid parasjagu sees polnud, aga see võib olla ka minu isiklik probleem. Seega "Õed nõiduses" meeldis tunduvalt vähem kui "Võlukunsti värv", "Mort" või "Ürgsorts". Ka raamatu pealkiri kõlab tõlkes vägagi tobedalt.

Üldiselt on Pratchett`il kombeks teha viiteid teistele raamatutele, filmidele, lauludele jm. Nii ka seekord: Tundub küll, et siin on viiteid kõigile Shakespeare teostele. Alates "Macbeth"-ist ja "Hamlet"-ist ning lõpetades "Kuningas Henry IV"-ga. Seetõttu võivad mõned kohad arusaamatud (või tobedad) tunduda.
Teksti loeti eesti keeles
x
Erkki Lindpere
05.10.1979
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Erkki Lindpere

Mulle meeldisid ka lühijutud veidi rohkem. Millegipärast jõudsin Sapkowski lugemiseni alles nüüd, kuigi Witcheri mängud mitu korda läbi mängitud. Hea teada, et ka teisted on kõrgelt hinnanud, mitte pole ma mängude fännina väga erapoolik.Sapkowski stiil meeldib -- kirjeldused on piisavad aga mitte liigsed ja rohkelt dialoogi.Sari läheb tegelikult veel paremaks, kuigi antud romaani järg on veidi igav.
Teksti loeti inglise keeles
Erkki Lindpere

Üks parimaid romaane, mida olen lugenud. Stephenson kirjutab ikka väga hästi -- kuigi sõnakasutus ja lauseehitus ei ole just päris sama hea kui näiteks Gibsonil, siis kohati esineb ikka päris korralikke pärle ja mulle meeldis üldiselt rohkem kui Gibson.
Lõpp oli aga kehv.
Teksti loeti inglise keeles
Erkki Lindpere

Ma ei tea kas asi on tõlkes või on see lugu tõesti nii lihtsakoeline ja lihtlausetes kirja pandud. Härjapõlvlaste kaitseala jättis igatahes kordades parema mulje Simakist. Lõpupoole läks minu jaoks natuke huvitavamaks aga päris nelja ei taha panna nende lihtlausete pärast.
Teksti loeti eesti keeles
Erkki Lindpere

Sattusin just vaatama intervjuud autoriga kus ta räägib, et teda on tüüdanud fantasy üksluisus ja paistab suht veendunud, et ta ise suutis teha "something different". Njah, minu arust oli siin klišeesid küll, aga mingi omapära selles raamatus on. Õnneks pole ma Rowling`ut lugenud, võib-olla seepärast nägin vähem klišeesid kui teised. Maailma päästmiseni lugu igatahes ei jõudnud, loodetavasti ei jõua ka järgmistes osades, mida kavatsen igatahes lugeda.
Teksti loeti inglise keeles
Erkki Lindpere

See on esimene Abercrombe raamat, mida lugesin. Meeldis igal juhul rohkem kui Martin. Martini künism hakkas tegelikult juba natuke tüütama. Abercombe esimene teos on vaheldusrikkam ja humoorikam, kuigi ka jõhkram; ta ei võta ennast nii tõsiselt (ja see on hea).
Teksti loeti inglise keeles
Erkki Lindpere

Viit ei tõuse käsi panema põhiliselt selle pärast, et tean kui pikk see seeria on, kuigi lugemisel on alles kolmas osa. Suhteliselt väiksemastaabilistest sündmustest -- võrreldes teiste sama žanri romaanidega -- suudab Robert Jordan kuidagi ülipikalt ja detailselt kirjutada. Lugemise ajal see ei häiri ja kohati on isegi päris mõnus, küll aga tundub tagantjärele, et eriti midagi olulist nagu ei toimunudki ja Randi ja tema kaaslaste loo lõpplahendusele pole väga oluliselt lähemale liigutud.
Teksti loeti inglise keeles
Erkki Lindpere

Mulle meeldis. Pikkusest hoolimata oli romaan päris tempokas, eriti lõpu poole, kui Caemlynis kõik jälle kokku said, ei toimunud mingit venitamist, mis oli meeldivalt üllatav.Tolkieniga mõjutused on täiesti tuntavad, aga siiski pole tegu koopiaga. Päris Tolkieni põhjalikkust ja süstemaatilisust siin ei tunne, küll on aga maailm meeldivalt keerulisem -- eriti hea ja kurja piiride suhtes.
Teksti loeti eesti keeles
Erkki Lindpere

Olen natuke nõus Andreiga. Venimise tunne oli küll ja vahepeal jäi raamat mitmeks päevaks seisma, kuigi esimene osa põhjustas unepuudust. Lõpp ei meeldinud. Jäi ka natuke arusaamatuks, miks just Lyra ja Will nii olulised olid ("mother of all" jne.).
Teksti loeti inglise keeles
Erkki Lindpere

Lugemist alustades lappasin kohe raamatut edasi, et vaadata millal siis Aslevjali saarele jõutakse. Ei rõõmustanud eriti, et alles 280. leheküljel. Ei rõõmustanud ka see, et sealt lahkumine toimus alles 300 lk. pärast. Terve selle triloogia juures häirib mind, et iga üksik raamat on keskendunud ainult ühele tähtsale sündmusele, kuigi vahepeal toimub palju väiksemaid Fitzi jaoks olulisi asju. Farseeri seeria puhul see päris nii ei olnud.Lõpp tundus kuidagi liiga läila, ja viimased leheküljed rikkusid terve triloogia ära. Teisest küljest mulle meeldis, et kunagi ei suutnud kõike ära arvata, mis ikkagi edasi juhtub. Alati segas Fitz-Changer vahele ja tegi midagi teisiti.Kokkuvõttes päris hea; kuna ma süvenesin raamatutesse ja vast ka samastusin Fitziga rohkem kui ühegi teise raamatutegelasega kunagi varem, siis ärritasid ka mõningad vead rohkem kui kunagi varem.
Teksti loeti inglise keeles
Erkki Lindpere

Kuskil keskel tekkis õudne tahtmine raamat pooleks rebida ja ära põletada. Eriti siis kui Fitz mõtiskles asjade üle, mis tundusid mulle kui lugejale ilmselged, aga Fitz ei jõudnud kuidagi järelduseni. Seda on ka teistes raamatutes olnud, aga siin häiris eriti. Ka oli vastik kuulda mingi sündmuse toimumisest lähiajal ja siis oodata 300 lk. selle toimumiseni, kusjuures vahepeal nagu midagi erilist ei juhtunudki.Aga muidu mulle meeldis.
Teksti loeti eesti keeles
Erkki Lindpere

Farseeri triloogia on selle raamatuga saanud üheks minu lemmikutest. Keskmine osa on kahjuks veel küll lugemata (kolmas jõudis enne kohale ja ei jõudnud oodata).Triloogia on minu vähese lugemuse jaoks paljuski mõttes väga erinev kõigist muudest fantasy romaanidest. Siin kirjeldatakse sama palju seda, mis peategelase peas toimub, kui seda mis temaga juhtub või mida ta teeb. See vist ongi, mis muudab ka kõik kirjeldused huvitavaks, kuigi need on vahel päris pikad.Päev tagasi lõpetasin lugemise, aga siiani hõljub see maailm veel pidevalt kuskil mu mõtetes ringi.Kahte asja heidaks ette. Esiteks draakoneid, kuigi nende käsitlus vähemalt tundus mingil määral originaalne. Teiseks läks, nagu enne juba teised on maininud, mägedesse saabumise ja Verity leidmise vahepeal natuke igavamaks. Aga hinnet see alla ei kisu -- just siis kui tundus päris käest ära minevat tuli mingi uus pööre ja läks jälle huvitavaks.
Teksti loeti inglise keeles
Erkki Lindpere

Mulle meeldis. Strugatskeid jäljendas tõesti hästi. Kui palju selle nõukogude õhustiku loomises loogikat oli on tõesti küsimus, kuid see ei häirinud piisavalt, et hinnet alla viia. Lõpp oleks võinud parem olla.
Teksti loeti eesti keeles
Erkki Lindpere

Tahaksin väga 5 panna, aga esimene osa tundus mõttetult pikaks venitatud sissejuhatusena. Üldse ei meeldinud. Aga õnneks lugesin edasi ja teine ning kolmas osa olid tõesti tunduvalt paremad, viie väärilised. Kokku neli.
Teksti loeti eesti keeles
Erkki Lindpere

Muidu igati hea romaan, kuid mind häirisid ikkagi liiga palju need ebaloogilisused. Ei tundunud eriti usutav. Näiteks seda asja, et ahvid ja inimesed käitumise osas vahetavad kohad kuid välimuselt jäävad samaks. Ahvid endiselt oma riiete all karvased, inimesed see-eest alasti kuid ilma karvkatteta.Seega siis päris viite ei pane.
Teksti loeti eesti keeles
Erkki Lindpere

Ühinen eelpool Öelduga (negatiivsega). Mulle käis Kõige Rohkem Närvidele see, et mingit Lapsikut Targutamist esitatakse kui "Universumi Mõistust" ja See, Et Igal Pool Kasutatakse Suuri Algustähti. See oli lausa Vastik.Päris Ühe Vääriliseks ma Seda Raamatut siiski Ka Ei pea, nii Et Kaks.
Teksti loeti eesti keeles
Erkki Lindpere

Paar lugu olid nõrgapoolsed, aga Pan Grpowski tegelaskuju on väga hea ja enamik juttudest samuti. Täiesti võrreldav Agatha Christiega minu arvates.
Teksti loeti eesti keeles