Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Clifford D. Simak ·

They Walked Like Men

(romaan aastast 1962)

eesti keeles: «Libainimesed»
Clifford D. Simak «Libainimesed. Härjapõlvlaste kaitseala» 1989

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
13
21
7
1
0
Keskmine hinne
4.095
Arvustused (42)
Andri Riid

Maale saabub absoluutse kohastumisvõimega tulnukrass, mis kukub maid ja maju kampaania korras inimeste käest kokku ostma. Kaugema eesmärgiga teha planeedist maa suvitusrajoon galaktilises mastaabis. Kandev idee seisneb ehk järgmises - ainult tundmatu vaenlane on hirmus. Lugeda võib, ja minu meelest järgmised arvustused teevad teosele kohati liiga - meeldejäävaid hetki ja tegelasi teoses ju on. Ja on ka õnnestunud meeleolu. Arvan et parem kui libahundi printsiip.
Teksti loeti eesti keeles
Jüri Kallas

Kui "Nagu õieke väljal" on tugev neli, siis "Libainimesed" on nõrk neli..See sotsiaalne idee on hea: tulnukad ostavad variisikute kaudu kogu kinnisvara kokku ning seeläbi vallutavad maailma. Häirib teostus: tundub, et Simakil tuli kähku romaan avaldada ning siis ta kirjutaski... Higi lõhn on küljes, noh. Samas jääb hindeks siiski neli, sest ka kehv Simak on Simak ning ka olen ma seda romaani neli korda juba lugenud.
Teksti loeti eesti keeles
Targo Tennisberg

Konkreetselt selle raamatu juures häiris fakt, et kogu probleemi lahendab ära mingi täiesti suvaline tegelane, kusjuures see maailma päästmine ei tule tal välja mitte niivõrd seetõttu, et ta kohutavalt tark ja tubli ja osav oleks, vaid tal lihtsalt veab. Ridamisi on situatsioone, kus olukord laheneb positiivselt tänu mingile asjaolule, mille asetleidmise tõenäosus on alla ühe protsendi. Kuidagi imelik hakkab seetõttu. Aga Simaki stiil on ikkagi hea.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Nigelaim Simak eesti keeles minu meelest, aga teatud määral kannatab isegi lugeda. Samas on paremaid tulnukalugusid piisavalt, et seda teost vältida.
Teksti loeti eesti keeles
Urmas Muinasmaa

Hea kerge lugemine, mitte liialt tõsine, samas on olemas ka minumeelest täiesti tõsine idee. Asja lõpplahendus on muidugi jabur.
Teksti loeti eesti keeles
Alari Rajande

Parajalt põnev ning koomiline raamat. Eriti meeldis lõpplahendus, mis näitas, et alati ei pea probleemi lahendamiseks mingeid ultrakeerulisi vahendeid kasutama. Häiris see, et kui taheti näidata kuidas tulnukad terve maakera inimeste endi seadusi kasutades täiesti seaduslikult ära ostavad, siis raha mida nad kasutasid oli ikkagi ju valeraha st. koosnes nendest "kuulikestest". Viismiinus.
Teksti loeti eesti keeles
Sven Vabar

Miks nii halb hinne? Simaki peamine väärtus on inimlikkuse väärtustamise oskus kirjanduslikul teel. Selles raamatus pole see suurt õnnestunud. Hinne on pandud võrrelduna teiste Simaki töödega. Võrrelduna kõigi teiste ulmeraamatutega saaks "Libainimesed" mu käest mõistagi viie.
Teksti loeti eesti keeles
Arvi Nikkarev

Võrreldes “Linn”-a ja “Härjapõlvlaste kaitseala”-ga on “Libaininesed” nõrgem, aga ikkagi mõnuga mitu korda loetav. Parimatega võrreldes on tibake vähem soojust ja seda vaikset huumorit.Igal juhul parem kui “Libahundi printsiip”. Hindeks 4.
Teksti loeti eesti keeles
Siim Espenberg

Väga hea raamat. "Härjapõlvlaste kaitseala''le" jääb ta mingil määral küll alla, kuid lugeda tasub igal juhul. Ilgelt huvitavad tegelased olid need "kuulikesed", kes meie palavalt armastatud Maast puhkekuurorti teha tahtsid (pärismaalased oleks nagu tavaliselt pika puuga saanud). Kusjuures eelneva töö eest oleksid nad saanud skungihaisuga sarnast lõhna, mis valmistab sedasorti tulnukatele ülimat naudingut. Mulle jättis veidra mulje see, et need "kuulikesed" ei tutvunud Maaga enne nö. operatsiooni, sest siis oleksid nad selle "lõhna" ju palju kergemini kätte saanud. Aga teos on ikkagi tasemel ja väärib mitmekordset lugemist.
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Kuna ta ilmus eesti keeles koos Härjapõlvlastega, siis viimasega oli lugemise ajal kontrast nii suur ja seetõttu ta ei meeldinudki. Lugesin hiljem üle ja ikkagi peale paari, kolme idee sealt midagi rohkem silma ei jäänud. Ega seal palju Simakile endale olulist vist sees ei ole, rohkem raha pärast tehtud. Kujutab kap. majandussüsteemis peituvaid ohte. Arvan, et romaani asemel oleks sama ideestikuga saanud ühe mõnusa ja effektse jutustuse.
Teksti loeti eesti keeles
TVP

Hea küll, rääkisite augu pähe. Võibolla oleks isegi viie pannud aga tunnistan, et olen sunnitud nõustume osade eelnevates arvustustes esitatud etteheidetega. Seega 4.
Teksti loeti eesti keeles
nore

Muidu päris hea, aga loogikas olid mitmed lüngad, juba eelpool mainitud tulnukate seadusekuulekus, samal ajal , kui nad valeraha teevad ( USA-s peaks valeraha tegemine vist ebaseaduslik olema?) ning veel oli arusaamatu, miks tulnukad just linna skunkside juurde tormasid, metsas oli neid ju küll...
Teksti loeti eesti keeles
Erkki Lindpere

Ma paneks siiski viie, hoolimata nendest loogikavigadest. Raamat oli väga kaasahaarav (lugesin pausideta läbi) ja ka see kohati hüplev meeleolu tuli kasuks. Lugesin peale Härjapõlvlaste Kaitseala, kuigi oli raamatus eespool, see minu jaoks Libainimeste hinnet alla ei tõmmanud, sest need teosed pole eriti võrreldavad.
Teksti loeti eesti keeles
Krister Haav

Ei ole üldse paha. Eks see ole ka tiba teistsugune, kui näiteks "Härjapõlvlased", aga see ei tee veel seda raamatut viletsaks. Ja samas, teos, mida ma olen juba oma kuus korda lugenud peab ju midagi mulle andma?

Hindeks "Väga hea".
Teksti loeti eesti keeles
Taivo Rist

Targo kriitikaga olen 100 % nõus. Kuid mina sain romaanist aru hoopis muudmoodi...

Ameerika vajab happy endi, sest see müüb. Niisiis on tarvis õnnelik lõpp teha. Vaata kust otsast tahad, loogilist õnnelikku lõppu ei tule. Ongi tarvis juurde keevitada midagi kunstlikku, otsitut nagu siin... Sest muudmoodi EI SAAGI!

Teave tulnukate kohta imbus muidugi läbi. Sest mis on ühist informatsioonil ja heeliumil? Mõlemad on ülivoolavad. Kui inimesed polekski midagi aimanud, siis oleks keegi tulnukatest neile ise vihjanud. Ja kui president ning Kongress kõike usukski? Mis siis? Pannakse kõigile ettevõtetele tegevuse lõpetamise keeld? Tulnukad lasevad need pankrotti...

Tuli meelde A. Mireri "Kus on rändurite kodu?", kus tulnukad tahtsid imbuda Nõukogude Liitu. See oli palju parem. Tulnukad said haledalt lakki. Kui Simaki romaanist jäi mulje, et see oli ilge koba, siis Mireri romaanist jääb mulje, et see oli seaduspärane. Ja ongi nii.

Niisiis: kui sellised tulnukad tegelikult ründaksid, oleks kapitalistlik süsteem omadega õhtul. Ja ainult oma äri huvides päästis Simak inimkonna. Vaat selle lugesin ma romaanist välja ning ainult selle pärast tõstan ma hinde neljaks.
Teksti loeti eesti keeles
Misfit Creep

Mõnus, kiire, asjalik ja igati meeldiv lugeda. Kogu aeg midagi toimus. Polnud nii nagu krimkat lugedes, et leheküljetäis igavat (ruumi või toa või mille iganes) kirjeldust, vaid tõsine töö ikka kogu aeg käis, kui nii öel. Kogu raamatus toimus tegevus ainult paari päeva jooksul ja kiiresti. Samas kui oleks võinud arvata, et on juba mitu päeva möödunud. Minu meelest igati viite väärt teos.
Teksti loeti eesti keeles
Kalevipoeg

Njah, raamatut lugedes tekkis imelik tunne. Et millega ikka tegemist on, kas Ludlumi katsega kirjutada ulmet vo~i siis Simakit haaranud paranoiahooga. Paranoiline... Hiljem kasutas samasuguse o~hustiku a"ra X-files, aga Simak oli ju enne... Kindlasti on selles ja ka "Libahundi printsiibis" olev tunne teistsugune, kui muudes Simaki teostes, aga see ei tee neid veel no~rgemaks. Ja iroonia, sotsiaalne kriitika... need on ju ko~ik kehtivad.Kaunis kapitalismi kriitika... Et kas ikka saab ko~ike omandisuhetele usaldada.
Teksti loeti eesti keeles
Dope

Libainimesed ja Härjapõlvlaste kaitseala on eestikeeles ühiste kaante vahel. Eksole. Noh ja kuna seetsinane raamat kuulub mul sihukeste hulka mida aastas korra loen (nn.kohustuslik kirjandus). Saab ka libainimesed läbi loetud. Neli punkti igatahes. Ma ei tea kas see tekst on raadios järjejutt olnud aga igatahes audiovariant tundub nagu paremini sobivat. ( Eks vihjatakse ka Wellsi "Maailmade sõjale" seal ühes kohas.)
Teksti loeti eesti keeles
Kalev

Mulle meeldis viis kuidas nad kuulikestest lõpuks lahti said - eraomanduse keelamisega. Ja muidu nii sünget hõngu lugu...Simak on pannud siia päris paraja portsu naeruväärset sinisilmsust. Sellist lugu ei juhtu ju... Või loodame nüüd kõik, et juhtuks.
Teksti loeti eesti keeles
Taavi Kalju aka Ghilderich

Ei tea, miks kõik neid "Libainimesi" materdavad. Minule isiklikult meeldis, kuigi jah, "Härjapõlvlased" on paremad. Igastahes on Simak üks minu lemmikkirjanikke, kellega ma tutvusin just selle kogumiku kaudu.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

"The Walked Like Men" iseloomustab ladus ja parajalt koomiline jutustamisstiil, minu loetud Simaki raamatutest paremikku kuuluv.

Meeldis idee pallikestena liikuvatest tulnukatest, kellele meeldib end pilve tõmmata. Ja rääkiv koer, kes käis külas presidendik, oli ka lahe. Ning mitte mingil juhul ei tundunud Simaki tegevuskirjeldus jabur.

Tegelik hinne oleks 5-, sest "Goblin Reservationile" jääb see raamat küll alla. See-eest edestab palju muid SF teoseid, mida üliväga kiidetakse, nii et ~5 on ära teenitud.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Ja ma polegi arvustanud yhte oma noorp6lve lemmikkirjaniku maakeeli ilmunud teost? Tuleb parandada asja. Niisiis, minu arusaamist mööda on selle tyki ainus viga see, et ta eesti keeles ilmus yhtede kaante vahel "Goblins Reservation"`iga, mis meeldis mulle mäek6rguselt rohkem. Ja selle pärast jääbki Simak selle raamatuga yhe punni kaugusele maksimumist.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Nagu korduvalt eelpoolgi mainitud ilmusid "Libainimesed" ja "Härjapõlvlaste kaitseala" eesti keeles ühiste kaante vahel. Kuna härjapõlvalsed on pea kõigi meelest tugevam jutt, siis enamiku kommentaar on midagi stiilis "..., aga jääb härjapõlvlastele alla", st toimub nende kahe võrdlus ja härjapõlvlaste "parem olemine" on üheks (tihti ka peamiseks) argumendiks kehvema hinde panemisel. Huvitav oleks teada, millised oleksid hinded siis, kui need romaanid oleksid ilmunud eraldi ja vahetu võrdlusvõimalus puuduks? Härjapõlvlaste juures ei põhjenda ju keegi selliselt: "panen viie, kuna oli parem kui "Libainimesed"". See ei tähenda nüüd sugugi, et ma "Libainimesi" fännaksin, aga eelnevaid kommentaare lugedes muutus see pidev võrdlemine häirivaks.
Teksti loeti eesti keeles
Karmo Talts

Meeleolult on tegu Simakile ebatüüpilise tekstiga, sest soojemate kohtade vahel on suisa õudustki. Lõpu mõte võiks olla see: tulnukatele pakitakse naturaalmajanduse korras lõhna. Naturaalmajanduse puhul on ju ideaalis nii, et selle asemel, et kõigil on natuke raha ja rikkuritel on palju raha ja kogu maailm, saab igaüks seda, mida kõige rohkem vajab-ihkab. Nõustuda võib või mitte, aga allegooria on ju ära teostatud. Ainult kas me Simakki allegooria pärast loeme?

*Uuendatud 8.04.2009
Jälle olen ma enda tõlgendusse nii sisse elanud, et selle taga raamatut ei näegi, siiski tahaks küsida, kas ei ole tegu väga vasakpoolse raamatuga? See jabur eesti isehakanud majandusmõtleja ajab umbes sama juttu, et raha on ebatõeline ja siit samm edasi ongi Libainimesed: mitte ainult raha vaid ka asjad (ka auto laguneb kuulikesteks) osutuvad selles raamatus ebatõelisteks.
Talismani vennaskonna vaimus oleks võinud mängu tulla Piibel mammona taganema panijana, Libainimesed lõppeb aga kosmosest pärit "võõrandunud kapitalistide" Maa ressursidest sõltuma panemisega. Skunksinõre on Maa Nokia :D
Teksti loeti eesti keeles
Olev Toom

Targo Tennisbergi kahe aastakümne tagusele arvustusele vaidlen vastu ses mõttes, et peategelane pole päris suvaline tegelane, vaid enesest lugupidava ajalehe teaduskorrespondent, ja seda sel ajal, kui ajalehed veel klikke püûdma ei pidanud. Mistõttu talle võiski ilmneda "vaade kõrgelt", nagu Hea Doktor ühele oma raamatule pealkirjaks pani.
Pealegi on siin kuldne sügis. Ja pesukarud. Ja ilus ja tark tüdruk. Mida te veel tahate?
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
x
Erkki Lindpere
05.10.1979
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Erkki Lindpere

Mulle meeldisid ka lühijutud veidi rohkem. Millegipärast jõudsin Sapkowski lugemiseni alles nüüd, kuigi Witcheri mängud mitu korda läbi mängitud. Hea teada, et ka teisted on kõrgelt hinnanud, mitte pole ma mängude fännina väga erapoolik.Sapkowski stiil meeldib -- kirjeldused on piisavad aga mitte liigsed ja rohkelt dialoogi.Sari läheb tegelikult veel paremaks, kuigi antud romaani järg on veidi igav.
Teksti loeti inglise keeles
Erkki Lindpere

Üks parimaid romaane, mida olen lugenud. Stephenson kirjutab ikka väga hästi -- kuigi sõnakasutus ja lauseehitus ei ole just päris sama hea kui näiteks Gibsonil, siis kohati esineb ikka päris korralikke pärle ja mulle meeldis üldiselt rohkem kui Gibson.
Lõpp oli aga kehv.
Teksti loeti inglise keeles
Erkki Lindpere

Ma ei tea kas asi on tõlkes või on see lugu tõesti nii lihtsakoeline ja lihtlausetes kirja pandud. Härjapõlvlaste kaitseala jättis igatahes kordades parema mulje Simakist. Lõpupoole läks minu jaoks natuke huvitavamaks aga päris nelja ei taha panna nende lihtlausete pärast.
Teksti loeti eesti keeles
Erkki Lindpere

Sattusin just vaatama intervjuud autoriga kus ta räägib, et teda on tüüdanud fantasy üksluisus ja paistab suht veendunud, et ta ise suutis teha "something different". Njah, minu arust oli siin klišeesid küll, aga mingi omapära selles raamatus on. Õnneks pole ma Rowling`ut lugenud, võib-olla seepärast nägin vähem klišeesid kui teised. Maailma päästmiseni lugu igatahes ei jõudnud, loodetavasti ei jõua ka järgmistes osades, mida kavatsen igatahes lugeda.
Teksti loeti inglise keeles
Erkki Lindpere

See on esimene Abercrombe raamat, mida lugesin. Meeldis igal juhul rohkem kui Martin. Martini künism hakkas tegelikult juba natuke tüütama. Abercombe esimene teos on vaheldusrikkam ja humoorikam, kuigi ka jõhkram; ta ei võta ennast nii tõsiselt (ja see on hea).
Teksti loeti inglise keeles
Erkki Lindpere

Viit ei tõuse käsi panema põhiliselt selle pärast, et tean kui pikk see seeria on, kuigi lugemisel on alles kolmas osa. Suhteliselt väiksemastaabilistest sündmustest -- võrreldes teiste sama žanri romaanidega -- suudab Robert Jordan kuidagi ülipikalt ja detailselt kirjutada. Lugemise ajal see ei häiri ja kohati on isegi päris mõnus, küll aga tundub tagantjärele, et eriti midagi olulist nagu ei toimunudki ja Randi ja tema kaaslaste loo lõpplahendusele pole väga oluliselt lähemale liigutud.
Teksti loeti inglise keeles
Erkki Lindpere

Mulle meeldis. Pikkusest hoolimata oli romaan päris tempokas, eriti lõpu poole, kui Caemlynis kõik jälle kokku said, ei toimunud mingit venitamist, mis oli meeldivalt üllatav.Tolkieniga mõjutused on täiesti tuntavad, aga siiski pole tegu koopiaga. Päris Tolkieni põhjalikkust ja süstemaatilisust siin ei tunne, küll on aga maailm meeldivalt keerulisem -- eriti hea ja kurja piiride suhtes.
Teksti loeti eesti keeles
Erkki Lindpere

Olen natuke nõus Andreiga. Venimise tunne oli küll ja vahepeal jäi raamat mitmeks päevaks seisma, kuigi esimene osa põhjustas unepuudust. Lõpp ei meeldinud. Jäi ka natuke arusaamatuks, miks just Lyra ja Will nii olulised olid ("mother of all" jne.).
Teksti loeti inglise keeles
Erkki Lindpere

Lugemist alustades lappasin kohe raamatut edasi, et vaadata millal siis Aslevjali saarele jõutakse. Ei rõõmustanud eriti, et alles 280. leheküljel. Ei rõõmustanud ka see, et sealt lahkumine toimus alles 300 lk. pärast. Terve selle triloogia juures häirib mind, et iga üksik raamat on keskendunud ainult ühele tähtsale sündmusele, kuigi vahepeal toimub palju väiksemaid Fitzi jaoks olulisi asju. Farseeri seeria puhul see päris nii ei olnud.Lõpp tundus kuidagi liiga läila, ja viimased leheküljed rikkusid terve triloogia ära. Teisest küljest mulle meeldis, et kunagi ei suutnud kõike ära arvata, mis ikkagi edasi juhtub. Alati segas Fitz-Changer vahele ja tegi midagi teisiti.Kokkuvõttes päris hea; kuna ma süvenesin raamatutesse ja vast ka samastusin Fitziga rohkem kui ühegi teise raamatutegelasega kunagi varem, siis ärritasid ka mõningad vead rohkem kui kunagi varem.
Teksti loeti inglise keeles
Erkki Lindpere

Kuskil keskel tekkis õudne tahtmine raamat pooleks rebida ja ära põletada. Eriti siis kui Fitz mõtiskles asjade üle, mis tundusid mulle kui lugejale ilmselged, aga Fitz ei jõudnud kuidagi järelduseni. Seda on ka teistes raamatutes olnud, aga siin häiris eriti. Ka oli vastik kuulda mingi sündmuse toimumisest lähiajal ja siis oodata 300 lk. selle toimumiseni, kusjuures vahepeal nagu midagi erilist ei juhtunudki.Aga muidu mulle meeldis.
Teksti loeti eesti keeles
Erkki Lindpere

Farseeri triloogia on selle raamatuga saanud üheks minu lemmikutest. Keskmine osa on kahjuks veel küll lugemata (kolmas jõudis enne kohale ja ei jõudnud oodata).Triloogia on minu vähese lugemuse jaoks paljuski mõttes väga erinev kõigist muudest fantasy romaanidest. Siin kirjeldatakse sama palju seda, mis peategelase peas toimub, kui seda mis temaga juhtub või mida ta teeb. See vist ongi, mis muudab ka kõik kirjeldused huvitavaks, kuigi need on vahel päris pikad.Päev tagasi lõpetasin lugemise, aga siiani hõljub see maailm veel pidevalt kuskil mu mõtetes ringi.Kahte asja heidaks ette. Esiteks draakoneid, kuigi nende käsitlus vähemalt tundus mingil määral originaalne. Teiseks läks, nagu enne juba teised on maininud, mägedesse saabumise ja Verity leidmise vahepeal natuke igavamaks. Aga hinnet see alla ei kisu -- just siis kui tundus päris käest ära minevat tuli mingi uus pööre ja läks jälle huvitavaks.
Teksti loeti inglise keeles
Erkki Lindpere

Mulle meeldis. Strugatskeid jäljendas tõesti hästi. Kui palju selle nõukogude õhustiku loomises loogikat oli on tõesti küsimus, kuid see ei häirinud piisavalt, et hinnet alla viia. Lõpp oleks võinud parem olla.
Teksti loeti eesti keeles
Erkki Lindpere

Tahaksin väga 5 panna, aga esimene osa tundus mõttetult pikaks venitatud sissejuhatusena. Üldse ei meeldinud. Aga õnneks lugesin edasi ja teine ning kolmas osa olid tõesti tunduvalt paremad, viie väärilised. Kokku neli.
Teksti loeti eesti keeles
Erkki Lindpere

Muidu igati hea romaan, kuid mind häirisid ikkagi liiga palju need ebaloogilisused. Ei tundunud eriti usutav. Näiteks seda asja, et ahvid ja inimesed käitumise osas vahetavad kohad kuid välimuselt jäävad samaks. Ahvid endiselt oma riiete all karvased, inimesed see-eest alasti kuid ilma karvkatteta.Seega siis päris viite ei pane.
Teksti loeti eesti keeles
Erkki Lindpere

Ühinen eelpool Öelduga (negatiivsega). Mulle käis Kõige Rohkem Närvidele see, et mingit Lapsikut Targutamist esitatakse kui "Universumi Mõistust" ja See, Et Igal Pool Kasutatakse Suuri Algustähti. See oli lausa Vastik.Päris Ühe Vääriliseks ma Seda Raamatut siiski Ka Ei pea, nii Et Kaks.
Teksti loeti eesti keeles
Erkki Lindpere

Paar lugu olid nõrgapoolsed, aga Pan Grpowski tegelaskuju on väga hea ja enamik juttudest samuti. Täiesti võrreldav Agatha Christiega minu arvates.
Teksti loeti eesti keeles