Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Indrek Hargla ·

Pan Grpowski jõulud

(lühiromaan aastast 1999)
https://algernon.ee/node/428

ajakirjapublikatsioon: «Algernon» 1999; detsember
♦   ♦   ♦

eesti keeles: Indrek Hargla «Pan Grpowski üheksa juhtumit» 2001

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • Algernon
Hinne
Hindajaid
15
2
1
0
0
Keskmine hinne
4.778
Arvustused (18)

Sedapuhku toimub eksortseerimine pan Grpowski kodumaal, 1964. aastal. Grpowski sugulane poola kolkakylast, kohalik nõid ja rahvaravitseja kutsub pani maale jõuluid veetma. Grpowski kellel, nagu selgub, on tõsine nõrkus kõikvõimalike susisevatest häälikutest kubisevate nimedega jõuluroogade vastu, võtab kutse vastu.

Kohapeal selgub et jõulurahu ja -roogade nautimisega yritus paraku ei piirdu ja pan eksortsist leiab ennast peatselt oma sugulase kaunitarist sõbrannest luupainajaid välja ajamas. Peale luupainajate leiab tolles kylas ja selle ymbruses aset muutki mystilist. Mingid kohalikud vanurid keelduvad suremast. XIII sajandil sealkandis tegutsenud mongolid pagesid selle kandini jõudes kabuhirmus euroopast tagasi oma steppidesse. Tööpõld eksortsistile niisiis suur ja lai.

Hea, tõsiselt hea. Paaris yksikus kohas ehk _pisut_ venitatud ja mingil hetkel hakkas tunduma, et tolle poolakeelse kulinaariaga oli vähe yle vyrtsitatud.. Samuti jäi vähe segaseks, et mis puutusid siia need suremast keelduvad vanakesed? Aga mis ma norin, kindlasti on tegemist yhe parema looga mida ma Algernonis lugenud olen. Viis ilma igasuguste reservatsioonideta.

Teksti loeti eesti keeles

Kas see Poola küla elu-olu tõesti ka selline oli, ei oska öelda. Aga usutav ta tundus ja seda oli mõnus lugeda. Surilina oli päris jubedust tekitav ese. Samuti oli huvitav mongolite liin. Kõige rohkem nauditav oli aga tekst ise, rida rea järel. Väga hea, Indrek! Pane aga samas vaimus edasi!
Teksti loeti eesti keeles

Hmnjah, kohati sattus Hargla omaenda poolakeele demonstreerimise ohvriks, rikkudes muidu stiililiselt nii kena yhtsust. Warszawa samas tekstis koos Sileesiaga - vabandust, aga ei. Muidu parim Grpowski lugu. Selline lyhiromaanilik pikkus tundub Indrekule sobivat. Nii et ootan edasisi tekste. Ehk saavad vastuse ka kunagi selles loos vastamata kysimused.
Teksti loeti eesti keeles

Meeldis, et Hargla on viitsinud taustamaterjalidega kõvasti tööd teha. Kuidagi tuleb aga näidata, et "Uskmatuse hind" märksa paremini kirjutatud on...
Teksti loeti eesti keeles

Ei hakka lähemalt kommenteerima, sest olen Pan Hargla loomingu osas juba võrdlemisi põhjalikult arvamust avaldanud "Algernoni" veergudel.
Teksti loeti eesti keeles

Tõttöelda on see koos "Uskmatuse hinnaga" üks selline IH lugu, millele võiks ka ilma kommenteerimata viie ära panna. Kõik on korralikult paigas ja poola keele üle kah viriseda ei oska... Mis muud kui viis ja mitmekordne lugemine.

Jõulujuttudest(???) igatahes üks etemaid.

Teksti loeti eesti keeles

Nonõnda! Indrek Harglal juubel kätte jõudnud!

Valisin juubeliõnnitluseks teksti, mida ma ise pean ehk autori parimaks... vähemasti kolme parima hulka kuuluvaks. Lühiromaani «Pan Grpowski jõulud» iseloomustab kõik see, mis teisigi Indrek Hargla häid tekste... Mulle kohutavalt meeldib, et autor on sedavõrd palju otsi lahti jätnud... iseäranis kiiduväärt on see, et mongolite teemat vaid möödaminnes puudutati... ka vestlus Stanislaw Lemist oli loo alguses super! Üks väheseid juhtumeid, kus mind ei häiri, et ulmeloos ulmest räägitakse! Üleüldse on Indrek Hargla tekstid heaks näiteks sellest, et suurepärases loos ei häiri mind asjad, mille kallal ma muidu alati irisen... see vist mingitpidi geniaalse teksti tunnus. Kui loed ja nõnda suuremeelselt andestad, et tähelegi ei pane. «Pan Grpowski jõulud» on just selline tekst, et pidevalt tabad end mõttelt, et näe... aga üldsegi ei vihastu, vaid oled hoopis rahul, et kus taat paneb!

Lühiromaanis on selline ideede pillerkaar, millest kehvemal kirjatsural jätkuks paariks aastaks. Võimalik, et selline laristamine ongi põhjustanud antud teksti suhtes sedavõrd suure kriitikakoori – pillav loomeviis pole ehk ökoajastul IN? Olen pisut vanamoodne inimene ning mulle laia joonega elamine ja loomine meeldib... et kotkast tunned lennust! Indrek Hargla on vaieldamatult kotkas ning kohalikes oludes lendab ta ka kõige kõrgemalt. Juubelikõnes tahakski (siiski veel) algajat autorit julgustada, et taevakumm on veel kõrgel ning tee alguses... seega pole mõtet tiibu loperdada lasta ja maa pealt maandumisplatsi vaadata. Pilk päikesse ning tiivalöök jõulisemaks... lennutehnika tuleb vaid lennates. Loomulikult on kõrgemalt kukkumine valusam, aga kõrgemal on ka tuul tugevam ning vaade avaram!

Meelekindlust, visadust ja vedamist!

Teksti loeti eesti keeles

Nõustun sellega, et üks parimaid IH tekste ning väärib kohta "Algernoni" tipplugude seas. Ülipõhjalikku eeltööd, mis Poola jõulukommetest usutava pildi (ja nuriseva kõhu:)) tuleb taas esile tõsta. Vaid mongolite sõjakäigu kirjelduses tuleb ajalooõpiku tunne, aga elab üle. Pan G. on täiesti ära teeninud koha Eesti ulmes loodud värvikamate tegelaskujude hulgas(peale Veiko Belialsi Malcolm McCoy ei olegi talle tegelikult väärilist seltskonda lisada). Jääb üle vaid tubli eksortsisti uusi seiklusi oodata.
Teksti loeti eesti keeles

Super! Muud nagu öelda ei oskagi. Enamus mainitud kohtades olen käinud ja see ilmestas juttu veelgi. Tekkis huvi ka teiste Grpowski lugudega tutvuda, kui neist juba nii palju juttu on tehtud.
Teksti loeti eesti keeles

Mida oskan ma lisada!? Üks parimaid lühiromaane mida ma üldse olen lugenud. Kohe selline Poola tunne tekkis. Ja tegelased ja eluolu olid ikka päris hästi sulega ette joonistatud. Hinne on viis miinusega. Eesti ulmelase kohustuslik kirjandus!
Teksti loeti eesti keeles

T6esti, t6esti, ma pole selle lyhirommani kohta veel s6nagi kirjutanud. Eelpoole kirjutajad on seda k6vasti kiitnud. Kiidan minagi, kuigi ylevoolavat kiitust siit ei tule. Ei tule sellepärast, et kirjutaja on igavene ahv! Mitte isiklikus plaanis, vaid just selle jutu järgi. On ilmne sigadus m6elda välja meeletu hulk ilgelt paeluvaid intriige, mis omavahel tunduvad kuidagi ysna k6vasti seotud levat, arendada teemat, mis pinget yle kruvib ja siis... mingi suht triviaalse ja kohati isegi banaalse l6pplahendusega kogu värgindusele kriips alla t6mmata. Ehk olen ma loll, kuid mongolite liin jäi mulle segaseks. Minu hinne väljendab lihtsalt solvumist ja mitte midagi muud, sest jutt ON hea.
Teksti loeti eesti keeles

Lõpplahenduseks oleks võib-olla minagi midagi "vägevamat" oodanud, aga eriti nurisema ka ei kipu. Oli selline paras detektiivika lõpp. Hinde madaldamiseks igatahes käsi ei tõuse, seda enam et kõik peale lõpu oli tõepoolest megatasemel.
Teksti loeti eesti keeles

On juba eespool mainitud, et jutu lõpp oli pisut kesine. Samas äkki oli see taotluslik. Kõik ootasid võimsat tulevärki, aga autor otsustas asja meelega märksa lihtsamalt lahendada. Või sai tal lihtsalt jõud otsa. Igatahes väga tasemel lühiromaan. Kaks korda lugenud, kuid endiselt väga põnev, kuigi ka mul jäi see mongolite liin pisut ebaselgeks. Oleks pidanud seda ülejäänud tekstiga natuke tihedamalt siduma. Hinnet see igatahes ei riku. Viis, nagu tavaliselt
Teksti loeti eesti keeles

Mulle ka tundub, et Harglale kõige sobivaim žanr on lühiromaan. Romaanid kipuvad tal teinekord ülearust sõnavahtu täis olema, ja jutud on tihtipeale täis topitud kõiksugu vajalikku ja mittevajalikku infot, mistõttu lugu ise kannatab ja nihkub kõikide detailide kontsentratsiooni tõttu kuhugi tahaplaanile. Lühiromaan on just selline mõnus vorm, mitte liiga pikk, et suvaline sõnamulin domineerivaks saaks tõusta, mitte liiga lühike et kõiksugu taustainfost üleannuse saaks.

Ma pean ka tunnistama et ma ei saanud eriti aru sellest suremisega mitte hakkama saavate vanakeste liinist, ja see mongolite liin oli ka üsna segane. Et siis mis kuradi värav ja kas mongolid tõid selle Euroopasse või hoopis leidsid selle siit? Tegelikult oli see Kurja liin ka mõnevõrra segane, oli ta siis Kuri või polnud ta seda mitte? Aga see selleks, lühiromaan ise oli hõrk ja nauditav ja tekitas mitte just väikse tahtmise ise kõike neid seene- ja kapsapirukaid ja kartulipannkooke mekkida. Panen vaatamata eelpoolmainitud (minu jaoks segastele ja) natuke arusaamatutele liinidele kindla "viie" ära.

Teksti loeti eesti keeles
x
Erkki Lindpere
05.10.1979
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Mulle meeldisid ka lühijutud veidi rohkem. Millegipärast jõudsin Sapkowski lugemiseni alles nüüd, kuigi Witcheri mängud mitu korda läbi mängitud. Hea teada, et ka teisted on kõrgelt hinnanud, mitte pole ma mängude fännina väga erapoolik.Sapkowski stiil meeldib -- kirjeldused on piisavad aga mitte liigsed ja rohkelt dialoogi.Sari läheb tegelikult veel paremaks, kuigi antud romaani järg on veidi igav.
Teksti loeti inglise keeles

Üks parimaid romaane, mida olen lugenud. Stephenson kirjutab ikka väga hästi -- kuigi sõnakasutus ja lauseehitus ei ole just päris sama hea kui näiteks Gibsonil, siis kohati esineb ikka päris korralikke pärle ja mulle meeldis üldiselt rohkem kui Gibson.
Lõpp oli aga kehv.
Teksti loeti inglise keeles

Ma ei tea kas asi on tõlkes või on see lugu tõesti nii lihtsakoeline ja lihtlausetes kirja pandud. Härjapõlvlaste kaitseala jättis igatahes kordades parema mulje Simakist. Lõpupoole läks minu jaoks natuke huvitavamaks aga päris nelja ei taha panna nende lihtlausete pärast.
Teksti loeti eesti keeles

Sattusin just vaatama intervjuud autoriga kus ta räägib, et teda on tüüdanud fantasy üksluisus ja paistab suht veendunud, et ta ise suutis teha "something different". Njah, minu arust oli siin klišeesid küll, aga mingi omapära selles raamatus on. Õnneks pole ma Rowling`ut lugenud, võib-olla seepärast nägin vähem klišeesid kui teised. Maailma päästmiseni lugu igatahes ei jõudnud, loodetavasti ei jõua ka järgmistes osades, mida kavatsen igatahes lugeda.
Teksti loeti inglise keeles

See on esimene Abercrombe raamat, mida lugesin. Meeldis igal juhul rohkem kui Martin. Martini künism hakkas tegelikult juba natuke tüütama. Abercombe esimene teos on vaheldusrikkam ja humoorikam, kuigi ka jõhkram; ta ei võta ennast nii tõsiselt (ja see on hea).
Teksti loeti inglise keeles

Viit ei tõuse käsi panema põhiliselt selle pärast, et tean kui pikk see seeria on, kuigi lugemisel on alles kolmas osa. Suhteliselt väiksemastaabilistest sündmustest -- võrreldes teiste sama žanri romaanidega -- suudab Robert Jordan kuidagi ülipikalt ja detailselt kirjutada. Lugemise ajal see ei häiri ja kohati on isegi päris mõnus, küll aga tundub tagantjärele, et eriti midagi olulist nagu ei toimunudki ja Randi ja tema kaaslaste loo lõpplahendusele pole väga oluliselt lähemale liigutud.
Teksti loeti inglise keeles

Mulle meeldis. Pikkusest hoolimata oli romaan päris tempokas, eriti lõpu poole, kui Caemlynis kõik jälle kokku said, ei toimunud mingit venitamist, mis oli meeldivalt üllatav.Tolkieniga mõjutused on täiesti tuntavad, aga siiski pole tegu koopiaga. Päris Tolkieni põhjalikkust ja süstemaatilisust siin ei tunne, küll on aga maailm meeldivalt keerulisem -- eriti hea ja kurja piiride suhtes.
Teksti loeti eesti keeles

Olen natuke nõus Andreiga. Venimise tunne oli küll ja vahepeal jäi raamat mitmeks päevaks seisma, kuigi esimene osa põhjustas unepuudust. Lõpp ei meeldinud. Jäi ka natuke arusaamatuks, miks just Lyra ja Will nii olulised olid ("mother of all" jne.).
Teksti loeti inglise keeles

Lugemist alustades lappasin kohe raamatut edasi, et vaadata millal siis Aslevjali saarele jõutakse. Ei rõõmustanud eriti, et alles 280. leheküljel. Ei rõõmustanud ka see, et sealt lahkumine toimus alles 300 lk. pärast. Terve selle triloogia juures häirib mind, et iga üksik raamat on keskendunud ainult ühele tähtsale sündmusele, kuigi vahepeal toimub palju väiksemaid Fitzi jaoks olulisi asju. Farseeri seeria puhul see päris nii ei olnud.Lõpp tundus kuidagi liiga läila, ja viimased leheküljed rikkusid terve triloogia ära. Teisest küljest mulle meeldis, et kunagi ei suutnud kõike ära arvata, mis ikkagi edasi juhtub. Alati segas Fitz-Changer vahele ja tegi midagi teisiti.Kokkuvõttes päris hea; kuna ma süvenesin raamatutesse ja vast ka samastusin Fitziga rohkem kui ühegi teise raamatutegelasega kunagi varem, siis ärritasid ka mõningad vead rohkem kui kunagi varem.
Teksti loeti inglise keeles

Kuskil keskel tekkis õudne tahtmine raamat pooleks rebida ja ära põletada. Eriti siis kui Fitz mõtiskles asjade üle, mis tundusid mulle kui lugejale ilmselged, aga Fitz ei jõudnud kuidagi järelduseni. Seda on ka teistes raamatutes olnud, aga siin häiris eriti. Ka oli vastik kuulda mingi sündmuse toimumisest lähiajal ja siis oodata 300 lk. selle toimumiseni, kusjuures vahepeal nagu midagi erilist ei juhtunudki.Aga muidu mulle meeldis.
Teksti loeti eesti keeles

Farseeri triloogia on selle raamatuga saanud üheks minu lemmikutest. Keskmine osa on kahjuks veel küll lugemata (kolmas jõudis enne kohale ja ei jõudnud oodata).Triloogia on minu vähese lugemuse jaoks paljuski mõttes väga erinev kõigist muudest fantasy romaanidest. Siin kirjeldatakse sama palju seda, mis peategelase peas toimub, kui seda mis temaga juhtub või mida ta teeb. See vist ongi, mis muudab ka kõik kirjeldused huvitavaks, kuigi need on vahel päris pikad.Päev tagasi lõpetasin lugemise, aga siiani hõljub see maailm veel pidevalt kuskil mu mõtetes ringi.Kahte asja heidaks ette. Esiteks draakoneid, kuigi nende käsitlus vähemalt tundus mingil määral originaalne. Teiseks läks, nagu enne juba teised on maininud, mägedesse saabumise ja Verity leidmise vahepeal natuke igavamaks. Aga hinnet see alla ei kisu -- just siis kui tundus päris käest ära minevat tuli mingi uus pööre ja läks jälle huvitavaks.
Teksti loeti inglise keeles

Mulle meeldis. Strugatskeid jäljendas tõesti hästi. Kui palju selle nõukogude õhustiku loomises loogikat oli on tõesti küsimus, kuid see ei häirinud piisavalt, et hinnet alla viia. Lõpp oleks võinud parem olla.
Teksti loeti eesti keeles

Tahaksin väga 5 panna, aga esimene osa tundus mõttetult pikaks venitatud sissejuhatusena. Üldse ei meeldinud. Aga õnneks lugesin edasi ja teine ning kolmas osa olid tõesti tunduvalt paremad, viie väärilised. Kokku neli.
Teksti loeti eesti keeles

Muidu igati hea romaan, kuid mind häirisid ikkagi liiga palju need ebaloogilisused. Ei tundunud eriti usutav. Näiteks seda asja, et ahvid ja inimesed käitumise osas vahetavad kohad kuid välimuselt jäävad samaks. Ahvid endiselt oma riiete all karvased, inimesed see-eest alasti kuid ilma karvkatteta.Seega siis päris viite ei pane.
Teksti loeti eesti keeles

Ühinen eelpool Öelduga (negatiivsega). Mulle käis Kõige Rohkem Närvidele see, et mingit Lapsikut Targutamist esitatakse kui "Universumi Mõistust" ja See, Et Igal Pool Kasutatakse Suuri Algustähti. See oli lausa Vastik.Päris Ühe Vääriliseks ma Seda Raamatut siiski Ka Ei pea, nii Et Kaks.
Teksti loeti eesti keeles

Paar lugu olid nõrgapoolsed, aga Pan Grpowski tegelaskuju on väga hea ja enamik juttudest samuti. Täiesti võrreldav Agatha Christiega minu arvates.
Teksti loeti eesti keeles