Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Mario Kivistik ·

Hirmu vöönd

(antoloogia aastast 1993)

eesti keeles: Tallinn «Nõmm & Co» 1993 (Jutusari)

Sisukord:
Hinne
Hindajaid
6
4
0
0
0
Keskmine hinne
4.6
Arvustused (10)
Jüri Kallas

Ilmselt üsna viirastuslik ulmeantoloogia... tundub teine üsna suur rariteet olevat.

Paljud asjad selle raamatu puhul on oletuslikud: ilmumiskoht, ilmumisaasta ning ka koostaja-tõlkija. Kunagi tuli sel teemal Mario Kivistikuga juttu ning siis selgus, et tema ongi koostaja. (Kui nüüd päris aus olla, siis seda ma ka oletasin, sest mitmed lood olid samas tõlkes varem ajakirjanduses ilmunud.) Ise ta küll oma osalust varjata ei soovinud, aga mingitel põhjustel läks nii... tundus, et ta polnud selle raamatu puhul veel paari asjaga rahul.

Hinnata tuleb aga seda, mis on... on kaheksa juttu maailmakuulsatelt ja (või pisut vähem) tuntud autoritelt. Jutud on head, kuigi totaalseks tipuks peaks neist vaid Frederik Pohli oma... üsna tipu lähedal on ka Simak ja Ballard... ülejäänud on lihtsalt tugeva profesionaalsuse ilmingud. Sellel foonil mõjub aga positiivselt Alan E. Nourse`i lugu... jättis teine asjaliku mulje.

Tüüpilisena sellele üleminekuajale, jätab raamat pisut konarliku mulje... tegelikult vajalik köide... sisaldab ju esimesed Pohli, Nourse`i ja Ballardi eestikeelsed raamatuväljaanded... juba ainuüksi selle pärast peab seda üllitist hindama. Aga viiest jääb siiski midagi puudu.
Teksti loeti eesti keeles
Dragofor

Mulle see kogumik meeldis. ja tegelt oli selle kättesaamine minu jaoks rohkem nagu õnnelik juhus. Ning ma ei kahetse!!! Lood olid huvitavad, igal juhul tol hetkel parimte seast, mis mulle pihku sattus. Ehkki tõlgetega võis olla probleeme, tegu siiski üsna asjaliku teosega meie ulmemaastikul.
Teksti loeti eesti keeles
Krister Haav

Üks esimestest ulmekogumikest, mille endale sain. Esimesel korral ei jätnud see kogumik mulle mingit erilist muljet, kuid nüüd... Juba küll.
Teksti loeti eesti keeles
Taavi Kalju aka Ghilderich

Väga hea kogumik. Lugesin seda kunagi ammu-ammu ilmumise järel. Nüüd üle lugedes tundusid need lood aga väga värsked. Kõiki lugusid võib lugeda mitu korda, ilma et nende uudsus kaoks. Eriti tõstaks esile Pohl`i, Simak`i ja Clarke`i lugusid. Aga ega ka teised halvemad pole.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Mulle käis tükk aega mõnevõrra närvidele, et niivõrd oluline antoloogia minu riiulilt puudus... Eile siis sai see viga "Raamatukoi" antikvariaadi abiga parandatud.

Kogumikus on mõni päris kõva lugu: Pohl, Clarke, Bradbury ja Simak on esindatud kaunis kõrgel tasemel asjadega. Simaki puhul muidugi tekkis küsimus, miks avaldati just see tekst, mida Alaski oli juba õige mitmes kohas kasutanud. Mõne aasta jooksul kahel korral ajakirjanduses avaldatud tyki oleks mina isiklikult välja jätnud.

Nimetatud nelja autori teoste kõrval sisaldab õbluke kogumik ka nõrgemat kraami. Kui "Valemees" on veel enamvähem jutt ja sai mult kenasti "nelja" kätte, siis ülejäänud tekstid on mittemidagiütlevad. "Rott ja madu" on "Algernoni" jutulabori tasemel kraam, "Eksikülalist" rappisin pärast "Maa teise varju" lugemist päris kõvasti ning Ballardi lugu revolvrit kõmmutavatest sogadest pole esiteks mingist otsast ulme ja teiseks pole kahjuks ka eriti kirjandus.

"Neli" peaks sellisele kogumikule olema täiesti paslik hinne.
Teksti loeti eesti keeles
Erkki Toht

 Tugev kogumik tervikuna. Avalugu, Vogti "Rott ja madu" on kogumiku nõrgim. Kolm miinus, kuna alguse kena õhustik hajus kolmandaks leheküljeks ja moralistlik lõpp on külge traageldatud vähese pingutuse ja lahja tulemusega. Bradbury "Ma ootan" on väga hea, bradburylik, nagu Jüri Kallas mainis, kuid mind ei häirinud korduv motiiv. Vist olen liiga vähe Bradburyt lugenud et tüütama hakkaks. Nourse "Võltsmehed" on tundmatu autori kohat hästi kirjutatud. Maksimumhinnet siiski ei pane, kuna lõpplahendus on mingist hetkest aimatav. Pohli "Tunnel maailma all" on väga hea. Pohl on põhjus miks selle kogumiku lugemislauale võtsin - seni olen pidanud Pohli ingliskeelsena lugema ilma et oleksin teadnud maakeelsest võimalusest. "Tunneli" idee lõikus Dicki "Ubiku" ideega. "Ubik" mulle kunagi ei meeldinud, aga näe maitse muutub ja Pohli sarnane jutt sobib küll, kuigi hindan siin rohkem teostust kui ideed. Lugesin hiljuti Tarlapi "Roheliste lippude reservaati" ja siis mõtlesin kust ta need külmkapi reklaamid oma romaani võttis? Nüüd arvan teadvat - Pohli "Tunnelist"! Simaki "Eelpost" on suurepärane. Olen üsna pikalt Simakist eemale hoidnud, kuna mulle tunduvad tema tegelaskujud kuidagi ebaisikupärased. Aga "Eelpost" aitas seda eelarvamust hajutada. Clarke'i "Kogu maailma aeg" on väga hea. Muuseumite röövimist ma heaks ei kiida siiski. Ballardi "Hirmu vöönd" mulle meeldis, hea jutt, fiilingu poolest. Silverbergi "Eksikülaline" on väga hea. Mind ei häiri, et  keegi on juba sarnase loo kirjutanud. Sääraseid asju juhtub ikka, kas teadlikult või teadmatult.
Teksti loeti eesti keeles
x
Krister Haav
04.10.1977
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Krister Haav

Oijah...

Teine kokkupuude siis Bujoldi loominguga. Kindlasti üks neist autoreist, kel kalduvus lemmikuks saada...

Kui raamatust rääkida, siis minule tundus (taas kord), et raamatu algus oli veidike liiga vaoshoitud, ehk natuke liialt venitatudki. Esimesed mõnedkümned leheküljed olid ikka kaunis rasked, pidin end suisa sundima - ei leidnud sellist iva, mis hoiaks silmad raamatu küljes kinni ja südame erutusest värisemas. Õige hoo saavad asjad sisse alles äpardunud atendaadikatsest ning sellest alates tegin ise vaid ühe pausi sisse - nii kaasakiskuvaks osutus see alul veninud lugu.

Milles siis asi? Pärast (sarja eelmises osas) toimunud sündmusi on Barrayaril kujunenud uus poliitiline olukord. Võim on läinud uue, vaid viieaastase imperaatori kätte. Tegelikuks valitsejaks on regent Aral Vorkosigan. Poliitiline olukord on kaunis pingeline, ka teised oleks tahtnud riigipirukast osa saada. Nii fabritseeritakse paar intriigi, mis viivad ühe aadelkonna liikme dekaputeerimise ja sellest tulenevalt atendaadini imperaatorlikule regendile. Kasutades ära sogast vett ja paljude kalade ringiujumist selles organiseerib üks tähtsate esivanemate järeltulija riigipöörde, mis aga esialgu on nurjumisele määratud. Olukord on aga väga terav...

Ei hakkagi siinkohal rohkem rääkima, edasitoimuv on juba (minu arust) raamatu magusaim osa, selline hoogne ja haarav "hide & seek" lugu.

Kõik, kes aga veel kahtlevad teose headuses ja seetõttu ei loe - ei ole mõtet. Tegu on tõeliselt toreda raamatuga.
Teksti loeti inglise keeles
Krister Haav

Kõigepealt mõned täpsustused eelnevale päris heale tutvustusele. Nimelt ei olnud must maag ja nekromant mitte too potentsiaalne väimees, vaid selle sõber ja abiline (kes raamatus Vitellina esineb, kuigi selgub, et...); samuti saab kogu kisma alguse just sellest, et "väimehe" huviobjektiks ka must maagia on.

Muidu on aga raamat kirjutatud väga hästi. Endal ei tekkinud kordagi tunnet, et tegevus veniks või et miski väga raskesti seeditav oleks.

Igatahes soovitan kõigile, Bujold on tõesti täpselt nii hea kirjanik kui väidetakse.
Teksti loeti inglise keeles
Krister Haav

Raamat, mille ma leidsin ühelt pööningult. Esimese hooga ei osanud sellest kaanteta närust midagi arvata, võtsin lihtsalt kaasa ja unustasin kapile tolmu koguma. Kui aga järgmine kord kätte juhtus, otsustasin läbi lugeda.

Minu tõeliseks üllatuseks oli see täitsa hea raamat! Oli ajaloo hõngu, huvitavaid sündmusi, fantaseerimist ja kõike muudki. Noor Hellase kujur läheb laia maailma kogemusi omandama ja satub Mustale maale orjaks... Lugu inimese kasvamisest ja "mehistumisest" (teema, mis N kirjanikele väga südamelähedane). See, et teose kirjutajaks "punane" kirjanik oli ei mõjutanud raamatu loetavust mingilgi määral.

Igatahes, kui kätte satub, lugege läbi. Minul tekitas see raamat ainult positiivseid emotsioone ja olen teda üle lugenud hiljemgi.
Teksti loeti eesti keeles
Krister Haav

Minu poolest parim lugu selles kogumikus.

Lugu natuke sinna "odüsseia" kanti - kuidas laevad intelligentseks said ja inimesed üle parda viskasid. Iseenesest aga, ei kujuta hästi ette inimlikku arvutit :)
Teksti loeti eesti keeles
Krister Haav

Mmmm... Nostalgia koha pealt saab see lugu muidugi kõvasti plusse. Oleks oodanud vähe libedamat esitust, kuid hinde ta saab siiski hea.
Teksti loeti eesti keeles
Krister Haav

Lugu meeldis, kuid mitte parim sellest kogumikust. See kogemata kaasavõetud intelligentse eluvormi idee on päris tore, kuigi mitte ainulaadne; muutuvad kehad on aga juba parem. Neli. Plussiga.
Teksti loeti eesti keeles
Krister Haav

Esimene antoloogia, mis kätte sattus ja läbi lugesin. Enamus lugusid väga head, eraldi tõstaks esile "ValGus"-i loo, "pimeduse mere" ja miks mitte ka "pseudoajaloolised pajatused"!
Teksti loeti eesti keeles
Krister Haav

Garin oli kindlasti parem. Kui veel noor pioneer sai oldud, oli ka Aeliita väga hea, kuid nüüd on see etapp läbitud.
Teksti loeti eesti keeles
Krister Haav

Minu silmis üks kultusraamatutest - kes ei oleks siis sellest teosest kuulnud! Minule ta igatahes meeldis, kuigi kohati üsnagi punane oli. Ja pealegi, mis viga lugeda maailmarevolutsioonist, kui sellest (seni) pole asja saanud!
Teksti loeti eesti keeles