Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Astrid Lindgren ·

Ronja Rövardotter

(romaan aastast 1981)

eesti keeles: «Röövlitütar Ronja»

Astrid Lindgren «Vennad Lõvisüdamed. Röövlitütar Ronja»
Tallinn «Tiritamm» 1996

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
22
4
0
0
0
Keskmine hinne
4.846
Arvustused (26)
Kristjan Sander

Suurepärane lastefantasy ja minu arvates kõige parem AL teos. Omal ajal, kui ilmus koos Vendade Lõvisüdametega, lugesin 14 (!) korda järjest läbi - sellist rekordit ei esine ühegi teise raamatu juures ja seda võib ka suti raske mõista olla. Sellest piisab, et viis panna, kuid nüüd tagantjärele vaadates tuleb ikkagi teos omas zhanris oivaliseks tunnistada. Puudus Lõvisüdamete kodumaa kaitsmise temaatika ja mõningane triviaalsus, metsaelanikud olid mõnusalt müütilised ning kogu see Romeo ja Julia lugu suht hästi kirja pandud. Peamine oli siiski mets oma isevärki eluga, mida tasuks välja tuua vastava kirjelduse ühe tipuna ka täiskasvanutele mõeldud Fantasy osas. Selleni ei küüni ei Kääbiku Sünklaas ega muud sarnased asjad.
Teksti loeti eesti keeles
Avo Nappo

Mh, mispärast ta niiviisi teeb? Kääbik ja Sünklaas jätku parem rahule. Ma olen Kääbikut omal ajal ikka rohkem lugenud kui 14 korda. Aga Ronja on _tõesti_ võrratu! Hämmastav kusjuures, et minuteada on taseni viimane Lindgreni teos mis eesti keelde tõlgiti. kaantega väljaannet eesti keeles ei olnud. Huvitav miks?
Teksti loeti eesti keeles
Targo Tennisberg

Minu mäletamist mööda anti "Mio, mu Mio" välja veel hiljem kuiRonja (vt. eelmist arvustust), aga see pole praegu tähtis. Olulisemon asjaolu, et see raamat teeb (minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt) pikalt ära Fantasy-zhanri suvalisele keskmisele esindajale, kus peale lohede ja võlurite midagi omapärast ei ole. Siin aga on ainuüksi hallvanakesed viit punkti väärt.
Teksti loeti eesti ja rootsi keeles
Laur Salundi

Hää lugu neh. Sai omal ajal isegi paar korda loetud (kui ma oma lemmikuid hakkaks kümme korda järjest läbi lugema, siis ei jääkski vist muuks aega). Aga jah. Ühtegi halba sõna selle kohta õelda ei saa. Päris mõnus lastejutt. Meenutada on hea, aga ise vist praegu uuesti lugeda ei viitsiks. "Kääbikust" parem igal juhul.
Teksti loeti eesti keeles
Satyros

Raamat mida ma lugesin mitmeid kordi vaimustusega läbi. Muidugi väiksena olles. Viimati kui lugesin ei olnud ta päris see mida ma uuesti lootsin. Igal juhul oli hea fantasy, minu arust parem veel kui Tolkieni "Kääbik" või "Sõrmuste isand", Päris viit ei tahaks ma ka panna kuna see fantaasia maailm ei ole päris täielikult tema välja mõeldud. Nimelt oli seal tugev mütoloogia hõng juures nt. need lendavad pool inimesed (õiget nime ma neil ei mäleta) on ka igalpool mujal mütoloogias sama moodi kasutuses. Nendel on isegi sama välimuse kirjeldus, tundub vaid, et nimi on muudetud. Mina tean neid elukaid Skakkide nime all. Trollid ja muud taolised päntajalad on ju kõik Lindgreni kodumaisest mütoloogiast laenatud. Kuid siiski raamat oli väga hea. Ülimalt hästi kirjeldatud tegevus. Eriti hästi sobib ta lugeda 10 kuni 13 aasta vanustele. See on veel üks raamat, mis peaks olema tuttav kõikidele ulmehuvilistele inimestele.
Teksti loeti eesti keeles
Katariina Roosipuu

Ogar annus elurõõmu on selles raamatus sees. Hästi abiks, kui kõrvad longu vajuvad ja muidu ka tore. Selline raamat, millest on raske kui mitte päris võimatu teha filmi või näidendit, millesse raamatu fiiling sisse jääks. Ma olen vist kolme erinevat ronjanäidendit vaatama läinud just selles lootuses, et ehk äkki näitavadki elusat muinasjuttu, aga ei tyhjagi - mingit kaltsuteatrit ja pullitegemist näidatakse. Pyha pilastus ja kõik need teised sõnad. Ka filmid ei taha kuidagi yle raamatu seatud lati ulatuda.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Mitte just lemmik Lingreni teos. Filmi ei vaadanud ka just suure huviga. See oleks võinud olla "Vennad Lõvisüdamed" taoline raamat. Kohati läks üpris igavaks. Lõpuni sai vähemalt loetud ja "4" panen sellepärast, et Lindgren on lihtsalt hea.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Laur

See raamat käib ulme alla?? Olgu pealegi. 4 on umbkaudu paras hinne selle kohta, mida ma ta`st lapsena arvasin.
Teksti loeti eesti keeles
Krister Haav

Praegu tagasi vaadates üks nendest raamatutest, mis mulle kuidagi ei meeldinud, kui ma "veel väike" olin. Praegu aga... Võin häbenemata öelda, et see on üks minu lemmikutest.

Oh saaks ometi plussegi juurde panna.... Viiest jääb väheks.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Mul ei õnnestunud seda raamatut lapsena lugeda sel lihtsal põhjusel, et juba selle kirjutamise ajal, rääkimata eesti keeles väljaandmise ajast, olin sihuke suur ja karvane, hääl jäme ja lapsepõlv ammu unustatud asi. Aga ikkagi meeldis väga, just oma elurõõmu ja toredate tegelaste pärast. Kirjutan kahel käel alla Katzi arvamusele filmide-teatri koha pealt, ainult selle reservatsiooniga, et tolles paari aasta taguses Tartu vabaõhulollitamises oli paar laulu, millest õhkus raamatu fiilingut ja mida kahjuks enam pole kuulda olnud.
Teksti loeti eesti keeles
Maria Perner

Sümpaatselt naljakad metsakollid (paar kurjemat ka muidugi sekka), eluterve huumoriga röövliseltskond ja igatsus lihtsa inimlikkuse järele. Meeldis juba kümmekond aastat tagasi ega ole praegugi oma karget võlu kaotanud.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Kuulge teie! Jätke kohe heaga Tolkien rahule! Olgugi, et zhanrilt v6iks nii Tolkieni telliseid kui ka "Ronjat" fantasy alla pista, on nad ju tegelt absoluutselt erineva suunitlusega kirjutataud. "Ronja" on selline pisiske olukirjeldus, Tolkien aga lööb eeskätt oma mastaapsusega. Kui proovita Tolkieni ja Lindgrenit v6rrelda tehle siis seda nende teostega, mida v6rrelda annab (ntx "L6visydamed" v6i "Mio, mu Mio"). Nojah ja ehk on Tolkieni "S6rmused" ja Lindgreni "Ronja" siiski veidike erinevatele sihtgruppidele suunatud (mis kyll BAAS`i lugedes veidike kahtlema paneb ;-) ).
Teksti loeti eesti keeles
Taivo Rist

Jälle üks Romeo ja Julia lugu, ent... parem kui Shakespeare. Esimene armastus, aga mitte "ja nad abiellusid ja elasid õnnelikult kuni surmani" tüüpi lugu. Väga ilusasti on kirjas, mismoodi Ronja ja Birk metsas elasid. Ja lõpp -- amor vincit omnia, siia, veider küll, sobis.
Sarnane teos on veel Richard Rohu "Kodus ja metsas". Suvel saab metsas hakkama, aga talvel... jah, vaja koju tulla.

Romaani ulmeosa on kõrvaline ja selle saaks eriti midagi kaotamata kõrvale jätta -- aga ei ole ju nii, hallvanakesed ja erinnüsed/ skakid annavad jutule palju juurde. Nii et kõlbab siiski BAASi panna ja 5-ga hinnata.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Saar

Polnud küll lemmik Lindgreni teos (ilmselt Ronja pärast), kuid ei saa märkimata jätta, et Lindgren oli, on ja jääb minu jaoks parimaks naiskirjanikuks. Ilma temata oleks Euroopa lastekirjandus väga-väga vaene. Mäletamist mööda lugesin ma Ronjat kõigest paar korda. Ja mäletamist mööda oli teas hea, kuid mitte suurepärane.
Teksti loeti eesti keeles
Eilish

Armas raamat - et Lindgren ka sellisest keskkonnast midagi nii hingelist oskab välja võluda!
Teksti loeti eesti keeles
Alari Rajande

Metsmardused, hallvanakesed, tötskääbused ja sõbrad.

Kunagi pisikesena ette loetud ja filmina nähtud, lugesin ise Ronjat raamatuna esimest korda alles täiskasvanuna ja õnneks oli kogu selle maailma võlu täiesti alles. Ronja üks plusse on kindlasti see, et tänu tegevuse põhjamaisusele võib hallvanakesi ja metsmarduseid ka suvalises Eesti metsas ette kujutada, ja kes teab, v-o nähagi... röövlid on juba ju olemas.

Sõna "tötskääbus" eest tahaks tõlkijale eraldi viie anda.
Teksti loeti eesti keeles
x
Krister Haav
04.10.1977
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Krister Haav

Oijah...

Teine kokkupuude siis Bujoldi loominguga. Kindlasti üks neist autoreist, kel kalduvus lemmikuks saada...

Kui raamatust rääkida, siis minule tundus (taas kord), et raamatu algus oli veidike liiga vaoshoitud, ehk natuke liialt venitatudki. Esimesed mõnedkümned leheküljed olid ikka kaunis rasked, pidin end suisa sundima - ei leidnud sellist iva, mis hoiaks silmad raamatu küljes kinni ja südame erutusest värisemas. Õige hoo saavad asjad sisse alles äpardunud atendaadikatsest ning sellest alates tegin ise vaid ühe pausi sisse - nii kaasakiskuvaks osutus see alul veninud lugu.

Milles siis asi? Pärast (sarja eelmises osas) toimunud sündmusi on Barrayaril kujunenud uus poliitiline olukord. Võim on läinud uue, vaid viieaastase imperaatori kätte. Tegelikuks valitsejaks on regent Aral Vorkosigan. Poliitiline olukord on kaunis pingeline, ka teised oleks tahtnud riigipirukast osa saada. Nii fabritseeritakse paar intriigi, mis viivad ühe aadelkonna liikme dekaputeerimise ja sellest tulenevalt atendaadini imperaatorlikule regendile. Kasutades ära sogast vett ja paljude kalade ringiujumist selles organiseerib üks tähtsate esivanemate järeltulija riigipöörde, mis aga esialgu on nurjumisele määratud. Olukord on aga väga terav...

Ei hakkagi siinkohal rohkem rääkima, edasitoimuv on juba (minu arust) raamatu magusaim osa, selline hoogne ja haarav "hide & seek" lugu.

Kõik, kes aga veel kahtlevad teose headuses ja seetõttu ei loe - ei ole mõtet. Tegu on tõeliselt toreda raamatuga.
Teksti loeti inglise keeles
Krister Haav

Kõigepealt mõned täpsustused eelnevale päris heale tutvustusele. Nimelt ei olnud must maag ja nekromant mitte too potentsiaalne väimees, vaid selle sõber ja abiline (kes raamatus Vitellina esineb, kuigi selgub, et...); samuti saab kogu kisma alguse just sellest, et "väimehe" huviobjektiks ka must maagia on.

Muidu on aga raamat kirjutatud väga hästi. Endal ei tekkinud kordagi tunnet, et tegevus veniks või et miski väga raskesti seeditav oleks.

Igatahes soovitan kõigile, Bujold on tõesti täpselt nii hea kirjanik kui väidetakse.
Teksti loeti inglise keeles
Krister Haav

Raamat, mille ma leidsin ühelt pööningult. Esimese hooga ei osanud sellest kaanteta närust midagi arvata, võtsin lihtsalt kaasa ja unustasin kapile tolmu koguma. Kui aga järgmine kord kätte juhtus, otsustasin läbi lugeda.

Minu tõeliseks üllatuseks oli see täitsa hea raamat! Oli ajaloo hõngu, huvitavaid sündmusi, fantaseerimist ja kõike muudki. Noor Hellase kujur läheb laia maailma kogemusi omandama ja satub Mustale maale orjaks... Lugu inimese kasvamisest ja "mehistumisest" (teema, mis N kirjanikele väga südamelähedane). See, et teose kirjutajaks "punane" kirjanik oli ei mõjutanud raamatu loetavust mingilgi määral.

Igatahes, kui kätte satub, lugege läbi. Minul tekitas see raamat ainult positiivseid emotsioone ja olen teda üle lugenud hiljemgi.
Teksti loeti eesti keeles
Krister Haav

Minu poolest parim lugu selles kogumikus.

Lugu natuke sinna "odüsseia" kanti - kuidas laevad intelligentseks said ja inimesed üle parda viskasid. Iseenesest aga, ei kujuta hästi ette inimlikku arvutit :)
Teksti loeti eesti keeles
Krister Haav

Mmmm... Nostalgia koha pealt saab see lugu muidugi kõvasti plusse. Oleks oodanud vähe libedamat esitust, kuid hinde ta saab siiski hea.
Teksti loeti eesti keeles
Krister Haav

Lugu meeldis, kuid mitte parim sellest kogumikust. See kogemata kaasavõetud intelligentse eluvormi idee on päris tore, kuigi mitte ainulaadne; muutuvad kehad on aga juba parem. Neli. Plussiga.
Teksti loeti eesti keeles
Krister Haav

Esimene antoloogia, mis kätte sattus ja läbi lugesin. Enamus lugusid väga head, eraldi tõstaks esile "ValGus"-i loo, "pimeduse mere" ja miks mitte ka "pseudoajaloolised pajatused"!
Teksti loeti eesti keeles
Krister Haav

Garin oli kindlasti parem. Kui veel noor pioneer sai oldud, oli ka Aeliita väga hea, kuid nüüd on see etapp läbitud.
Teksti loeti eesti keeles
Krister Haav

Minu silmis üks kultusraamatutest - kes ei oleks siis sellest teosest kuulnud! Minule ta igatahes meeldis, kuigi kohati üsnagi punane oli. Ja pealegi, mis viga lugeda maailmarevolutsioonist, kui sellest (seni) pole asja saanud!
Teksti loeti eesti keeles