Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· J. R. R. Tolkien ·

The Lord of the Rings: The Two Towers

(romaan aastast 1954)

eesti keeles: «Sõrmuste isand. Teine osa: Kaks kantsi»
Tallinn «Tiritamm» 1997

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
15
4
2
0
0
Keskmine hinne
4.619
Arvustused (21)

Pisut, pisut jääb alla "Sõrmuse Vennaskonnale" aga ega siingi sündmustest puudu tule. Raamat algab sealtmaalt kus "Sõrmuse Vennaskond" pooleli jäi ning läheb edasi. Kaks omapäi jäänud kääbikut tänu orkide salakavalale rünnakule. Gandalf elab siiski! Endid. Raudlinna vallutamine. Sarumani langus jne. Lugege üht maailma parimat teost!
Teksti loeti eesti keeles

Seiklused jätkuvad.(Vahepeal oli venimis tunne)Tegelikult mulle raamat õudsalt meeldis.Lõpp oli kurb , aga lootuse säde jäi.Tolkien on ikka suurepärane kirjanik.Teha nii reaalne maailm. (WAU selle peale)Raamat tõesti hindamatu)Nimede hääldamine oli ainult raske (Haldja nimede)
Teksti loeti eesti keeles

Kui esimene osa triloogiast köidab, ei ole enam võimalik järgedest loobuda ega neid adekvaatselt hinnata. Kui juba esimene ei meeldinud, siis kindlasti pole mõtet edasisi vägisi lugeda. Võimalik, et antud osa oli esimesest kehvem, kui Tolkieni maailm aga kedagi köidab, siis vaevalt ta mingit vahet tajub.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

On sadu ja sadu tuhandeid inimesi.. rohkemgi veel... kõvasti rohkem. Kõik nad on kiitnud kord esimest, kord teist, kord kolmandat raamatut. Mina ei hakka kiitma. Tolkiini puhul ei ole vaja otsida vigu teosest, seda on teinud rohkem kui miljonid lugejad. Ei ole vaja ka kirjeldada sündmustikku. On vaja hinnet. Minu hinne ei üllata ilmselt kedagi -- ei tohikski
Teksti loeti eesti keeles

Selle raamatu hindeka saab 5-, sest pole nii hea nagu esimene ja kolmas, kuid parem paljudest teistest teostest mille hindeks ma olen 4 pannud
Teksti loeti eesti keeles

Põnevus jätkub, sündmusi on rohkemgi kui esimeses osas - Vennaskond on ju lagunenud ja jälgida tuleb kõiki, tegelastele ilmub lisa (entid on Tolkieni loomingust mu suurimad lemmikud - ka Eesti iidsetes metsades jalutades võib lahedalt ette kujutada, kuidas ajast vanemad puud sind jälgivad, tähele panevad ja mällu talletavad, et sinu uuesti tulles juba teada, kes oled, kust tuled ja mida otsid), Must Vari laieneb, õhus on tunda pinget ja peagi on oodata kulminatsiooni - teine raamat ei ole sugugi esimesest halvem, vaid maailm, mida see kujutab on muutunud ja muutub veelgi...
Teksti loeti eesti keeles

Ei hinda ei viiega, ega ka tuhandega. See osa läks mul mõnevõrra paremini käima kui esimene, oli siin natuke rohkem tegevust, kui mingite kääbakate põõsaskükitamine ja järeltulevate põlvede võimalikest kiidulauludest jutustamine, kuigi sedagi oli omajagu. Aga ei saa ka see osa ilma liigse pateetikata läbi. Peategelased on kõik nii läägelt üllad ja ingellikud, et vahel tekib lihtsalt vastureaktsioon. Hinde panen küll esimesest osast kõrgema, kuid see neli on kah üsna nigel. Tüütuks kipub asi...
Teksti loeti eesti keeles

Ma ei oska öelda midagi paremat kui super! Terve see triloogia on mul raamaturiiulis olemas ja kavatsen õige pea uuesti läbi lugeda. Teises osas oli rohkesti tegevust, kuid kurvaks muutis mu see, et Tolkien eriliselt nagu ei kirjeldanudki lahingut Raudlinna all. Aga muidu lahe.
Teksti loeti eesti keeles

Sõrmust kandev Frodo jõuab koos Sam`iga soos sumpides järjest lähemale Mordorile, samal ajal on vennaskonna ülejäänud seltskond kimpus uruk-haide ja Sarumaniga, veel tulevad mängu puitunud entid, kes pikast unest üles raputatakse. Raamat saab otsa peale Cirith Ungoli treppe Shelobi urus, kus Sam`i ja Frodo teed lahku lähevad.

"Kaks kantsi" koosneb kahest raamatust, kus teine keskendub vennaskonnast lahkulöönud kahe kääbiku teed Mordori suunas, teel liitub nendega lõhestunud isiksusega Guglunk (või Gollum või Sméagol, heal lapsel mitu nime), kellest on nii kasu kui kahju. Esimene raamat räägib ülejäänud tegelaste juhtumistest, muuhulgas tuleb mängu tagasi võlur Gandalf ning peetakse Helm`i sügaviku juures maha esimene korralik taplus. Muidugi see, mis kolmandas osas lahti läheb... aga ma ei hakka ette tõttama.

Jäi silma, et Faramir viis kääbikud raamatus Osgiliath`i, filmis minu mäletamist mööda sellist kohta ei olnud. Aga üldjoontes järgib film raamatut ning minu silmis täiendavad nad mõnusalt teineteist.

Kuna ma sirvin juba sarja viimast raamatut "Kuninga tagasitulek" siis vaatasin ka lõpus olevaid lisasid ja nimeregistreid. Ülalpool lühikeses kokkuvõttes mainisin mitmeid tegelasi ning kohti, mis võtab ilmselt silme eest kirjuks kui ei ole raamatut lugenud. Samamoodi jääb paljalt filmi vaadates ülevaade segaseks kuna kirjanikuhärra on äärmiselt detailse maailma loonud, mida ei suuda ühe korraga haarata. Raamatut saab aeg-ajalt edasi-tagasi lapata, filmi puhul pole see niisama lihtne.

Täispunktidest jääb puudu sama, mis esimese osa puhul - kui on niipalju tegelasi ja juhtumisi siis ei jõua kogu maailma joonistada üles nii detailselt kui võiks. Samuti pannakse (mu silmis) endiselt liiga palju rõhku ilukõnelisele osale. Samas eks see käibki Keskmaa elanikega kaasas ning on üks osa suuremast pildist. Müts maha Peter Jackson`i ees, et LOTRi kinolinale tõi ning aitas raamatut visualiseerida - raamatu lugemisel kerkivad järjest silme ette pildikesed filmist. Eriti muidugi ent`id või siis lõpupoole Cirith Ungoli Treppidel turnides.
Teksti loeti eesti keeles
x
Krister Haav
04.10.1977
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Oijah...

Teine kokkupuude siis Bujoldi loominguga. Kindlasti üks neist autoreist, kel kalduvus lemmikuks saada...

Kui raamatust rääkida, siis minule tundus (taas kord), et raamatu algus oli veidike liiga vaoshoitud, ehk natuke liialt venitatudki. Esimesed mõnedkümned leheküljed olid ikka kaunis rasked, pidin end suisa sundima - ei leidnud sellist iva, mis hoiaks silmad raamatu küljes kinni ja südame erutusest värisemas. Õige hoo saavad asjad sisse alles äpardunud atendaadikatsest ning sellest alates tegin ise vaid ühe pausi sisse - nii kaasakiskuvaks osutus see alul veninud lugu.

Milles siis asi? Pärast (sarja eelmises osas) toimunud sündmusi on Barrayaril kujunenud uus poliitiline olukord. Võim on läinud uue, vaid viieaastase imperaatori kätte. Tegelikuks valitsejaks on regent Aral Vorkosigan. Poliitiline olukord on kaunis pingeline, ka teised oleks tahtnud riigipirukast osa saada. Nii fabritseeritakse paar intriigi, mis viivad ühe aadelkonna liikme dekaputeerimise ja sellest tulenevalt atendaadini imperaatorlikule regendile. Kasutades ära sogast vett ja paljude kalade ringiujumist selles organiseerib üks tähtsate esivanemate järeltulija riigipöörde, mis aga esialgu on nurjumisele määratud. Olukord on aga väga terav...

Ei hakkagi siinkohal rohkem rääkima, edasitoimuv on juba (minu arust) raamatu magusaim osa, selline hoogne ja haarav "hide & seek" lugu.

Kõik, kes aga veel kahtlevad teose headuses ja seetõttu ei loe - ei ole mõtet. Tegu on tõeliselt toreda raamatuga.
Teksti loeti inglise keeles

Kõigepealt mõned täpsustused eelnevale päris heale tutvustusele. Nimelt ei olnud must maag ja nekromant mitte too potentsiaalne väimees, vaid selle sõber ja abiline (kes raamatus Vitellina esineb, kuigi selgub, et...); samuti saab kogu kisma alguse just sellest, et "väimehe" huviobjektiks ka must maagia on.

Muidu on aga raamat kirjutatud väga hästi. Endal ei tekkinud kordagi tunnet, et tegevus veniks või et miski väga raskesti seeditav oleks.

Igatahes soovitan kõigile, Bujold on tõesti täpselt nii hea kirjanik kui väidetakse.
Teksti loeti inglise keeles

Raamat, mille ma leidsin ühelt pööningult. Esimese hooga ei osanud sellest kaanteta närust midagi arvata, võtsin lihtsalt kaasa ja unustasin kapile tolmu koguma. Kui aga järgmine kord kätte juhtus, otsustasin läbi lugeda.

Minu tõeliseks üllatuseks oli see täitsa hea raamat! Oli ajaloo hõngu, huvitavaid sündmusi, fantaseerimist ja kõike muudki. Noor Hellase kujur läheb laia maailma kogemusi omandama ja satub Mustale maale orjaks... Lugu inimese kasvamisest ja "mehistumisest" (teema, mis N kirjanikele väga südamelähedane). See, et teose kirjutajaks "punane" kirjanik oli ei mõjutanud raamatu loetavust mingilgi määral.

Igatahes, kui kätte satub, lugege läbi. Minul tekitas see raamat ainult positiivseid emotsioone ja olen teda üle lugenud hiljemgi.
Teksti loeti eesti keeles

Minu poolest parim lugu selles kogumikus.

Lugu natuke sinna "odüsseia" kanti - kuidas laevad intelligentseks said ja inimesed üle parda viskasid. Iseenesest aga, ei kujuta hästi ette inimlikku arvutit :)
Teksti loeti eesti keeles

Mmmm... Nostalgia koha pealt saab see lugu muidugi kõvasti plusse. Oleks oodanud vähe libedamat esitust, kuid hinde ta saab siiski hea.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu meeldis, kuid mitte parim sellest kogumikust. See kogemata kaasavõetud intelligentse eluvormi idee on päris tore, kuigi mitte ainulaadne; muutuvad kehad on aga juba parem. Neli. Plussiga.
Teksti loeti eesti keeles

Esimene antoloogia, mis kätte sattus ja läbi lugesin. Enamus lugusid väga head, eraldi tõstaks esile "ValGus"-i loo, "pimeduse mere" ja miks mitte ka "pseudoajaloolised pajatused"!
Teksti loeti eesti keeles

Garin oli kindlasti parem. Kui veel noor pioneer sai oldud, oli ka Aeliita väga hea, kuid nüüd on see etapp läbitud.
Teksti loeti eesti keeles

Minu silmis üks kultusraamatutest - kes ei oleks siis sellest teosest kuulnud! Minule ta igatahes meeldis, kuigi kohati üsnagi punane oli. Ja pealegi, mis viga lugeda maailmarevolutsioonist, kui sellest (seni) pole asja saanud!
Teksti loeti eesti keeles