Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Robert A. Heinlein ·

By His Bootstraps

(lühiromaan aastast 1941)

ajakirjapublikatsioon: «Astounding Science-Fiction» 1941; oktoober [autorinimega Anson MacDonald]
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Enese ees ja järel»
antoloogia «Lilled Algernonile: Anglo-ameerika kirjanike ulmelugusid» 1976

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
30
3
0
0
0
Keskmine hinne
4.909
Arvustused (33)
Andri Riid

Jutt, mis pikki aastaid olnud eesti lugeja jaoks Heinleini parimaks stiilinäiteks. Ehkki lugu keerleb ajaparadokside ja silmuste ümber (ja teeb seda kahtlemata äärmiselt andekalt), kujutavad omaette väärtust ka karge inimsuhete kujutamine ning meeldejääv peategelane.
Teksti loeti eesti ja inglise keeles
Tundmatu Arvustaja

Selle loo eest alla "viie" panna ei saa! Tõeliselt hea lugu. Kuna jutt on saadaval ühes parimas eestikeelses ulmekogumikus "Lilled Algernonile", siis iga enesest lugupidav ulmefän lihtsalt PEAB seda lugema. Peategelase väänlemine läbi ajasilmuste ja ajaparadokside on minu meelest lahendatud nii hästi, et võiks olla eeskujuks igale sel teemal üritajale.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Avo Nappo

Ühinen eelkõnelejate kiidulauluga ja tunnen hämmastust, miks nood kaks Lilledes avaldatud juttu ikka veel -ainsad- tõlgitud Heinleini asjad on?! Mikst teda sotsialismi ajal ei tõlgitud on siililegi selge. Aga viimasel ajal? Mis veel Heinleini ajas rändamise juttudesse puutub, siis kindlasti soovitan lugeda ka juttu "All You Zombies.." Hinne on loomulikult viis.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Laur Salundi

Olen ikka mmitu mitu mitu korda heameelega läbi lugenud. Ilmselt yks minu lemmikumaid ajamasinalugusid (ega muidu pole mingi ajamasinafänn kyll tegelikult). Aga antud loos ei hakanud kyll miski häirima.
Teksti loeti eesti keeles
Jüri Kallas

«Bob Wilson ei näinud ringi kasvamist...»

Kus on ikka lugu...

See on selles Algernoni-antoloogias teine jutt, mille puhul ma imestan, et see tsensuurist läbi läks. Kusagil polnud ju mingit vihjetki kommunismi võidust, ega ka mädaneva kapitalismi kriitikat. Võimalik, et ma liialdan nüüd, aga igatahes olid «By His Bootstraps» ja «Mr Costello – Hero» kaks juttu sellest antoloogiast, mis alles sügaval perestroikajal vene keelde tõlgiti. Ülejäänud lood oli kõik ka vene keeles olemas.

Isiklikult minule jättis kõige sügavama mulje see stseen, kui Bob Wilson Ajavärava abil uuris neid kõrgemaid olendeid... ning see kuidas ta kabuhirmus põgenes, olles midagi justkui vilksamisi näinud... brrrr!!!

Ka meeldis see (kirjutamisaegse) tänapäeva ääretult realistlik kirjeldus... sihukesele tasemele tavakirjandus küll ei küüni.

Viis kõigi võimalike plussidega.
Teksti loeti eesti ja vene keeles
Jaanus Trolla

Seni loetutest üks kahest paremast ajamasina lugudest (teine on H.H. "The Technicolor Time Machine" (meeldib hoopis teisel põhjusel)).
Teksti loeti eesti keeles
Jaanis Tali

No kole küll kui iseenese käest pasunasse saad... no ja miks mitte vastu anda ... iseendale. Ja kui veel lõpux välja tuleb, et oled ise kisma kõrvalt algatanud ... ....Parim ajamasina lugu jah.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Mis muud kui korrata - parim ajamasinalugu! Üks vähestest, mis usutavalt ja loogikavigadeta kokku on pandud. Ka on mõnus kogu jutu stiil ja tegelanegi üsna inimlik.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Huga-huga! Viis tuleb siit küll lausa telegrammiga. Lugu, mis on minu silmis aja jooksul aina paremaks ja paremaks läheb. Kui nüüd päris aus olla, siis väiksest peast see mulle eriti ei meeldinud, AGA, seda rohkem meeldib see mulle praegu. Algernon on üldse üks nendest raamatutest, mida ikka aeg-ajalt kapist välja võtad ja siis ka mõnuga loed. Nii et müts maha nii Algernoni kui ka Heinleni ees.
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Tuli äkki tahtmine see jutt veelkord läbi lugeda ja talle see viis siia kirja panna.Tahan vaid seda öelda, et veidral kombel tegi RAH selle looga vist karuteene, kõigile neile, kes ajateemat hiljem käsitlema on asunud. Pole enam millestki kirjutada! (OK, liialdasin veidi). Jah, need kõrged olendid, kaabutrikid ja ajasügavustesse kaduv kauneim tütarlaps...
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

See lugu on ilukirjandusliku elegantsi musternäidiseks. On vähe asju, mis oleksid lahendatud sedavõrd kauni täiuslikkusega! Kahtlemata parim ajamasina lugu, mida olen lugenud ning selle kõrval suurepärane kirjanduslik saavutus.
Teksti loeti eesti keeles
Kalevipoeg

OK, lugu ON heasti kirjutatud. Samas kipub mõte teda kogu aeg võrdlema isegi paradoksaalsema "All you Zombies"`iga ja need on siiski üsna võrdsed lood. Sel ajal, kui angloameerika ulmet oli raskem kätte saada, oli tegemist kindlasti viieväärilise tippteosega, aga nüüdsel ajal, kus kirjandust rohkem kätte saada, kipub mõte üle nelja andmisel tõrkuma. Mille eest rohkem? Kas selle eest, et eesti keelde tõlgitud? Oi, aga tõlgitud on ju ka praaklugemisvara... Neli on aga tugev. Kümnepunktisel skaalal oleks see kaheksa, ja samas vaimus edasi. Miks neli, aga mitte viis? Mulle endale näis, et lugu kippus lõpu poole, kui tegelane enam ainult iseennast ei kohanud, veidikene lohisema, seda isegi esimesel lugemisel.
Teksti loeti eesti keeles
Ray D. Noper

Mis teha, kui ma poleks seda juttu lugenud, poleks ma praegu siin kirjutamas. Ulmehuviliseks sain ma just tänu selle jutu lugemisele, kuna just siis tekkis huvi segaste ajaprobleemide vastu ning - ka teiste ulmejuttude vastu. Seetõttu tugev 5.
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Ajamasinad ja ajaparadoksid on minu üks lemmikmotiive ulmekirjanduses. See tekst andis omal ajal kõvasti nuputamist--et kuidas ikkagi see sai nii olla. Kuid sai! Ei ole muud öelda, kui et Heinleini kujutatud ajasilmused on midagi haruldaselt head.
Teksti loeti eesti keeles
Enn Veevo

Lugesin seda lugu üsna poisikesena, küll võttis alles aega, et "süsteemile pihta saada" :) Ajamasina suhtes ühinen eelpool toodud arvamustega
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Lugu, millel peaks olema kyljes silt "Alla 12 eluaasta keelatud". Olin vist yheksa aastane tatikas, kui seda lugesin ja usun, et sellest sai mu isklik arunatuke ysna k6va matsu - lihtsalt ei j6udnud loogikale järgi. Uuesti söandasin seda lugeda alles u 14. aastaselt ja siis polnud enam väga viga, sai hakkama kyll ja ilgelt hea oli. Mind see teiste ajas rändamiste juurest eemale ei peletanud: hea ajaviide ja tugev m6ttelend ju ikka ära kuluvad isegi kui teemal juba tugev käsitlus olemas. Peakski asja uuesti yle lugema, sest kuigi mulje ei ole tuhmunud, on eelmisest lugemisest pea 10aastat möödas.
Teksti loeti eesti keeles
Eevur Tumm

Väga hea lugu! Esimene lugu, mis ajaparadoksidest kunagi kätte sattus ja rabas eelteismelise kujutlusvõimet võimsalt. Praegu olen küll paraku seda meelt, et eksisteerib kas aeg või ajarännud:(. Ja et selliseid muna-kana, ette-taha ajaparadokse vist ikka olla ei saa... Nojah, see polegi tähtis. Jutule pole ette heita. Lisaboonuseks oli koht, kus Bob Wilson sai kõrgematelt olenditelt emotsionaalse nätaka, milleks ta sama kohane kui auster viiulit mängima. Nii võimsalt see jutt mulle isegi ~10 aastasena ei mõjunud, aga võimsalt küll, pole tal hiljemgi viga olnud.
Teksti loeti eesti keeles
Krafinna de Kraax

Alustada tuleks sellest, et lugesin seda juttu 10-12 aastasena. Lugesin sellepärast, et alustasin Asimovist, lugesin joonega läbi jutu vihmaplaneedist, tondist, roboteist ning mehe ja hiire loo. Ja siis tuli see lugu. Alustasin mitu korda, aga kuna jutt oli võimatult igav, ei suutnud lõpuni lugeda.
Muidugi võib öelda, et oma viga, mis tast siis nii vara kätte võtsid... Aga juhtus. Ja seetõttu ei saa Heinlein hoolimata oma meisterlikkusest paremat hinnet. Ei tahtnud juttudest üle hüpata, ja nii see jäigi... Edasi lugesin alles nüüd. Ja seetõttu jäi tookord lugemata karujutt ja veel mõndagi hääd... Kahju. Just selle kahju pärast ei saa ma hinnata seda juttu kõrgemalt. Emotsioonid, mis teha...
Teksti loeti eesti keeles
Agnes Tammik

Esimesi, ja siiani parimate hulka kuuluv, ajaparadokse käsitlevaid jutte. Ajab aju ikka tõeliselt sõlme, kui üritad sellele kaasa mõelda...
Teksti loeti eesti keeles
Olev Toom

Nii hea ajasrännu-lugu, et hakka seda võimalust või uskuma. Ja kui mõned kogumikus "Lilled Algernonile" esinenud jutud on siin Baasis saanud pisut kõrgema hinde 1976. aastal eesti keeles ilmumise eest, siis "By His Bootstraps" on viit selletagi väärt.
Suur tulevik...
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
x
Krister Haav
04.10.1977
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Krister Haav

Oijah...

Teine kokkupuude siis Bujoldi loominguga. Kindlasti üks neist autoreist, kel kalduvus lemmikuks saada...

Kui raamatust rääkida, siis minule tundus (taas kord), et raamatu algus oli veidike liiga vaoshoitud, ehk natuke liialt venitatudki. Esimesed mõnedkümned leheküljed olid ikka kaunis rasked, pidin end suisa sundima - ei leidnud sellist iva, mis hoiaks silmad raamatu küljes kinni ja südame erutusest värisemas. Õige hoo saavad asjad sisse alles äpardunud atendaadikatsest ning sellest alates tegin ise vaid ühe pausi sisse - nii kaasakiskuvaks osutus see alul veninud lugu.

Milles siis asi? Pärast (sarja eelmises osas) toimunud sündmusi on Barrayaril kujunenud uus poliitiline olukord. Võim on läinud uue, vaid viieaastase imperaatori kätte. Tegelikuks valitsejaks on regent Aral Vorkosigan. Poliitiline olukord on kaunis pingeline, ka teised oleks tahtnud riigipirukast osa saada. Nii fabritseeritakse paar intriigi, mis viivad ühe aadelkonna liikme dekaputeerimise ja sellest tulenevalt atendaadini imperaatorlikule regendile. Kasutades ära sogast vett ja paljude kalade ringiujumist selles organiseerib üks tähtsate esivanemate järeltulija riigipöörde, mis aga esialgu on nurjumisele määratud. Olukord on aga väga terav...

Ei hakkagi siinkohal rohkem rääkima, edasitoimuv on juba (minu arust) raamatu magusaim osa, selline hoogne ja haarav "hide & seek" lugu.

Kõik, kes aga veel kahtlevad teose headuses ja seetõttu ei loe - ei ole mõtet. Tegu on tõeliselt toreda raamatuga.
Teksti loeti inglise keeles
Krister Haav

Kõigepealt mõned täpsustused eelnevale päris heale tutvustusele. Nimelt ei olnud must maag ja nekromant mitte too potentsiaalne väimees, vaid selle sõber ja abiline (kes raamatus Vitellina esineb, kuigi selgub, et...); samuti saab kogu kisma alguse just sellest, et "väimehe" huviobjektiks ka must maagia on.

Muidu on aga raamat kirjutatud väga hästi. Endal ei tekkinud kordagi tunnet, et tegevus veniks või et miski väga raskesti seeditav oleks.

Igatahes soovitan kõigile, Bujold on tõesti täpselt nii hea kirjanik kui väidetakse.
Teksti loeti inglise keeles
Krister Haav

Raamat, mille ma leidsin ühelt pööningult. Esimese hooga ei osanud sellest kaanteta närust midagi arvata, võtsin lihtsalt kaasa ja unustasin kapile tolmu koguma. Kui aga järgmine kord kätte juhtus, otsustasin läbi lugeda.

Minu tõeliseks üllatuseks oli see täitsa hea raamat! Oli ajaloo hõngu, huvitavaid sündmusi, fantaseerimist ja kõike muudki. Noor Hellase kujur läheb laia maailma kogemusi omandama ja satub Mustale maale orjaks... Lugu inimese kasvamisest ja "mehistumisest" (teema, mis N kirjanikele väga südamelähedane). See, et teose kirjutajaks "punane" kirjanik oli ei mõjutanud raamatu loetavust mingilgi määral.

Igatahes, kui kätte satub, lugege läbi. Minul tekitas see raamat ainult positiivseid emotsioone ja olen teda üle lugenud hiljemgi.
Teksti loeti eesti keeles
Krister Haav

Minu poolest parim lugu selles kogumikus.

Lugu natuke sinna "odüsseia" kanti - kuidas laevad intelligentseks said ja inimesed üle parda viskasid. Iseenesest aga, ei kujuta hästi ette inimlikku arvutit :)
Teksti loeti eesti keeles
Krister Haav

Mmmm... Nostalgia koha pealt saab see lugu muidugi kõvasti plusse. Oleks oodanud vähe libedamat esitust, kuid hinde ta saab siiski hea.
Teksti loeti eesti keeles
Krister Haav

Lugu meeldis, kuid mitte parim sellest kogumikust. See kogemata kaasavõetud intelligentse eluvormi idee on päris tore, kuigi mitte ainulaadne; muutuvad kehad on aga juba parem. Neli. Plussiga.
Teksti loeti eesti keeles
Krister Haav

Esimene antoloogia, mis kätte sattus ja läbi lugesin. Enamus lugusid väga head, eraldi tõstaks esile "ValGus"-i loo, "pimeduse mere" ja miks mitte ka "pseudoajaloolised pajatused"!
Teksti loeti eesti keeles
Krister Haav

Garin oli kindlasti parem. Kui veel noor pioneer sai oldud, oli ka Aeliita väga hea, kuid nüüd on see etapp läbitud.
Teksti loeti eesti keeles
Krister Haav

Minu silmis üks kultusraamatutest - kes ei oleks siis sellest teosest kuulnud! Minule ta igatahes meeldis, kuigi kohati üsnagi punane oli. Ja pealegi, mis viga lugeda maailmarevolutsioonist, kui sellest (seni) pole asja saanud!
Teksti loeti eesti keeles