Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Robert Silverberg ·

Earth`s Other Shadow

(kogumik aastast 1973)

eesti keeles: «Maa teine vari»
Tallinn «Eesti Raamat» 1994

Sisukord:
Hinne
Hindajaid
12
9
0
0
0
Keskmine hinne
4.571
Arvustused (21)
Raul Sulbi

Minu meelest äärmiselt tugev novellikogu. Eranditult kõik lood on väga head. Eriti sageli selliste kogumike otsa just ei satu. Jutukogu lood on tüüpiliselt Silverbergile sügavalt sotsiaalsed ning autoril on õnnestund, hoolimata valitud libedast sotsiaaalse ulme teest, kõik lood elegantselt lõpule viia. See kogumik on parim näide sellest, kui sügav (ja seejuures nauditav) võib olla tänapäeva ulmekirjandus. Parimad on «Kui puud näitavad hambaid», «Varjatud võimetest» ja «Armunud Ishmael».
Teksti loeti eesti keeles
Andri Riid

Ei arva nii hästi kui eelkõneleja, aga vähemalt kolm novelli olid tõesti head - ''Näha nähtamatut'', ''Kui puud näitavad hambaid'' ja siis see, kus ekstrasensid nõidusevaenulikule planeedile enda vaoshoidmist õppima saadetakse. Harlan Ellisoniga kahasse kirjutatud lood olid seevastu minu meelest pehmelt öeldes kummalised. Raamat väärib igal juhul lugemist, olles minu teada küll ainuke lääne ulmeautori tervikuna eesti keelde ümberpandud novellikogu. Kui ma ainult ei eksi. Lisaks võib veel mainida, et 'Näha nähtamatut' on Silverbergi üks tuntumaid lugusid üldse, isegi üks 'Twilight Zone'i' nimelise telesarja episood oli selle põhjal vändatud ja eesti keeleski on siin kogus juba jutu kolmas tõlge (teised: Krista Kaer 'Täheajas' ja keegi tõlkimisest ja keeletest mitte midagi teadev idioot mingis kahtlases brozhüüris). Ilma naljata hea lugu.
Teksti loeti eesti keeles
Jüri Kallas

Raamatu hinne on neli. Seletan. Lugesin seda kõigepealt originaalis, polnud paha jutukogu, aga et olin ennemgi Silverbergi (minu meelest üks paremaid ulmekirjanikke) lugenud, siis vaimustusest kah ei hõisanud. Selline tavaline jutukogu, mõned vanemad lood, ports uusi, mõni tugevam, mõni kehvem. Minu meelest oleks tasunud see raamat siis eesti keeles täies mahus välja anda kui meile oleks talle maakeeles kõrvale panna veel paar Silverbergi kogu... Aga nii on see lihtsalt mingi juhuslik valik, mille ilmumise põhimotiiv oli see, et omal ajal müüdi seda siin rublikute eest ning nii on see igas raamatukogus kättesaadav. Tõtt öelda on siinsel territooriumil rublade eest veel üsna mitut ulmekat müüdud: kas need kõik tuleb eesti keelde tõlkida! Kogus on ka üks üsna naljaks viga - jutu "Kärbsed" kaasautoriks on märgitud Harlan Ellison. Tegelikult ilmus see jutt Ellisoni koostatud antoloogias "Dangerous Visions" (1967), seetõttu oli originaalis jutu copyrighti taga ka Ellisoni nimi, et raamatus oli ka üks Harlan Ellisoniga koos kirjutatud lugu, siis ilmselt arvasid kohalikud mõttetargad, et ka see lugu on kahasse tehtud. Jään endiselt ühes oma arvustuses välja öeldud mõtte juurde, et kuuajalise otsimise järel kohalikes suuremates raamatukogudes, oleks leitud materjali põhjal võinud koostada hulga esinduslikuma Robert Silverbergi jutukogu. Niisiis on see neli realiseerimata võimaluse eest. Vaidleks pisut ka tõlkijaga, aga olgu....
Teksti loeti inglise ja eesti keeles
Killu

Hmm, armas jutukogu... Kenasti kokkusobivad novellid. Mõned eriti head, kaasakiskuvad, kohati iroonilised (hmm, Silverberg ei ole ju alati irooniline..) Eesti keelst varianti pole näinud, ei oska midagi tõlke kohta ütelda. Sattusin kunagi ühe eestikeelse Silverbergi peale, see oli vaba ümberjutusus. Enam seda viga ei korda :) Aga Silverberg ise on hea :)
Teksti loeti inglise keeles
Antti Asi

Ei oskagi nagu eelkõnelejatega nõustuda või mitte nõustuda. Novellikoguna oli ta üllatavalt hea.Esimene kord lugedes oli ta tiba imelik aga teine kord juba parem ja kolmandal korral hakkas peris maitsema.Eesti keeles ei tulegi esimese korraga meelde ühtegi raamatut kus oleks ühelt autorilt nönna palju novelle.Pigem on olnud autoreid siit ja sealt.Novellid ise tundusid olema üks siit valdkonnast ja teine sealt,ei tekkinud sellist kordamise tunned nagu paljude jutukogudega on,et loed ja loed ja juba neljandat lugu lugedes tuleb uni peale,sest kõigis neis mingi sell kihutab miski ruumilaevaga ringi ja muud ei teegi.Selle poole pealt peaks ehk koostajatele pai tegema.Aga nojah,paksem oleks ta võinud küll olla ... Ühe õhtuga loeb ju sellise buki läbi ... Aga jah, mida rohkem loed seda armsamaks saab,enda lemmik on "Kui puud näitavad hambaid".
Teksti loeti eesti keeles
Urmas Muinasmaa

Pole kahjuks Silverbergist rohkem midagi lugenud kuid sellest jutukogust piisas, et edaspidi selle autori teoseid kõhklemata lugema asuda. Väga tugevad ja kõik täiesti erilised lood. Soovitan soojalt kõigile.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Ebaühtlase tasemega asi. Paar suht head lugu ("How It Was..." põhiliselt) ja samas kõrval pooltooreid, lihtsalt hea idee vormistamisena tunduvaid jutukesi ("Something Wild Is Loose" või "To the Dark Star").
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Midagi on selles ameerika sotsiaalses ulmel sellist, mis päris lõpunu pähe ei istu ja pärale ei jõua. Olen selle jutukogu üle palju mõelnud, iseäranis selle üle, mis takistab "viit" panemast. Antud RS-i kogu puhul on selleks ilmselt liigne üledramatiseeritus. Tähendab, see dramaatika mind miskipärast ei mõjuta - on liiga sunnitud ja pingutatud. RS oskab küll hästi õhkkonda ja meeleolu luua, seda küll. Kuid meie lainepikkused on liialt erinevad. "Hidden Talent" ja " To See the Invisible Man" on jäänud selle kogumike lemmikuiks. Sea on hea raamat, arvan aga loodan, et RS-l on paremaid.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Laur

Ainuüksi "Varjatud võimetest" ja "Näha nähtamatut" on piisavalt head, et 5 panna. Igatahes tekkis mul huvi ka teiste Silverbergi teoste järgi, mis iseenesest on ju positiivne :)
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Suurepärane kogumik. Eriti nendele, kel omal ajal originaal rublade eest ostmata jäi, on see igati vajalik asi.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Silverbergil on midagi põhimõttelist puudu, et ta mulle jäägitult meeldiks. Tal on väga tugevaid ja mõjuvaid tekste, ent üldmulje kipub kuidagi... ei oskagi öelda omadussõna, mis oleks tabav, aga mitte ülekohtune. Kuidagi... jõuetud on ta tekstid. Head küll...

Igatahes on tegu väärt koguga, mis näitab autorit võimeka ja mitmekülgse ulmekirjanikuna. Naljakas muidugi, et igaühele meeldivad eri jutud - minu lemmik on "Something Wild..." ;-) - võiks isegi öelda "vana hea SF", viletsaim tundus "Past went away", mis pani lehti keerama - maitse asi muidugi.
Teksti loeti eesti keeles
Janek H.

Hea kogumik ja nagu kogumike puhul ikka on ka siin nii häid kui ka mitte nii häid lugusid. Kaks parimat on aga "Varjatud võimed" ja "Näha nähtamatut". Kuna tüki aja jooksul pärast selle eestindamist mingit muud valimikku Silverbergilt ei ilmunud jäi see tema ainukeseks kogumikuks. Seetõttu oleks võinud midagi paremat tõlkeks valida.
Teksti loeti eesti keeles
x
Margus Freudenthal
1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Margus Freudenthal

Minu meelest väga hea raamat. Viie teenisid välja põhiliselt hiired, kes äsja teadvuse omandanutena ekslesid ringi filosoofia ja metafüüsika rägastikus. Nemad olid esimene põlvkond, kes pidi lahendama küsimusi stiilis: kes me oleme, miks me oleme, mis saab pärast surma. Noh, ja muu sündmustik sinna juurde oli ka täiesti loetav. Puhas viis.
Teksti loeti eesti keeles
Margus Freudenthal

Lugu algab sellest, kui kõikvõimalikke sündmusi korrelleeriv ja analüüsiv ning selle põhjal vaenlaste rünnakut tuvastada püüdev arvuti annab häire. Kohalerutanud tehnikute ja sõjardite üllatus on suur, kui häire põhjustajaks on mingis väikelinnas üles seatud nätsuautomaadid. Järgeb vaidlus teemal, kas arvuti on lolliks läinud või mitte. Situatsiooni teeb keerulisemaks asjaolu, et arvuti poolt kasutatavad heuristikad on nii keerukad, et käsitsi tulemust kontrollida ei ole võimalik. Seega on küsimus lihtne - kas uskuda või mitte.

Päris hea lugu Dickile omase puändiga.
Teksti loeti inglise keeles
Margus Freudenthal

Käes on külm sõda ja igal normaalsel perel on oma pommivarjend. Probleemiks on see, et pahad venelased mõtlevad pidevalt uusi relvi välja, mis vanad pommivarjendid aegunuks muudab. Ka kohalikud töösturid genereerivad pidevalt lisafeatuure. Tulemusena läheb inimestel suurem osa rahast oma pommivarjendi uuendamise peale. Peategelaseks on pois, kelle isa põhimõtteliselt varjendit osta ei taha ning kes selle pärast pidevalt kannatab.

Ehk siis kapitalism on väga paha asi. Tegemist on sellise väga üheplaanilise poliitilise jutukesega. Kuna asu on normaalselt kirja pandud, siis saab kolme.
Teksti loeti inglise keeles
Margus Freudenthal

Läheb mees töölt koju, vaatab - laternaposti otsa on poodud keegi tegelane. Üritab teine rahva käest abi otsida, aga keegi ei võta nagu vedu. Politsei ka mitte. Ühesõnaga - vandenõu, mille liikmeks pole peategelasel au olla. Päris mõnus paranoiajutt. Ka puändil pole viga.
Teksti loeti inglise keeles
Margus Freudenthal

Põnevikuna oli raamat enam-vähem. Actionkohad olid päris head (v.a. ehk see allmaailmas seiklemine), ka alguses suudeti sünge metsa olemusega pinget üles kruvida. Samas ei saa ma aru, miks oli vaja sisse tuua pikad, vihjetel põhinevad dialoogid teemal kes mingil ajahetkel kellega maganud on. Minu nõrga peakolu jaoks jäidki mees- ja naistegelaste omavahelised suhted veidi segaseks. Samas, kuna ülejäänud tekstiga see praktiliselt ei suhestunud, siis polnud vastavate osade diagonaalis lugemisest ka midagi hullu.
Teksti loeti eesti keeles
Margus Freudenthal

Sarja esimeses osas ilma teinud Toller Maraquine`i pojapoeg Toller Jr. veedab oma elu uues ja vinges koloniseeritud maailmas ning sureb igavuse kätte. Ainsaks lohutuseks on teistest sõjaväeosadest pärit tegelastega vägikaika vedamine.

Tolleri elu saab sisse uue hoo, kui süsteemist tuvastatakse planeet, mida seal varem ei olnud. Pisikest, aga kahtlase välimusega taevakeha l`heb uurima ekspeditsioon, mille koosseisus on ka Toller ning temaga viha/armastus suhet arendav neiu. Kui viimane tulnukate (no loomulikult olid uue planeedi peal tulnukad) poolt röövitakse, peab Toller näitama, kuidas Luukas õlut teeb.

Sarnaselt sarja esimesele osale on tegemist suht sirgjoonelise seiklusjutuga. Poisikesena oleks ma seda vist igati kaifinud, nüüd jättis külmaks.
Teksti loeti inglise keeles
Margus Freudenthal

Romaani tegevus toimub jutu "The Great Judge" totalitaarses maailmas. Tegevus algab kõrgete riigiisade koosolekust, milles langetatakse kehtiva korra vastast propagandat väljastanud teadlase Wade Traskile surmaotsus (tähtajaga üks nädal). Üks funktsionääridest, David Marin, otsustab Traskiga kokku saada, kuid sõbra pool saab ta millegiga vastu pead ning kustub ära. Ärgates tuvastab ta, et 1) Trask on leiutanud masina, millega saab inimmõistust ühest kehast teise tõsta ja 2) seda masinat on just tema peal katsetatud. Niisiis on Marini kehas Trask kuhugi kadunud ning Traski kehas olev Marin peab midagi ette võtma enne kui nädal täis saab ja surmanuhtlus toime pannakse. Kavala mõtte ajel maskeerib ta end iseendaks ning jätkab oma asjade ajamist. Järgneb palju igasugu tegevust, mis lõppeb ootuspäraselt revolutsiooni ning Suure Kohtumõistja võimu aluseks oleva räpase saladuse (tm) paljastamisega.

Ühesõnaga, selline keskmine seiklusjutt/põnevik, mida võib parema puudumisel lugeda, aga mis erilisi emotsioone ei tekita.
Teksti loeti inglise keeles
Margus Freudenthal

Midagi nii totrat pole ammugi lugenud. Süzhee sisaldab nii makroskoopilisi kui ka mikroskoopilisi totrusi. Esimeseks võks lugeda asjaolu, et pärast seda, kui head on metsikute inimohvrite hinnaga (mõnest tuhandest jäi ellu vist paarikümne ringis) pahade kuninga troonisaali lähistele jõudnud, teeb hoobilt paleep;ouml&;ouml&rde tema heade poole hoidev sugulane ning kõik lepivad ilusti ära. Ma kujutan ette, kuidas näit. kurjuseimpeeriumi rahvastik võtab vastu tingimusteta rahulepingut tegelastega, kes tapsid kuu aja jooksul miljoneid nende poegi.
Väiksemas mastaabis käis pidevalt närvidele peameeste pidev ülbamine. Näiteks valmistudes surmaks lahmaka merekoletise läbi, kommenteerivad nad külma rahuga tolle haisvat hingeõhku.
Tagantjärele on kahju raamatu läbilugemisele kulunud ajast.
Teksti loeti inglise keeles
Margus Freudenthal

Lugedes, tundus, et kogu lugu koosnebki mingist pikaksvenitatud stambist. Eriti just see quest-iks vajaliku kirju meeskonna kokkusaamine jättis eriti otsitud tegevuse mulje. Kolm, kuna kogu kupatus oli siiski võrdlemisi loetavalt kirja pandud.
Teksti loeti eesti keeles
Margus Freudenthal

Teine osa on esimesest oluliselt raskemini loetav. Eriti avaldub see dialoogides, kus iga väljaöeldud lausega kaasneb pikk seletus, mida ütleja sellega tegelikult mõtles ning kuidas teised sellest aru said.
Aga tubli tükk lugemist sellegipoolest.
Teksti loeti inglise keeles
Margus Freudenthal

Minu meelest on see sajandivanune kergelt lapsik stiil äärmiselt lahe. Iga päevikulõik ja sõbrale kirjutatud kiri räägib sellest, kuidas süütud ja jumalakartlikud inimesed võitlevad saadana loodud soerdiga. Tugev viis.
Teksti loeti eesti keeles
Margus Freudenthal

Mõnus lugu hulluksminemise kohta. Peategelaseks on üks keskmine jutuajakirja toimetaja. Tal õnnestub saada oma ajakirja geniaalse, kuid ekstsentrilise kirjaniku jutt (kirjanik pole juba aastaid midagi avaldanud). Kirjanikuga suheldes ilmneb, et tolle arvates elavad tema kirjutusmasinas väikesed loomakesed, kes aitavad loometööle kaasa. Selleks, et jutu parandatud versiooni võimalikult lihtsalt kätte saada, mängib toimetaja ning räägib omapoolsetest vaatlusandmetest. Lõpuks tüürivad asjalood sinnapoole, et kirjanik muutub üha normaalsemaks ning toimetaja ise keerab üha rohkem ja rohkem ära.
Teksti loeti inglise keeles
Margus Freudenthal

Istub poisike õhtul üksi kodus. Ema on läinud venda haiglasse vaatama ning kodus on peale tema veel vaid vanaema. Vanaema on aga haige, hirmus ning võib iga kell vedru välja visata. Põhiline osa tekstist tegelebki sellega, kuidas poiss omaette köögis istub ja kardab (sest vanaemal on aeg-ajalt koleda häälega hüüda ja teed nõuda). Esialgu paistabki, et kogu jutt seisneb mingi poisikluti omaette põdemises. Hiljem selgub, et põdemine on täiesti asja eest, kuna vanaemaga ei ole kõik korras. Lõpupuänt aga paneb i-e punkti.
Teksti loeti inglise keeles
Margus Freudenthal

Kaks paari tulevad vastu sügist lolli mõtte peale: ujuks õige kohaliku järve keskel oleva parve peale. Vesi on küll külmavõitu, kuid kõik laabub hästi ning varsti istubki kogu kamp parve peal ning tülitseb omavahel (peale selle, et keegi ei taha eriti külmaga tagasi ujuda, näib ühele poisile, et tema tüdruk vaatab ta parima sõbra poole). Siis avastab üks, et järve peal hõljub nagu mingi õlilaigu moodi asi, mis ei ole päris õlilaik. Kui laik parve alla ujub, läheb kõigil olemine kõhedaks. Siis saavad kõik ükshaaval surma ning ongi jutt läbi.Alguses ei taha lugu kuigi kiirelt tuure üles võtta, kuid hiljem on praktiliselt võimatu raamatut käest panna. Mõnusalt õudne. Viis.
Teksti loeti inglise keeles
Margus Freudenthal

Tjah, Amberi sari läheb omasoodu edasi ning peategelastel on pidevalt mingid jamad kaelas. Ehkki lugesin teksti mõnuga läbi, panen nelja, sest üks ja sama raamat kolmandat korda järjest hakkab juba üksluiseks muutuma.
Teksti loeti inglise keeles
Margus Freudenthal

Nojah. Põhimõtteliselt polnud antud raamatul ju vigagi ning isegi paar päris lahedat kohta oli sees. Näiteks see indialaste poolt asustatud planeet. Samas ei viitsinud ma eriti süveneda suurt osa tekstist hõlmavate filosoofiliste arutluste jälgimisele, mistõttu asi vahetevahel igavaks kippus. Seega kolm.
Teksti loeti inglise keeles