Kasutajainfo

Isaac Asimov

2.01.1920–6.04.1992

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Clifford D. Simak ·

The Goblin Reservation

(romaan aastast 1968)

ajakirjapublikatsioon: «Galaxy Science Fiction» 1968; aprill - juuni
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Härjapõlvlaste kaitseala»
Clifford D. Simak «Libainimesed. Härjapõlvlaste kaitseala» 1989

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
55
4
0
0
0
Keskmine hinne
4.932
Arvustused (59)

Eesti keeles ilmunud Põneviku sarjas 1989. aastal pealkirja all 'Härjapõlvlaste kaitseala'. See romaan on üks põnevamaid raamatuid üldse, mida ma kunagi lugenud olen. Simakile omaselt on teos üle kuhjatud ulmebutafooria ja rohkem või vähem fantastiliste elukatega, millega varjatakse üsna labast ehkki haaravat süzheed. A mis sa teed, raamatut lugedes vaim puhkab. Midagi paremat meelelahutuseks on raske välja mõelda.
Teksti loeti eesti keeles

Väga võimas lugu. MEELDIB JA SOOVTAN KÕIGIL LUGEDA. Samas kadestain neid, kes seda veel lugenud pole: üllatus ja kaif on neil veel ees. Mina saan vaid taas nautida tuntud taset. Nii naljakas, kui see ka pole, et USAs on seda romaani üsna sageli peetud CDSi allakäigu alguseks. Annaks Looja kõigile säherdust allakäiku. Ilus eleegiline lugu. Ning võrratu tõlge (Pesukarunaha Süsteem) ja võrratud illustratsioonid.
Teksti loeti eesti keeles

Midagi lisada on tõesti väga raske. Raamat kuulub Simaki nelja parima romaani hulka (City, Time & Again, Way Station, The Goblin Reservation), olles tänapäeva angloameerika ulmes tõeline verstapost. Raamat on kirja pandud erakordselt kerge sulega, saab palju nalja, on põnevust, sensawunda't.
Teksti loeti eesti keeles

Raamat tekitab imeliku tunde, äkki elavad tõesti kuskil mägedes-metsades mingid mehikesed ja tont teab kes veel, kelle elu väätushinnangud on hoopis teistsugused ning kelle jaoks inimesed oma tegemistega on nagu rumalad poisikesed... Äkki ei tohiks täiskasvanuks saades muinasjutte kohe unustada? Äkki muinasjutud on hoopis tõsijutud? Samas miks ka mitte muinasjutte sõna sõnalt võtta, kui liigagi palju inimesi maailmas võtavad piiblit sõna-sõnalt ning omavad endaarust täiuslikku maailmapilti...
Teksti loeti eesti keeles

Üks paremaid ulmekaid mida lugenud olen - üle prahi raamat. Eriti meeldisid sellised Simakilikult omapärased tegelased nagu Vaim, William jt. Huvitavalt olid kujutatud ka härjapõlvlased, kellele ülejäänud, kaitsealast väljapoole jääv maailm, suuremat korda ei läinud - tegelesid oma õllehapendamise jms.
Teksti loeti eesti keeles

Kahtlemata parim Simak, mida lugenud olen. Peale kõige muu on ka selline tore südamlik huumor (kasvõi see koht, kus härjapõlvlaste õlu ära neetakse ning neandertaallane). Romaani süzhee osas saab teataval määral tõmmata paralleele Zelazny "Valguse isandaga" -- mõlemas romaanis on tegemist kosmose koloniseerimise ning kolonisaatorite müütiliseks muutumisega. Ainult et ühel juhul on "teiseks pooleks" kolonisaatorite kaaslased, teisel juhul aga omasoodu arenev mõistus, mingid vastikud väikesed primaadid... Kolonisatsioon ebaõnnestub igal planeedil, mida püütakse hõivata, kolonisaatorite rass hääbub ja on määratud väljasuremisele ning selle ekspansiivse jõu kuhtumise ilmselt üheks esimeks märgiks on otsus väikesed vastikud primaadid ellu jätta, sest mõistus on Universumis sedavõrd unikaalne asi, et oleks patt seda hävitada,isegi siis, kui see võib tähendada kolonisaatorite endi hävingut... Romaan on läbi imbunud dekadentsi kujutamisest.

Lõppude lõpuks aimub ka inimkonna, noore inimkonna, kes teoses on ekspansiivse kosmose koloniseerimise faasis, saatus -- kui poleks olnud primaate, oleks Vanale Rassile ilmselt "ära teinud" Veerejad, kes omal ajal nende teenrid, abistavad mehhanismid olid. Inimeste puhul täidavad seda kohta robotid...

Teksti loeti eesti keeles

70-ndate algul õnnestus mul Pärnu raamatukogust leida venekeelne Simak’i kogu, mis sisaldas ka vaadeldava romaani. Pärast seda olin Simaki austaja. Kogumikku sai veel mitu korda laenutatud, loetud. Kümmekond aastat hiljem vedasin koju ja lasin köita sületäie raamatukogust mahakantud ulmekaid, nende seas ka Simaki see kogu. Pean seniajani vaadeldavat romaani Simaki parimaks, ilmselt laheda, sooja huumori tõttu. Ka eestikeelne tõlge on suurepärane.
Teksti loeti vene keeles

Fantastiliselt mõnus lugemine. Üks parimaid ulmeraamatuid, mis ma lugenud olen. Kuigi igasuguseid veidraid elukaid oli siin ilgelt palju (mardused, härjapõlvlased, neandertaallane, Vaim, lohe jne. jne.), ei tekkinud sellist tunnet, et oleks millegiga üle pakutud või nii. Minu arvates on see Simaki parim raamat. Ta võlub eriti oma humoorika fantastilisusega. Hindeks on võimatu panna midagi muud kui "5" ja seegi umbkaudu kümne plussiga (noh oli lihtsalt nii äge lugemine).
Teksti loeti eesti keeles

Kindlasti on see kommerts ja paroodia. Ja mis siis! Simak on omanäoline autor ja ta saab eneseparoodiat lubada. Kuigi "Linn" meeldis mulle tsipa rohkem, on "Kaitsela" samuti "viie" vääriline.
Teksti loeti eesti keeles

Siin pole enam palju öelda, kõik hea on juba eespool mainitud.1. Olen nõus nendega, kes kiidsid raamatu huumorikülge, mulle meeldis näiteks lõpus olev lohe keelenäitamine lõvile, kes teda ei sallinud.2.Tegelaste kirjeldus oli päris hea, lahedad nimed. 3.Lugu polnud ei liiga pikk ega lühike, just paras. *** Kokkuvõtlikult, üks parimaid Simak`e , igastahes parem kui "Linn ".
Teksti loeti eesti keeles

Tõeliselt sydamlik raamat, nauditav huumor ja mõnusad tegelased, kellest neandertaallane ja mõõkhambuline tiiger on mu erilised lemmikud. Iga rida trollide ja härjapõlvlaste suhetest oli ka igayks puhas pärl.
Teksti loeti eesti keeles

Alles hiljuti lugesin raamatu uuesti läbi ja siiamaani pole veel jõudnud ära tüüdata. Tõesti suurepäraselt kirjutatud. Asja teeb ka eripäraseks, et kõikidele olenditele on antud lihtsad ja tabavad nimetused ei ole mingeid õhust võetud ebamaised termineid. Kõik on väga maiseksmuudetud. Tasub lugeda!
Teksti loeti eesti keeles

Soe ja sümpaatne. Seda raamatut lihtsalt peab lugema, siis mõistab nii mõndagi endast väiksematest ja vanematest.
Teksti loeti eesti keeles

Kaheksandas klassis sai "Härjapõlvlaste kaitseala" põhjal isegi kirjand kirjutatud. Omal ajal lugesin seda raamatut tõesti korduvalt. Meeldisid tegelased ja huumor ning eriti see "rassiline mitmekesisus" tegelaste hulgas. Huvitav on maailm, kus härjapõlvlastel, mardustel, neandertallastel ja Veerejatel on üksteisega midagi arutada.
Teksti loeti eesti keeles

Parim Simak`i teos, mida siiani lugenud, olen kõik eesti keeles ilmunud läbilugenud. Raamat tekitas minus suurepärase enesetunde, tegu on ühe parima ulmekaga, mis ma siiani lugenud olen. Esimene kord kui teost lugesin, pidin vaimustusest lausa ogaraks minema. "Härjapõlvlaste kaitseala" väga hea sisu ja huumor muudavad romaani korduvalt loetavaks, ilma et ta kaotaks oma värskust. Simak`i fantaasia leidlikkus on lihtsalt üle mõistuse käiv.
Teksti loeti eesti keeles

Nagu Simak ikka, saab ka see teos viie. Mis sellest, et see ei olegi ehk "Nagu Simak ikka," vaid väga hea "Nagu Simak ikka". Teos on tasemel. Ladus jutt, mo¤us huumor, fantastilised ideed... Tekib lausa tunne, et kas maailm on to~epoolest selline... ja kui on, siis mismoodi seal elama peaks? Sellist asja ei tasu lugemata ja"tta.
Teksti loeti eesti keeles

:-}} Nii nagu kunagi keegi ütles, et kui Lennon oleks kirjutanud vaid "Yesterday", oleks ta sama kuulus. Parafraseerides - veel midagi lisaks sellele raamatule kirjutades on Simak suutnud mu muljet endast vaid rikkuda.

PS. Nagu juba selgus, sügavalt põõsas väide - "Yesterday" olevat kirjutanud hoopis McCartney. Aga olgu see mulle õpetuseks telekast kuuldut mitte uskuda :-(

Teksti loeti eesti keeles

Mis oleks sobivam kui kiita synnipäevalast tema tippteose (v6i siis ehk yhe nendest eest) eriti ylevoolavalt kiita. Kui vaadata eelpool kirjutajaid, siis on ka ju selleks kiituseks väga sygavalt p6hjust (kahtlen sygavalt, kas m6nel teosel, mida on samas koguses arvustatud on k6ik hindajad nii yhel meelel olnud). Ja k6ik muu ongi juba eelk6nelejate poolt öeldud. Särav, humoorikas, soe, optimistlik, originaalne, etc, etc, etc. Jah, ka minu arvates kuulub teos kindlalt ulmekirjanduse tippu, mida saab olema väga-väga raske yletada.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Muhe lugemine. Päris puhas see viis just pole, aga olgu. Meeldejäävaid väljendeid, tegelasi ja juhtumisi nagu murdu. Kasvõi Veerejad, kes vähemalt sama imepärased kui kõik need vana rassi mütoloogilised olendid, on nad ju evolutsiooniline ime, sest ratast mingil põhjusel looduses ei esine:) Ja näiteks sitikad, kes peavad kukkuma õlle sisse imeliselt juhuslikult on puhas taoism.
Teksti loeti eesti keeles

Mõtlesin, et oleks pidanud ikkagi yhe panema. Lihtsalt inimeste ehmatamise huvides. No kes siis veel, kui mitte mina, eks ole.

Käsi ei tõuse. :D

Teksti loeti eesti keeles

Kui maailma on keegi tugevalt muutnud, siis see on Simak oma mõnusa kergusega. sellest on osa saanud ka eesti inimesed, kuigi tõlge ei ole see kõige parem. Algne mõte on nagu kohendatud labasemaks ja madalamaks, siiski hea jääb heaks. Kauged tähed, ajas ränded, muinasjutulised olendid, imeline tehnoloogia ja kõike seda ühes ja samas kohas läbi ühe mehe seikluste. Võrratu. Lugu täis suurust ja kergust.
Teksti loeti eesti keeles

Ilmselt ideaalne kompott, mis töötab ka tänapäeval: on kosomoselennud ehk "päris" ulme, on härjapõlvlased, trollid ja draakonid ehk fantasy, on huumorit ja parioodiat ehk ka Pratchetti fännidele samuti midagi. Ja ilma igasuguse irooniata, lihtsalt väga hea ja muhe raamat.
Teksti loeti eesti keeles

Kultuslik nr.1 eestlastele...Millegipärast pole keegi veel maininud, et kogu tegevus oli ümbritsetud võrratu, kuldkollase ja kirju sügisilmaga.Need napid sügisesed kirjeldused andsid minu meelest teosele tohutult juurde, nagu ka üliõpilaslinnaku õhustik, baari miljöö ning viski, õlle ja samaka joomised.Trollid-kollid ja neandertallased jätsid mind natuke jahedaks, tegevusliin seevastu oli põnev ja huvitav.
Teksti loeti eesti keeles

Nojah. Jüri Kallas on ammu varem öelnud, et seda raamatut peetavat CDS allakäigu alguseks. Mul tekkis seepeale tunne, et ehk ütles keegi pensioniikka jõudnud Simakile, et temal on nüüd allakäik alanud. Mispeale CDS mõtles "ma teen teile f****ng allakäiku" ja kirjutas näidisteose.
Sellise, et keskmine ulmekirjanik oleks igalt leheküljelt leidnud kaks ideed, millest saanuks terve jutu kokku kirjutada. Sul ei lasta hetkekski rahu saada, sa pead kogu aeg autoriga kaasa ... ei, mitte tormama, vaid kulgema, sest kuigi sündmused jutus toimuvad vahel erakordse kiirusega, on kogu tegevusel siiski eht-saimaklik rahu. Ja humaansus. Ja sügis. Ma suveinimesena sügist, talve ja neid muid vastikuid aegu eriti ei salli, kuid CDS suutis mind vähemalt sügise asjus ümber veenda.
Veel ei saa ma üle ega ümber kogu juttu läbivast optimismist. (Mitte hurraa-). Ja veel, ja veel, .... ah, mis ma räägin, lugege ise. Kuid lugege originalkeeles või vene keeles; eestikeelne tõlge pole just hull, kuid tundub kuidagi puisena. Võrrelgem kas või kohta, kus Garneel (Shrimp) ütleb Maxwellile
-- inglise keeles e. originaalis: "You are talked concerning";
-- eesti keeles: "Teist on räägitud";
-- vene keeles: "Вы есть говоримы о".
Viimane paneb mind seinu mööda üles ronima...
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
x
Margus Freudenthal
1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Minu meelest väga hea raamat. Viie teenisid välja põhiliselt hiired, kes äsja teadvuse omandanutena ekslesid ringi filosoofia ja metafüüsika rägastikus. Nemad olid esimene põlvkond, kes pidi lahendama küsimusi stiilis: kes me oleme, miks me oleme, mis saab pärast surma. Noh, ja muu sündmustik sinna juurde oli ka täiesti loetav. Puhas viis.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu algab sellest, kui kõikvõimalikke sündmusi korrelleeriv ja analüüsiv ning selle põhjal vaenlaste rünnakut tuvastada püüdev arvuti annab häire. Kohalerutanud tehnikute ja sõjardite üllatus on suur, kui häire põhjustajaks on mingis väikelinnas üles seatud nätsuautomaadid. Järgeb vaidlus teemal, kas arvuti on lolliks läinud või mitte. Situatsiooni teeb keerulisemaks asjaolu, et arvuti poolt kasutatavad heuristikad on nii keerukad, et käsitsi tulemust kontrollida ei ole võimalik. Seega on küsimus lihtne - kas uskuda või mitte.

Päris hea lugu Dickile omase puändiga.

Teksti loeti inglise keeles

Käes on külm sõda ja igal normaalsel perel on oma pommivarjend. Probleemiks on see, et pahad venelased mõtlevad pidevalt uusi relvi välja, mis vanad pommivarjendid aegunuks muudab. Ka kohalikud töösturid genereerivad pidevalt lisafeatuure. Tulemusena läheb inimestel suurem osa rahast oma pommivarjendi uuendamise peale. Peategelaseks on pois, kelle isa põhimõtteliselt varjendit osta ei taha ning kes selle pärast pidevalt kannatab.

Ehk siis kapitalism on väga paha asi. Tegemist on sellise väga üheplaanilise poliitilise jutukesega. Kuna asu on normaalselt kirja pandud, siis saab kolme.

Teksti loeti inglise keeles

Läheb mees töölt koju, vaatab - laternaposti otsa on poodud keegi tegelane. Üritab teine rahva käest abi otsida, aga keegi ei võta nagu vedu. Politsei ka mitte. Ühesõnaga - vandenõu, mille liikmeks pole peategelasel au olla. Päris mõnus paranoiajutt. Ka puändil pole viga.
Teksti loeti inglise keeles

Põnevikuna oli raamat enam-vähem. Actionkohad olid päris head (v.a. ehk see allmaailmas seiklemine), ka alguses suudeti sünge metsa olemusega pinget üles kruvida. Samas ei saa ma aru, miks oli vaja sisse tuua pikad, vihjetel põhinevad dialoogid teemal kes mingil ajahetkel kellega maganud on. Minu nõrga peakolu jaoks jäidki mees- ja naistegelaste omavahelised suhted veidi segaseks. Samas, kuna ülejäänud tekstiga see praktiliselt ei suhestunud, siis polnud vastavate osade diagonaalis lugemisest ka midagi hullu.
Teksti loeti eesti keeles

Sarja esimeses osas ilma teinud Toller Maraquine`i pojapoeg Toller Jr. veedab oma elu uues ja vinges koloniseeritud maailmas ning sureb igavuse kätte. Ainsaks lohutuseks on teistest sõjaväeosadest pärit tegelastega vägikaika vedamine.

Tolleri elu saab sisse uue hoo, kui süsteemist tuvastatakse planeet, mida seal varem ei olnud. Pisikest, aga kahtlase välimusega taevakeha l`heb uurima ekspeditsioon, mille koosseisus on ka Toller ning temaga viha/armastus suhet arendav neiu. Kui viimane tulnukate (no loomulikult olid uue planeedi peal tulnukad) poolt röövitakse, peab Toller näitama, kuidas Luukas õlut teeb.

Sarnaselt sarja esimesele osale on tegemist suht sirgjoonelise seiklusjutuga. Poisikesena oleks ma seda vist igati kaifinud, nüüd jättis külmaks.

Teksti loeti inglise keeles

Romaani tegevus toimub jutu "The Great Judge" totalitaarses maailmas. Tegevus algab kõrgete riigiisade koosolekust, milles langetatakse kehtiva korra vastast propagandat väljastanud teadlase Wade Traskile surmaotsus (tähtajaga üks nädal). Üks funktsionääridest, David Marin, otsustab Traskiga kokku saada, kuid sõbra pool saab ta millegiga vastu pead ning kustub ära. Ärgates tuvastab ta, et 1) Trask on leiutanud masina, millega saab inimmõistust ühest kehast teise tõsta ja 2) seda masinat on just tema peal katsetatud. Niisiis on Marini kehas Trask kuhugi kadunud ning Traski kehas olev Marin peab midagi ette võtma enne kui nädal täis saab ja surmanuhtlus toime pannakse. Kavala mõtte ajel maskeerib ta end iseendaks ning jätkab oma asjade ajamist. Järgneb palju igasugu tegevust, mis lõppeb ootuspäraselt revolutsiooni ning Suure Kohtumõistja võimu aluseks oleva räpase saladuse (tm) paljastamisega.

Ühesõnaga, selline keskmine seiklusjutt/põnevik, mida võib parema puudumisel lugeda, aga mis erilisi emotsioone ei tekita.

Teksti loeti inglise keeles

Midagi nii totrat pole ammugi lugenud. Süzhee sisaldab nii makroskoopilisi kui ka mikroskoopilisi totrusi. Esimeseks võks lugeda asjaolu, et pärast seda, kui head on metsikute inimohvrite hinnaga (mõnest tuhandest jäi ellu vist paarikümne ringis) pahade kuninga troonisaali lähistele jõudnud, teeb hoobilt paleep;ouml&;ouml&rde tema heade poole hoidev sugulane ning kõik lepivad ilusti ära. Ma kujutan ette, kuidas näit. kurjuseimpeeriumi rahvastik võtab vastu tingimusteta rahulepingut tegelastega, kes tapsid kuu aja jooksul miljoneid nende poegi.
Väiksemas mastaabis käis pidevalt närvidele peameeste pidev ülbamine. Näiteks valmistudes surmaks lahmaka merekoletise läbi, kommenteerivad nad külma rahuga tolle haisvat hingeõhku.
Tagantjärele on kahju raamatu läbilugemisele kulunud ajast.
Teksti loeti inglise keeles

Lugedes, tundus, et kogu lugu koosnebki mingist pikaksvenitatud stambist. Eriti just see quest-iks vajaliku kirju meeskonna kokkusaamine jättis eriti otsitud tegevuse mulje. Kolm, kuna kogu kupatus oli siiski võrdlemisi loetavalt kirja pandud.
Teksti loeti eesti keeles

Teine osa on esimesest oluliselt raskemini loetav. Eriti avaldub see dialoogides, kus iga väljaöeldud lausega kaasneb pikk seletus, mida ütleja sellega tegelikult mõtles ning kuidas teised sellest aru said.
Aga tubli tükk lugemist sellegipoolest.
Teksti loeti inglise keeles

Minu meelest on see sajandivanune kergelt lapsik stiil äärmiselt lahe. Iga päevikulõik ja sõbrale kirjutatud kiri räägib sellest, kuidas süütud ja jumalakartlikud inimesed võitlevad saadana loodud soerdiga. Tugev viis.
Teksti loeti eesti keeles

Mõnus lugu hulluksminemise kohta. Peategelaseks on üks keskmine jutuajakirja toimetaja. Tal õnnestub saada oma ajakirja geniaalse, kuid ekstsentrilise kirjaniku jutt (kirjanik pole juba aastaid midagi avaldanud). Kirjanikuga suheldes ilmneb, et tolle arvates elavad tema kirjutusmasinas väikesed loomakesed, kes aitavad loometööle kaasa. Selleks, et jutu parandatud versiooni võimalikult lihtsalt kätte saada, mängib toimetaja ning räägib omapoolsetest vaatlusandmetest. Lõpuks tüürivad asjalood sinnapoole, et kirjanik muutub üha normaalsemaks ning toimetaja ise keerab üha rohkem ja rohkem ära.
Teksti loeti inglise keeles

Istub poisike õhtul üksi kodus. Ema on läinud venda haiglasse vaatama ning kodus on peale tema veel vaid vanaema. Vanaema on aga haige, hirmus ning võib iga kell vedru välja visata. Põhiline osa tekstist tegelebki sellega, kuidas poiss omaette köögis istub ja kardab (sest vanaemal on aeg-ajalt koleda häälega hüüda ja teed nõuda). Esialgu paistabki, et kogu jutt seisneb mingi poisikluti omaette põdemises. Hiljem selgub, et põdemine on täiesti asja eest, kuna vanaemaga ei ole kõik korras. Lõpupuänt aga paneb i-e punkti.
Teksti loeti inglise keeles

Kaks paari tulevad vastu sügist lolli mõtte peale: ujuks õige kohaliku järve keskel oleva parve peale. Vesi on küll külmavõitu, kuid kõik laabub hästi ning varsti istubki kogu kamp parve peal ning tülitseb omavahel (peale selle, et keegi ei taha eriti külmaga tagasi ujuda, näib ühele poisile, et tema tüdruk vaatab ta parima sõbra poole). Siis avastab üks, et järve peal hõljub nagu mingi õlilaigu moodi asi, mis ei ole päris õlilaik. Kui laik parve alla ujub, läheb kõigil olemine kõhedaks. Siis saavad kõik ükshaaval surma ning ongi jutt läbi.Alguses ei taha lugu kuigi kiirelt tuure üles võtta, kuid hiljem on praktiliselt võimatu raamatut käest panna. Mõnusalt õudne. Viis.
Teksti loeti inglise keeles

Tjah, Amberi sari läheb omasoodu edasi ning peategelastel on pidevalt mingid jamad kaelas. Ehkki lugesin teksti mõnuga läbi, panen nelja, sest üks ja sama raamat kolmandat korda järjest hakkab juba üksluiseks muutuma.
Teksti loeti inglise keeles

Nojah. Põhimõtteliselt polnud antud raamatul ju vigagi ning isegi paar päris lahedat kohta oli sees. Näiteks see indialaste poolt asustatud planeet. Samas ei viitsinud ma eriti süveneda suurt osa tekstist hõlmavate filosoofiliste arutluste jälgimisele, mistõttu asi vahetevahel igavaks kippus. Seega kolm.
Teksti loeti inglise keeles