Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

P. C. Jersild

14.03.1935-

Teosed

· P. C. Jersild ·

En levande själ

(romaan aastast 1980)

eesti keeles: «Elus hing», Tallinn «Eesti Raamat» 1990

Hinne
Hindajaid
8
4
2
0
0
Keskmine hinne
4.429
Arvustused (14)
Urmas Muinasmaa

Lugu ühest inimajust, kes elab laboris "akvaariumis" (s.t. toitelahuses). Raamat on selle aju monoloog. Enne lugemist ei osanud sellest raamatust midagi arvata, kuid lugemine oli üllatavalt tahe tükk ning täitsa meeldis kohe. Mis seal täpselt toimub, lugege ise. Piisavalt omanäoline ja tugev teos, et maksimaalset hinnet väärida.
Teksti loeti eesti keeles
Margus Freudenthal

Väga hea tükk. Huvitav, kui puuriloomad oskaksid mõelda, kas nad arutaksid umbes samamoodi kui kehast eraldatud ja akvaariumi topitud aju?
Teksti loeti eesti keeles
Jüri Kallas

Eelkõnelejad on nappide ridadega hakkama saanud, kardan, et ka mina oma standartset 1000ndet tähemärki täis ei saa. Aju akvaariumis - üsna staatiline situatsioon. Kas pole? Mäletan, et seda romaani lugedes oli kusagil iga viiekümne lehekülje järel tohutu kiusatus asi katki jätta, aga, et mul on kombeks kõik raamatud läbi lugeda, siis jõudsin lõpuni... ning asi oli seda väärt. Kui viimase lehekülje pöörasin, siis tundsin, et olen midagi eriti head läbi lugenud. Ülev ja traagiline ning samas ka üsna naeruväärne. Akvaariumis aju ja tema suhted ja suhtumine ümbritsevasse maailma ja inimestesse. Kui mu mälu mind ei peta siis sai see romaan ka mingi Põhjamaade ulmeauhinna. Tasub KINDLASTI lugeda, kuigi pole päris standartne ulmekas.
Teksti loeti eesti keeles
Keex

Natuke kahvatu lugu. Palju parema mulje Per Christian Jersildi kirjutamisoskusest on mulle jätnud tema mitte-sci-fi. Võlub tema lapselikkus, tema naivistlik maailmakäsitlus. Aga idee sellest ajust on küll päris andekas.
Teksti loeti eesti keeles
Ulmik

Tundub, et see on lausa rohkem armastuse-eepos, kuid nojah.Mis veel öelda--teravcmeelne.Kummaliselt kaasakiskuv.Nukraks läheb lausa tuju.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Jõuline grotesk ja jäljendab mulle südamelähedasi sürrealistlikke traditsioone - eriti järlesõnana kaasatud Jersildi raamatukatke, kus ta kirjeldas vanni, kus ujuvad ringi kõikvõimalikud kehaosad, alates ajudest ja lõpetades munanditega... Hästi kirjutatud ja omanäoline asi ning seejuures üks väheseid raamatuid, mis minus on suutnud kerget iiveldust tekitada...
Teksti loeti eesti keeles
Kalevipoeg

Jah, lugema hakates ei oleks ulmealast teost oodanud, nii et tegemist oli sisulise yllatusega. Ja pean tunnistama, et meeldiva yllatusega. Jah, kurb, et nii hea teos just sel ajal eestikeelsena trykiti. Selle sinkjas kaanekujundus ei olejust eriti lugema kutsuv. Autoril aga vaevalt et sellega midagi pistmist on.Rohkemat nagu ei teagi kirjutada - teised retsenseerijad on ju juba ette jäudnud.
Teksti loeti eesti keeles
Must Kass

No ei käinud seda vajalikku klõpsu, ei tekkinud sensawundat. Kõrvu lehvitav aju jäi ikka liiga absurdseks nähtuseks, eriti veel kui kaks sellist üksteist neuronitega kägistama hakkasid. Ja kuidas selle IQ rehkendamisega asi ikka käib, et see nii tuhandetesse tõusma kippus? Ning miks see mõttetegevuses kuidagi ei väljendunud? Melodraama ja pseudodokumentaalsuse ristand pole teab mis kadestamisväärne leiutis. Kuigi, noh, ise sellisesse purki sattuda ei tahaks küll.
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Omapärane, seda küll, kuid siiski igav. Alles viimased kümme lehekülge suutsid minus mingisugust huvi äratda. Ma küll täpselt ei tea, aga kui miski on nii intelligentne, nagu see aju oli, kas ta siis ei peaks vähe targemalt mõtlema ja/või käituma. Igatahes mulle tundus, et see aju oli lihtsalt loll.
Teksti loeti eesti keeles
Andreas Jõesaar

Aeg-ajalt tuleb ikka midagi omapärast ja mittestandardset lugeda, mis sest, et pole võib-olla kõige kergem lugemine. Mul päris sama tunnet, kui Ulmegurul ei tekkinud - ei poolelijätmise ega ka lõppmulje osas. Vaevaliselt kulges see lugemine küll ja aeg-ajalt kiskus asi küllaltki sürriks sonimiseks, kuid lõppkokkuvõttes oli sellel lool ikkagi oma iva. Kindlasti ei kahetse, et lugesin ja kui keegi tahab midagi teistsugust lugeda, siis soovitan küll.
Teksti loeti eesti keeles
x
Margus Freudenthal
1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Margus Freudenthal

Minu meelest väga hea raamat. Viie teenisid välja põhiliselt hiired, kes äsja teadvuse omandanutena ekslesid ringi filosoofia ja metafüüsika rägastikus. Nemad olid esimene põlvkond, kes pidi lahendama küsimusi stiilis: kes me oleme, miks me oleme, mis saab pärast surma. Noh, ja muu sündmustik sinna juurde oli ka täiesti loetav. Puhas viis.
Teksti loeti eesti keeles
Margus Freudenthal

Lugu algab sellest, kui kõikvõimalikke sündmusi korrelleeriv ja analüüsiv ning selle põhjal vaenlaste rünnakut tuvastada püüdev arvuti annab häire. Kohalerutanud tehnikute ja sõjardite üllatus on suur, kui häire põhjustajaks on mingis väikelinnas üles seatud nätsuautomaadid. Järgeb vaidlus teemal, kas arvuti on lolliks läinud või mitte. Situatsiooni teeb keerulisemaks asjaolu, et arvuti poolt kasutatavad heuristikad on nii keerukad, et käsitsi tulemust kontrollida ei ole võimalik. Seega on küsimus lihtne - kas uskuda või mitte.

Päris hea lugu Dickile omase puändiga.
Teksti loeti inglise keeles
Margus Freudenthal

Käes on külm sõda ja igal normaalsel perel on oma pommivarjend. Probleemiks on see, et pahad venelased mõtlevad pidevalt uusi relvi välja, mis vanad pommivarjendid aegunuks muudab. Ka kohalikud töösturid genereerivad pidevalt lisafeatuure. Tulemusena läheb inimestel suurem osa rahast oma pommivarjendi uuendamise peale. Peategelaseks on pois, kelle isa põhimõtteliselt varjendit osta ei taha ning kes selle pärast pidevalt kannatab.

Ehk siis kapitalism on väga paha asi. Tegemist on sellise väga üheplaanilise poliitilise jutukesega. Kuna asu on normaalselt kirja pandud, siis saab kolme.
Teksti loeti inglise keeles
Margus Freudenthal

Läheb mees töölt koju, vaatab - laternaposti otsa on poodud keegi tegelane. Üritab teine rahva käest abi otsida, aga keegi ei võta nagu vedu. Politsei ka mitte. Ühesõnaga - vandenõu, mille liikmeks pole peategelasel au olla. Päris mõnus paranoiajutt. Ka puändil pole viga.
Teksti loeti inglise keeles
Margus Freudenthal

Põnevikuna oli raamat enam-vähem. Actionkohad olid päris head (v.a. ehk see allmaailmas seiklemine), ka alguses suudeti sünge metsa olemusega pinget üles kruvida. Samas ei saa ma aru, miks oli vaja sisse tuua pikad, vihjetel põhinevad dialoogid teemal kes mingil ajahetkel kellega maganud on. Minu nõrga peakolu jaoks jäidki mees- ja naistegelaste omavahelised suhted veidi segaseks. Samas, kuna ülejäänud tekstiga see praktiliselt ei suhestunud, siis polnud vastavate osade diagonaalis lugemisest ka midagi hullu.
Teksti loeti eesti keeles
Margus Freudenthal

Sarja esimeses osas ilma teinud Toller Maraquine`i pojapoeg Toller Jr. veedab oma elu uues ja vinges koloniseeritud maailmas ning sureb igavuse kätte. Ainsaks lohutuseks on teistest sõjaväeosadest pärit tegelastega vägikaika vedamine.

Tolleri elu saab sisse uue hoo, kui süsteemist tuvastatakse planeet, mida seal varem ei olnud. Pisikest, aga kahtlase välimusega taevakeha l`heb uurima ekspeditsioon, mille koosseisus on ka Toller ning temaga viha/armastus suhet arendav neiu. Kui viimane tulnukate (no loomulikult olid uue planeedi peal tulnukad) poolt röövitakse, peab Toller näitama, kuidas Luukas õlut teeb.

Sarnaselt sarja esimesele osale on tegemist suht sirgjoonelise seiklusjutuga. Poisikesena oleks ma seda vist igati kaifinud, nüüd jättis külmaks.
Teksti loeti inglise keeles
Margus Freudenthal

Romaani tegevus toimub jutu "The Great Judge" totalitaarses maailmas. Tegevus algab kõrgete riigiisade koosolekust, milles langetatakse kehtiva korra vastast propagandat väljastanud teadlase Wade Traskile surmaotsus (tähtajaga üks nädal). Üks funktsionääridest, David Marin, otsustab Traskiga kokku saada, kuid sõbra pool saab ta millegiga vastu pead ning kustub ära. Ärgates tuvastab ta, et 1) Trask on leiutanud masina, millega saab inimmõistust ühest kehast teise tõsta ja 2) seda masinat on just tema peal katsetatud. Niisiis on Marini kehas Trask kuhugi kadunud ning Traski kehas olev Marin peab midagi ette võtma enne kui nädal täis saab ja surmanuhtlus toime pannakse. Kavala mõtte ajel maskeerib ta end iseendaks ning jätkab oma asjade ajamist. Järgneb palju igasugu tegevust, mis lõppeb ootuspäraselt revolutsiooni ning Suure Kohtumõistja võimu aluseks oleva räpase saladuse (tm) paljastamisega.

Ühesõnaga, selline keskmine seiklusjutt/põnevik, mida võib parema puudumisel lugeda, aga mis erilisi emotsioone ei tekita.
Teksti loeti inglise keeles
Margus Freudenthal

Midagi nii totrat pole ammugi lugenud. Süzhee sisaldab nii makroskoopilisi kui ka mikroskoopilisi totrusi. Esimeseks võks lugeda asjaolu, et pärast seda, kui head on metsikute inimohvrite hinnaga (mõnest tuhandest jäi ellu vist paarikümne ringis) pahade kuninga troonisaali lähistele jõudnud, teeb hoobilt paleep;ouml&;ouml&rde tema heade poole hoidev sugulane ning kõik lepivad ilusti ära. Ma kujutan ette, kuidas näit. kurjuseimpeeriumi rahvastik võtab vastu tingimusteta rahulepingut tegelastega, kes tapsid kuu aja jooksul miljoneid nende poegi.
Väiksemas mastaabis käis pidevalt närvidele peameeste pidev ülbamine. Näiteks valmistudes surmaks lahmaka merekoletise läbi, kommenteerivad nad külma rahuga tolle haisvat hingeõhku.
Tagantjärele on kahju raamatu läbilugemisele kulunud ajast.
Teksti loeti inglise keeles
Margus Freudenthal

Lugedes, tundus, et kogu lugu koosnebki mingist pikaksvenitatud stambist. Eriti just see quest-iks vajaliku kirju meeskonna kokkusaamine jättis eriti otsitud tegevuse mulje. Kolm, kuna kogu kupatus oli siiski võrdlemisi loetavalt kirja pandud.
Teksti loeti eesti keeles
Margus Freudenthal

Teine osa on esimesest oluliselt raskemini loetav. Eriti avaldub see dialoogides, kus iga väljaöeldud lausega kaasneb pikk seletus, mida ütleja sellega tegelikult mõtles ning kuidas teised sellest aru said.
Aga tubli tükk lugemist sellegipoolest.
Teksti loeti inglise keeles
Margus Freudenthal

Minu meelest on see sajandivanune kergelt lapsik stiil äärmiselt lahe. Iga päevikulõik ja sõbrale kirjutatud kiri räägib sellest, kuidas süütud ja jumalakartlikud inimesed võitlevad saadana loodud soerdiga. Tugev viis.
Teksti loeti eesti keeles
Margus Freudenthal

Mõnus lugu hulluksminemise kohta. Peategelaseks on üks keskmine jutuajakirja toimetaja. Tal õnnestub saada oma ajakirja geniaalse, kuid ekstsentrilise kirjaniku jutt (kirjanik pole juba aastaid midagi avaldanud). Kirjanikuga suheldes ilmneb, et tolle arvates elavad tema kirjutusmasinas väikesed loomakesed, kes aitavad loometööle kaasa. Selleks, et jutu parandatud versiooni võimalikult lihtsalt kätte saada, mängib toimetaja ning räägib omapoolsetest vaatlusandmetest. Lõpuks tüürivad asjalood sinnapoole, et kirjanik muutub üha normaalsemaks ning toimetaja ise keerab üha rohkem ja rohkem ära.
Teksti loeti inglise keeles
Margus Freudenthal

Istub poisike õhtul üksi kodus. Ema on läinud venda haiglasse vaatama ning kodus on peale tema veel vaid vanaema. Vanaema on aga haige, hirmus ning võib iga kell vedru välja visata. Põhiline osa tekstist tegelebki sellega, kuidas poiss omaette köögis istub ja kardab (sest vanaemal on aeg-ajalt koleda häälega hüüda ja teed nõuda). Esialgu paistabki, et kogu jutt seisneb mingi poisikluti omaette põdemises. Hiljem selgub, et põdemine on täiesti asja eest, kuna vanaemaga ei ole kõik korras. Lõpupuänt aga paneb i-e punkti.
Teksti loeti inglise keeles
Margus Freudenthal

Kaks paari tulevad vastu sügist lolli mõtte peale: ujuks õige kohaliku järve keskel oleva parve peale. Vesi on küll külmavõitu, kuid kõik laabub hästi ning varsti istubki kogu kamp parve peal ning tülitseb omavahel (peale selle, et keegi ei taha eriti külmaga tagasi ujuda, näib ühele poisile, et tema tüdruk vaatab ta parima sõbra poole). Siis avastab üks, et järve peal hõljub nagu mingi õlilaigu moodi asi, mis ei ole päris õlilaik. Kui laik parve alla ujub, läheb kõigil olemine kõhedaks. Siis saavad kõik ükshaaval surma ning ongi jutt läbi.Alguses ei taha lugu kuigi kiirelt tuure üles võtta, kuid hiljem on praktiliselt võimatu raamatut käest panna. Mõnusalt õudne. Viis.
Teksti loeti inglise keeles
Margus Freudenthal

Tjah, Amberi sari läheb omasoodu edasi ning peategelastel on pidevalt mingid jamad kaelas. Ehkki lugesin teksti mõnuga läbi, panen nelja, sest üks ja sama raamat kolmandat korda järjest hakkab juba üksluiseks muutuma.
Teksti loeti inglise keeles
Margus Freudenthal

Nojah. Põhimõtteliselt polnud antud raamatul ju vigagi ning isegi paar päris lahedat kohta oli sees. Näiteks see indialaste poolt asustatud planeet. Samas ei viitsinud ma eriti süveneda suurt osa tekstist hõlmavate filosoofiliste arutluste jälgimisele, mistõttu asi vahetevahel igavaks kippus. Seega kolm.
Teksti loeti inglise keeles