"Man Plus"-i ja Heechee saagat (kuhu kuulub ka antud romaan) peetakse Frederik Pohli tippteosteks. Süzhee on üsnagi veider: inimkond on just alustanud oma tähesüsteemi asustamist kolooniatega Marsil, Veenuse maa-alustes tunnelites ja Kuul (Luna). Veenusel leitakse, et sinna juba ka üks teine rass oma tunneleid kaevanud ning algabki suur Heechee buum. Üks juhuslik Veenuse "tunnelirott" avastab ühes mahajäetud Heechee tunnelis täiesti funktsioneeriva kosmoselaeva. Mingi ime läbi õnestub tal see pinnale tirida ning lendama panna. Mõne hetke pärast leiab ta ennast Maa ümber liikuvas senitundmatus satelliidis, mis on ehitatud suure asteroidi ümber ning mis on täis Heechee laevu. Oma elu hinnaga õnnestub tal teade oma avastusest Maale saata ning algabki prospektorite ajastu. Heechee laeva lendama panek on lihtne -- keerutad viite ketast senikaua kuni punane tuluke süttib, seejärel tõmbad kangi ja litsud nuppu. Ainuke probleem on selles, et keegi ei tea, mida need viis ketast sümboliseerivad. Niisiis lennatakse huupi -- tõenäosus, et prospektor tagasi tuleb on alla poole. Robinette Broadhead satub kogu selle jama keskele üsna juhuslikult (peab muidugi mainima, et rikastumine ei olnud just tema kõige viimasem eesmärk). Iga prospektor, kes leiab midagigi väärtusliku, võib saada muinasjutulise boonuse -- ja paljud on selle nimel oma terve mõistuse ja eluga riskima. Kaks Robinette reisi läksid nurja, kuid viimane õnnestus -- üheksa tema kaaslase hinnaga. Et ise minema pääseda jättis ta nad ajatusse musta auku. Kuid raha ei taasta tema vaimset tervist, süütunne jälitab teda ükskõik kuhu ta ka ei läheks ja mida ta ka ei teeks. Pool raamatut ongi kirjutatud tema vestlustest psühhanalüütik-programmiga Sigfried. Ülejäänud pool raamatut on siis vastavalt täis tema mälestusi. Ei tasu muide arvata, et see psühholoogi osa on suvaline sotsioloogiline jura, pigem vastupidi, see aitab tema mälestusi hoopis teises valguses näha ning on vahest isegi olulisem, kui see mälestuste pool.