Kasutajainfo

P. C. Jersild

14.03.1935-

Teosed

· Terry Pratchett ·

The Amazing Maurice and His Educated Rodents

(romaan aastast 2001)

eesti keeles: «Hämmastav Maurice ja tema õpetatud närilised»
Tallinn «Varrak» 2003

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
7
3
0
0
0
Keskmine hinne
4.7
Arvustused (10)

Unseen University myyri taga on väike prygimägi. Võlurid loobivad sinna oma maagilistest eksperimentidest yle jäänud prahti. Praht ei ole oma maagilisi omadusi minetanud ja nii pistavad seal prygimäel ringi sebivad rotid pintslisse midagi sellist, mille tagajärjel nad kõik intelligentseteks muutuvad. Yhe säärase intelligendist hiire sööb omakorda ära kass nimega Maurice ja omandab samuti kõne- ning mõtlemisvõime.

Mõni aeg hiljem algab ymberkaudsetes asulates tõsine häda rottidega. Need muutuvad uskumatuld ylbeks, rikuvad sahvris toitu, löövad söögilaual tantsu ja harrastavad piimaämbri sees synkroonujumist. Veidi hiljem laekub samasse asulasse keegi noor poiss koos kassiga. Poiss teatab, et tema oma vilepilliga võib mõõduka tasu eest rotid minema meelitada. Linnarahvas juubeldab, poiss, kass ja rotid jagavad linna taga raha omavahel ja on samuti eluga rahul.

Kõik toimib ilusti, kuni lõpuks jõuavad meie kangelased yhte kummalisse linna, kus valitseb peaaegu et nälg ja rotisabade eest makstakse 50 senti.. ainult et rotte selles linnas ei ole! Kõik kohad on täis lõkse ja myrki.. kohalik rottide populatsioon on aga kuhugi kadunud.

Tinglikult on tegemist “Discworldi” sarja kuuluva young adult romaaniga. Kindlasti ei ole see nö. sarja pealiiniga kuigivõrd seonduv. Lyhem, lihtsamas keeles, roppused on esitatud tõlkimata kujul kas siis kasside või rottide keeles. Igati auväärses kontsentratsioonis head nalja, lasteka jaoks just parajas koguses õpetlikku juttu..

Kõik oleks viimase peal, kui mitte umbkaudu neljandik raamatust ei oleks tiirelnud stiilist välja kukkuva ja täiesti ebavajaliku “Rottide Kuninga” ymber, kes elas keldris ja mõjutas sealt kõiki telepaatilisel meetodil sigadusi korda saatma. Kangesti selline mulje, et maht oli ette antud ja Pratchettile ei tulnud lihtsalt midagi paremat pähe.

”Rottide Kuninga” eest poolteist palli maha, kõik ylejäänu oli Ok. Kokku neli miinus. Klassikalise Discworldi austajatele võib seda teost soovitada ainult ysna tugevate reservatsioonidega - lõppkokkuvõttes ikkagi lasteraamat. Samas oli ta kindlalt parem kui ainus teine Pratchetti lasteks mida ma seni lugenud olen (“Johnny And The Dead”).

Teksti loeti inglise keeles

Nõustun Avoga peaaegu kõiges, eriti mis puutub sellesse Rottide Kuninga müsteeriumisse. Keegi kuri inimene sidus rotid sabapidi kokku ja rottidel moodustus ühine teadvus, ja see defineeris end Rottide Kuningana. Päris jabur ja mitte eriti originaalne. Ja kindlasti ei sobinud väga hästi konteksti...

Aga heade lasteraamatute fännina hindan seda siiski kõrgemalt. Ja kui nüüd aegu tagasi mõelda, arvan, et see raamat oleks kindlasti «Minu pere ja muude loomade» ning Tjorveni kõrval kapsaks kulunud...

Teksti loeti eesti keeles

Kurat, loen siin eelarvustajaid ja tekib p6hjendatud kysimus, kas nad s6na "spoiler" tähendust teavad? Nojah, sellest hoolimata tasub raamatut lugeda. T6si on, et Discwroldi sarjas ei ole ta kindlasti kanooniline teos, kui muidu meeldis ta mulle peris hästi. Siiski mitte "väga hea" vääriliselt - ajuti tshimarukene liig moraliseeriv.
Teksti loeti eesti keeles

See raamat sobib ka noorematele lugejatele mitte nagu suurem osa teistest kettamaailma lugudest. Raamatus on küllaldaselt huumorit ja ka vägivalda. Lõpp on õnnelik ja kõik elavad õnnelikult elu lõpuni! Vahel on tõesti hea sellist tõesti õnneliku lõpuga raamatut lugeda!
Teksti loeti eesti keeles

Pean seda "Kettamaailma" lugudest üheks parimaks. Pole seda liigset ja kohati ajuvabat killuviskamist. Süþee on loogilisem ja tegelased huvitavamad, mida veel oskad sa tahta? Samuti ei häirinud mind ka see rotikuninga värk ja väike moraalitsemine. Hea raamat, soovitan kõigile, kes hindavad kerget huumorit ja huvitavaid seiklusi.
Teksti loeti eesti keeles

Minu meelest väga hea raamat. Viie teenisid välja põhiliselt hiired, kes äsja teadvuse omandanutena ekslesid ringi filosoofia ja metafüüsika rägastikus. Nemad olid esimene põlvkond, kes pidi lahendama küsimusi stiilis: kes me oleme, miks me oleme, mis saab pärast surma. Noh, ja muu sündmustik sinna juurde oli ka täiesti loetav. Puhas viis.
Teksti loeti eesti keeles
x
Margus Freudenthal
1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Minu meelest väga hea raamat. Viie teenisid välja põhiliselt hiired, kes äsja teadvuse omandanutena ekslesid ringi filosoofia ja metafüüsika rägastikus. Nemad olid esimene põlvkond, kes pidi lahendama küsimusi stiilis: kes me oleme, miks me oleme, mis saab pärast surma. Noh, ja muu sündmustik sinna juurde oli ka täiesti loetav. Puhas viis.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu algab sellest, kui kõikvõimalikke sündmusi korrelleeriv ja analüüsiv ning selle põhjal vaenlaste rünnakut tuvastada püüdev arvuti annab häire. Kohalerutanud tehnikute ja sõjardite üllatus on suur, kui häire põhjustajaks on mingis väikelinnas üles seatud nätsuautomaadid. Järgeb vaidlus teemal, kas arvuti on lolliks läinud või mitte. Situatsiooni teeb keerulisemaks asjaolu, et arvuti poolt kasutatavad heuristikad on nii keerukad, et käsitsi tulemust kontrollida ei ole võimalik. Seega on küsimus lihtne - kas uskuda või mitte.

Päris hea lugu Dickile omase puändiga.

Teksti loeti inglise keeles

Käes on külm sõda ja igal normaalsel perel on oma pommivarjend. Probleemiks on see, et pahad venelased mõtlevad pidevalt uusi relvi välja, mis vanad pommivarjendid aegunuks muudab. Ka kohalikud töösturid genereerivad pidevalt lisafeatuure. Tulemusena läheb inimestel suurem osa rahast oma pommivarjendi uuendamise peale. Peategelaseks on pois, kelle isa põhimõtteliselt varjendit osta ei taha ning kes selle pärast pidevalt kannatab.

Ehk siis kapitalism on väga paha asi. Tegemist on sellise väga üheplaanilise poliitilise jutukesega. Kuna asu on normaalselt kirja pandud, siis saab kolme.

Teksti loeti inglise keeles

Läheb mees töölt koju, vaatab - laternaposti otsa on poodud keegi tegelane. Üritab teine rahva käest abi otsida, aga keegi ei võta nagu vedu. Politsei ka mitte. Ühesõnaga - vandenõu, mille liikmeks pole peategelasel au olla. Päris mõnus paranoiajutt. Ka puändil pole viga.
Teksti loeti inglise keeles

Põnevikuna oli raamat enam-vähem. Actionkohad olid päris head (v.a. ehk see allmaailmas seiklemine), ka alguses suudeti sünge metsa olemusega pinget üles kruvida. Samas ei saa ma aru, miks oli vaja sisse tuua pikad, vihjetel põhinevad dialoogid teemal kes mingil ajahetkel kellega maganud on. Minu nõrga peakolu jaoks jäidki mees- ja naistegelaste omavahelised suhted veidi segaseks. Samas, kuna ülejäänud tekstiga see praktiliselt ei suhestunud, siis polnud vastavate osade diagonaalis lugemisest ka midagi hullu.
Teksti loeti eesti keeles

Sarja esimeses osas ilma teinud Toller Maraquine`i pojapoeg Toller Jr. veedab oma elu uues ja vinges koloniseeritud maailmas ning sureb igavuse kätte. Ainsaks lohutuseks on teistest sõjaväeosadest pärit tegelastega vägikaika vedamine.

Tolleri elu saab sisse uue hoo, kui süsteemist tuvastatakse planeet, mida seal varem ei olnud. Pisikest, aga kahtlase välimusega taevakeha l`heb uurima ekspeditsioon, mille koosseisus on ka Toller ning temaga viha/armastus suhet arendav neiu. Kui viimane tulnukate (no loomulikult olid uue planeedi peal tulnukad) poolt röövitakse, peab Toller näitama, kuidas Luukas õlut teeb.

Sarnaselt sarja esimesele osale on tegemist suht sirgjoonelise seiklusjutuga. Poisikesena oleks ma seda vist igati kaifinud, nüüd jättis külmaks.

Teksti loeti inglise keeles

Romaani tegevus toimub jutu "The Great Judge" totalitaarses maailmas. Tegevus algab kõrgete riigiisade koosolekust, milles langetatakse kehtiva korra vastast propagandat väljastanud teadlase Wade Traskile surmaotsus (tähtajaga üks nädal). Üks funktsionääridest, David Marin, otsustab Traskiga kokku saada, kuid sõbra pool saab ta millegiga vastu pead ning kustub ära. Ärgates tuvastab ta, et 1) Trask on leiutanud masina, millega saab inimmõistust ühest kehast teise tõsta ja 2) seda masinat on just tema peal katsetatud. Niisiis on Marini kehas Trask kuhugi kadunud ning Traski kehas olev Marin peab midagi ette võtma enne kui nädal täis saab ja surmanuhtlus toime pannakse. Kavala mõtte ajel maskeerib ta end iseendaks ning jätkab oma asjade ajamist. Järgneb palju igasugu tegevust, mis lõppeb ootuspäraselt revolutsiooni ning Suure Kohtumõistja võimu aluseks oleva räpase saladuse (tm) paljastamisega.

Ühesõnaga, selline keskmine seiklusjutt/põnevik, mida võib parema puudumisel lugeda, aga mis erilisi emotsioone ei tekita.

Teksti loeti inglise keeles

Midagi nii totrat pole ammugi lugenud. Süzhee sisaldab nii makroskoopilisi kui ka mikroskoopilisi totrusi. Esimeseks võks lugeda asjaolu, et pärast seda, kui head on metsikute inimohvrite hinnaga (mõnest tuhandest jäi ellu vist paarikümne ringis) pahade kuninga troonisaali lähistele jõudnud, teeb hoobilt paleep;ouml&;ouml&rde tema heade poole hoidev sugulane ning kõik lepivad ilusti ära. Ma kujutan ette, kuidas näit. kurjuseimpeeriumi rahvastik võtab vastu tingimusteta rahulepingut tegelastega, kes tapsid kuu aja jooksul miljoneid nende poegi.
Väiksemas mastaabis käis pidevalt närvidele peameeste pidev ülbamine. Näiteks valmistudes surmaks lahmaka merekoletise läbi, kommenteerivad nad külma rahuga tolle haisvat hingeõhku.
Tagantjärele on kahju raamatu läbilugemisele kulunud ajast.
Teksti loeti inglise keeles

Lugedes, tundus, et kogu lugu koosnebki mingist pikaksvenitatud stambist. Eriti just see quest-iks vajaliku kirju meeskonna kokkusaamine jättis eriti otsitud tegevuse mulje. Kolm, kuna kogu kupatus oli siiski võrdlemisi loetavalt kirja pandud.
Teksti loeti eesti keeles

Teine osa on esimesest oluliselt raskemini loetav. Eriti avaldub see dialoogides, kus iga väljaöeldud lausega kaasneb pikk seletus, mida ütleja sellega tegelikult mõtles ning kuidas teised sellest aru said.
Aga tubli tükk lugemist sellegipoolest.
Teksti loeti inglise keeles

Minu meelest on see sajandivanune kergelt lapsik stiil äärmiselt lahe. Iga päevikulõik ja sõbrale kirjutatud kiri räägib sellest, kuidas süütud ja jumalakartlikud inimesed võitlevad saadana loodud soerdiga. Tugev viis.
Teksti loeti eesti keeles

Mõnus lugu hulluksminemise kohta. Peategelaseks on üks keskmine jutuajakirja toimetaja. Tal õnnestub saada oma ajakirja geniaalse, kuid ekstsentrilise kirjaniku jutt (kirjanik pole juba aastaid midagi avaldanud). Kirjanikuga suheldes ilmneb, et tolle arvates elavad tema kirjutusmasinas väikesed loomakesed, kes aitavad loometööle kaasa. Selleks, et jutu parandatud versiooni võimalikult lihtsalt kätte saada, mängib toimetaja ning räägib omapoolsetest vaatlusandmetest. Lõpuks tüürivad asjalood sinnapoole, et kirjanik muutub üha normaalsemaks ning toimetaja ise keerab üha rohkem ja rohkem ära.
Teksti loeti inglise keeles

Istub poisike õhtul üksi kodus. Ema on läinud venda haiglasse vaatama ning kodus on peale tema veel vaid vanaema. Vanaema on aga haige, hirmus ning võib iga kell vedru välja visata. Põhiline osa tekstist tegelebki sellega, kuidas poiss omaette köögis istub ja kardab (sest vanaemal on aeg-ajalt koleda häälega hüüda ja teed nõuda). Esialgu paistabki, et kogu jutt seisneb mingi poisikluti omaette põdemises. Hiljem selgub, et põdemine on täiesti asja eest, kuna vanaemaga ei ole kõik korras. Lõpupuänt aga paneb i-e punkti.
Teksti loeti inglise keeles

Kaks paari tulevad vastu sügist lolli mõtte peale: ujuks õige kohaliku järve keskel oleva parve peale. Vesi on küll külmavõitu, kuid kõik laabub hästi ning varsti istubki kogu kamp parve peal ning tülitseb omavahel (peale selle, et keegi ei taha eriti külmaga tagasi ujuda, näib ühele poisile, et tema tüdruk vaatab ta parima sõbra poole). Siis avastab üks, et järve peal hõljub nagu mingi õlilaigu moodi asi, mis ei ole päris õlilaik. Kui laik parve alla ujub, läheb kõigil olemine kõhedaks. Siis saavad kõik ükshaaval surma ning ongi jutt läbi.Alguses ei taha lugu kuigi kiirelt tuure üles võtta, kuid hiljem on praktiliselt võimatu raamatut käest panna. Mõnusalt õudne. Viis.
Teksti loeti inglise keeles

Tjah, Amberi sari läheb omasoodu edasi ning peategelastel on pidevalt mingid jamad kaelas. Ehkki lugesin teksti mõnuga läbi, panen nelja, sest üks ja sama raamat kolmandat korda järjest hakkab juba üksluiseks muutuma.
Teksti loeti inglise keeles

Nojah. Põhimõtteliselt polnud antud raamatul ju vigagi ning isegi paar päris lahedat kohta oli sees. Näiteks see indialaste poolt asustatud planeet. Samas ei viitsinud ma eriti süveneda suurt osa tekstist hõlmavate filosoofiliste arutluste jälgimisele, mistõttu asi vahetevahel igavaks kippus. Seega kolm.
Teksti loeti inglise keeles