Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

P. C. Jersild

14.03.1935-

Teosed

· Frank Herbert ·

Dune Messiah

(romaan aastast 1969)

ajakirjapublikatsioon: «Galaxy Science Fiction» 1969; juuli - november
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Düüni messias»
Tallinn «Varrak» 2002 (F-sari)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • F-sari
Hinne
Hindajaid
11
7
2
3
0
Keskmine hinne
4.13
Arvustused (23)
Targo Tennisberg

On näha, et Herbert hakkab Dune'i järgedes haltuurat tegema, esineb iseenesekordamisi, ära hakkab kaduma see majesteetlik suurejoonelisus, millega sarja esimeses osas materjali käsitleti. Igavam kui esimene osa.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Ma kuulun nende hulka, kelle arvates "Dune Messiah" on parem kui "Dune". Seda peamiselt selle pärast, et käesolevas teoses on siiski mingit tähelepanu pööratud või siis üritatud pöörata inimesele maailamvisiooni kõrval. DM on Pauli näitel lugu indiviidi ja ühiskonna kokkupõrkest, samas pole asi veel sedavõrd totraks muutunud, nagu "Düüni lastes". "Dune Messiah" on kolemst esimesest sarja teosest minu meelest parim, edasisi järgesid aga pole mul aga pärast "Düüni lapsi" mingit kavatsust lugeda. Mis muidugi kehtib kogu sarja kohta, on teadusliku maailmapildi eiramine -- ghola näiteks on bioloogiline mõttetus.
Teksti loeti inglise keeles
Arvi Nikkarev

Lugesin ca 5 aastat tagasi läbi soomekeelse “Düüni messiase”. Täiendas küll sarja maailma, nagu kindlasti ka iga järgnev teeks. Olen rahul, et soome keelde pole neid järgi rohkem tõlgitud ja loodan, et eesti keelde isegi seda ei tõlgita. Raamatul pole viga, aga seetõttu jääks nii mõnigi olulisem ilmumata. Kellele sari kolksatas, see leiab võimaluse need ingliskeelsetena läbi lugeda. Meelsamini loeksin eesti keeles neid kirjaniku romaane, mis talle endale rohkem meeldisid (“Santaroga Barrier”, “Hellstrom’s Hive”). Ja ei ole mingit huvi muude “Düüni” järgede vastu. Seepärast 3.
Teksti loeti soome keeles
Kalevipoeg

Kindlalt etem teos, kui Dune I, kuigi keeleliselt ehk no~rgem. Tegemist ongi rohkem filosoofilise teosega ja eelmise raamatu lahtiste otsade kokkuto~mbamisega. Minu jaoks leidis selles raamatus ko~ik lahenduse, ja Pauli isik sai lahti seletatud. See raamat pole mitte planeet Arrakisest, mis esimeses raamatus nii tähtis, vaid inimestest, fremenitest ja nende saatusest. Ja see saatus ei olnud mitte lilleline, kogu Messiah oli ise halvaendelise, hukatusliku alatooniga. See hukatus ei olnud mitte otseselt surm, aga surmagi ho¤gu vo~is seal haista. See teos meenutas Kristuse lugu... Mitte ilmaasjata polnud tal selline pealkiri. Läks ju Jeesuski vastu oma saatusele, seda teades. Läks teiste päästmise nimel, aga kas teadis ta ette, kui paljusid tal päästa o¤nestub? Ja veel teinegi kysimus on selles teoses - kas inimkonna aitamine, tema geenide segamine suures tapmises oli ikka hea, kui sellega kaasnes säärane vägivald, so~ge fanatism ja ohvrite hulk, mis universumis seninägematu ning ennekuulmatu? Ehk... Kas inimkonna huvid ikka kaaluvad yksikisikute, miljonite, tuhandete, sadade, vo~i isegi yhe inimese huvid yles? Ehk teisiso~nu - kumb on tähtsam - kas isik vo~i yhiskond? Ahjaa, selles raamatus oli kindlasti ka yks väga huvitav täiendus - Bene Tleilax - millest kyll vaid vihjeid, ent mis sellest hoolimata raamatule mo~jus kui sool supile. Ahjaa, erinevalt sellest esimesest Dune`st näis see teine kenasti to~lgitav olevat. Ja see raamat jääb mulle meenutama neid sygiseseid vihmapäevi, bussiootamist ja jalutuskäike Tartust Viljandi suunas ja vastupidi. Selle teevaeva vähendamise eest jään Herbertile ikka tänulikuks...
Teksti loeti inglise keeles
Meelis Sepp

Pole sellel "Messiasel" viga midagi.Teistest järgedest ei tea,aga see on vägagi loetav.Intriige jagus rohkemgi,kui "Dyyni".Salakaval kujumuutja Bene Tleilaxist,Dyynist alguse saanud verine genotsiid teisitimötlejate kallal,Pauli vöimetus asja muuta,elluäratatud Duncan Idaho,kellele on sisse programmeeritud soov tappa Paul,arveteöiendamine vaenlastega...Neist teemadest oskas Herbert kirjutada suurepärase teose.Järgmised järjed pidid kuulu järgi olema ainult die-hard fännidele.
Teksti loeti soome keeles
Margus Freudenthal

Teine osa on esimesest oluliselt raskemini loetav. Eriti avaldub see dialoogides, kus iga väljaöeldud lausega kaasneb pikk seletus, mida ütleja sellega tegelikult mõtles ning kuidas teised sellest aru said.
Aga tubli tükk lugemist sellegipoolest.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Rätsep

Võib-olla saaks isegi kõrgema hinde, aga esimese osa taustal mõjub romaan üsna kohutavalt. Väide majesteetliku suurejoonelisuse kadumise kohta on üsna õige. Monumentaalseid lahingustseene, hoogu ega suurejoonelist värvikust teoses pole, lugu baseerub valdavalt siseruumides toimuvatel dialoogidel. Esimeses osas sümpaatse kangelasena mõjunud Paul Atreidesest on saanud hädapätakast massimõrvar, kelle juhitud d˛ihaad väljub täiesti ta enda kontrolli alt. Vilets järg heale raamatule, a la "Asum ja Maa" . Sa issake, milline see kolmas osa veel tuleb?!
Teksti loeti eesti keeles
Agnes Tammik

Lugedes sama nauditav kui Düüngi esmakordselt - milline intriigide pundar ja järjest koomale tõmbuv silmus... Väga põnev!
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Andres Mesikäpp

Pean tunnistama, et võtsin Frank Herberti “Düüni Messia” kätte kahesuguse tundega, sest olin kuulnud et suurepärase romaani järjed pidid esimesest raamatust kõvasti nõrgemad olema. Samas eo saanid kohe mitte ka lugemata jätta, sest “Düün”, mida lugesin 6 aastat tagasi, on siiamaani minu meelest üks parimaid sf-romaane. Ja pettumust ei valmistanud ka “Messias” – selle raamatu kohta olevad kuuldused osutusid küll põhjendamatuiks. Minu meelest on “Messias” “Düüni” võrdväärne järg, kus sõlmitakse kõpuni esimese osa probleemid – küsimus võimust, prohvetlusest, jumala mängimisest ja usust üldse (Pauli liin). Muidugi pole siin sellist mastaapsust (nagu esimeses osas oli vajalik maailma väljajoonistamisel) ega hoogu, millega sündmusi kirjeldatakse. Aga ei peagi olema, sest “Messia” tegevus toimub lühikese aja jooksul juba kindlakskujunenud laval. “Düün” ja “Messias” moodustavad kokku Muad´ dibi diloogia, kus teine raamat on epiloogiks. Mahult on ta küll kasinam, aga mitte sisult. “Messias” on esimese raamatu hoogsa tegevusega võrreldes koll suisa kammerlik teos, kuid just seetõttu tulebki ehk esile tema sisuline tõsidus. Ja stiililt tõeline noir (Pauli ennustuse täitumine). Igatahes oli “Düüni Messias” mulle tõestuseks Herbertist kui heast romaanikirjanikust ja filosoofist, samas kui sarha avaraamat tutvustas autorit vägeva ja targa visionäärina. Kavatsen läbi lugeda ka teised düüno-sarja raamatud – olgu nende tase siis missugune tahes. Ilmselt olengi mina see die-hard fänn.
Teksti loeti eesti keeles
Taavi Kalju aka Ghilderich

Ma ei arvaks, et "Düüni Messias" sarja avaromaanile palju alla jääks. Kuigi siin puudub "Düüni" mastaapsus ja suurejoonelisus, mida oli vaja selle eriti keerulise ja omapärase maailma ning olustiku ülesehitamiseks, on tegu siiski peaaegu sama nauditava lugemisega. Raamatu sündmus toimub umbes kümme aastat peale "Düüni" lõppu, kuigi tundub, nagu jätkuks ta kohe pärast selle lõppu. Kõik "Düünis" lahtiseks jäänud otsad seotakse ilusti ja eriliste üllatusteta kinni, aga see ei võta ära põnevust. Veidike etteaimatava lõpuga, aga siiski tugev viis.
Teksti loeti eesti keeles
Lily Tamm

Düün on Messiasest siiski parem ja seepärast tuleb hindeks neli. Neli ka selle pärast, et teoses pole seda värskust mis oli Düünis ja ehk oleks sobinud Düün ilma pikema loota.
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Huvitav oli lugeda dialooge, kus nad kõnelesid nii, et seda pidi autor pidevalt kommenteerima mida nad tegelikult ütlesid. Lisaks kõrbekultuuri läbiv mõju. Väga omapärase atmosfääriga raamat.
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Düün oli hea raamat. Väga hea, kui aus olla, kuid millegipärast meeldis mulle "Düüni messias" natuke rohkem. Mulle tundus "Messia" sisu kuidagi sügavam ja tõsisem ning ka kurvem. Kui viriseda, siis selle koha üle, kus ilmneb Pauli laste eneseteadvus. Pisiasjad, muud ei midagi. Hea raamat!
Teksti loeti eesti keeles
Andreas Jõesaar

Kogu romaan on üks igav ühe vandenõu kroonika. Sekka on põimitud "sügavat" filosoofiat, mis aga lähemal vaatlusel osutub lihtsalt heietamiseks.Hindeks ei pane ma "ühte" ainult seepärast, et paadunud pessimistina usun: saab veel halvemaks minna ning nii pole mul järgede hindamiseks lihtsalt enam skaalal palle...
Teksti loeti eesti keeles
Joel Jans

"Düüni messias" muutus iga leheküljega üha igavamaks ja igavamaks. Kui alguses oli hea lugeda siis lõpusirgel keerasin lehti aeglaselt ja raskelt kui terasplaate. Emode koloonia kuubis. Nutt hala ja häda, raske saatus mis rõhub tinase raskusega kõiki tegelasi kõrbeliiva, valu vaev ja õnnetus, segasevõitu sonimine, mitte midagi ütlev tarkapanek jne. Isegi Eestis pole elu selline ugri-doom. On ikka kindel, et Frank Herberti asemel pole seda raamatut kirjutanud hoopis mõnie eestlane kunagi 80-90nendatel aastatel ?

Tahaks Paulilt küsida, et mida sa ennast siis imperaatoriks tegid kui nüüd nii kuradima ettekujutlematult paha on ? Lasnud vanal imperaatoril valitseda edasi ja istund oma tolmund kõrbekoopas nagu nui. Nüüd nagu vedel seesamune rannaliival, ei saa istu ega astu. Iga hetk nutuvõru ümber suu. Jeesus oli Muad`Dibi kõrval optimistlik vennike.

Saan aru, et selle raamatu mõte on öelda - hoolimata idealistlikust kangelasest, kellelekõik esikteoses kaasa elasid, ja tema motiividest, tekib võimu ja bürokraatia lisandudes külm riigimasin. Aga see mõtteiva on nüri, kulunud ja liiga pikaks venitatud! Esimese osa ladususega ei anna võrreldagi.See kõik, mis tegi "Düüni" eriliseks, pekstakse messiases maha ja antakse asemele mingi ebamäärane asi, millesarnaseid on kirjutatud leegion.

PS: Ei pane ühte samadel põhjustel kui Andreas. Usun samuti, et võib veelgi halvemaks minna ja reserveerin madalaima hinde Dune edaspidistele järgedele (nendele mida ka fännid viletsateks peavad).
Teksti loeti eesti keeles
x
Margus Freudenthal
1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Margus Freudenthal

Minu meelest väga hea raamat. Viie teenisid välja põhiliselt hiired, kes äsja teadvuse omandanutena ekslesid ringi filosoofia ja metafüüsika rägastikus. Nemad olid esimene põlvkond, kes pidi lahendama küsimusi stiilis: kes me oleme, miks me oleme, mis saab pärast surma. Noh, ja muu sündmustik sinna juurde oli ka täiesti loetav. Puhas viis.
Teksti loeti eesti keeles
Margus Freudenthal

Lugu algab sellest, kui kõikvõimalikke sündmusi korrelleeriv ja analüüsiv ning selle põhjal vaenlaste rünnakut tuvastada püüdev arvuti annab häire. Kohalerutanud tehnikute ja sõjardite üllatus on suur, kui häire põhjustajaks on mingis väikelinnas üles seatud nätsuautomaadid. Järgeb vaidlus teemal, kas arvuti on lolliks läinud või mitte. Situatsiooni teeb keerulisemaks asjaolu, et arvuti poolt kasutatavad heuristikad on nii keerukad, et käsitsi tulemust kontrollida ei ole võimalik. Seega on küsimus lihtne - kas uskuda või mitte.

Päris hea lugu Dickile omase puändiga.
Teksti loeti inglise keeles
Margus Freudenthal

Käes on külm sõda ja igal normaalsel perel on oma pommivarjend. Probleemiks on see, et pahad venelased mõtlevad pidevalt uusi relvi välja, mis vanad pommivarjendid aegunuks muudab. Ka kohalikud töösturid genereerivad pidevalt lisafeatuure. Tulemusena läheb inimestel suurem osa rahast oma pommivarjendi uuendamise peale. Peategelaseks on pois, kelle isa põhimõtteliselt varjendit osta ei taha ning kes selle pärast pidevalt kannatab.

Ehk siis kapitalism on väga paha asi. Tegemist on sellise väga üheplaanilise poliitilise jutukesega. Kuna asu on normaalselt kirja pandud, siis saab kolme.
Teksti loeti inglise keeles
Margus Freudenthal

Läheb mees töölt koju, vaatab - laternaposti otsa on poodud keegi tegelane. Üritab teine rahva käest abi otsida, aga keegi ei võta nagu vedu. Politsei ka mitte. Ühesõnaga - vandenõu, mille liikmeks pole peategelasel au olla. Päris mõnus paranoiajutt. Ka puändil pole viga.
Teksti loeti inglise keeles
Margus Freudenthal

Põnevikuna oli raamat enam-vähem. Actionkohad olid päris head (v.a. ehk see allmaailmas seiklemine), ka alguses suudeti sünge metsa olemusega pinget üles kruvida. Samas ei saa ma aru, miks oli vaja sisse tuua pikad, vihjetel põhinevad dialoogid teemal kes mingil ajahetkel kellega maganud on. Minu nõrga peakolu jaoks jäidki mees- ja naistegelaste omavahelised suhted veidi segaseks. Samas, kuna ülejäänud tekstiga see praktiliselt ei suhestunud, siis polnud vastavate osade diagonaalis lugemisest ka midagi hullu.
Teksti loeti eesti keeles
Margus Freudenthal

Sarja esimeses osas ilma teinud Toller Maraquine`i pojapoeg Toller Jr. veedab oma elu uues ja vinges koloniseeritud maailmas ning sureb igavuse kätte. Ainsaks lohutuseks on teistest sõjaväeosadest pärit tegelastega vägikaika vedamine.

Tolleri elu saab sisse uue hoo, kui süsteemist tuvastatakse planeet, mida seal varem ei olnud. Pisikest, aga kahtlase välimusega taevakeha l`heb uurima ekspeditsioon, mille koosseisus on ka Toller ning temaga viha/armastus suhet arendav neiu. Kui viimane tulnukate (no loomulikult olid uue planeedi peal tulnukad) poolt röövitakse, peab Toller näitama, kuidas Luukas õlut teeb.

Sarnaselt sarja esimesele osale on tegemist suht sirgjoonelise seiklusjutuga. Poisikesena oleks ma seda vist igati kaifinud, nüüd jättis külmaks.
Teksti loeti inglise keeles
Margus Freudenthal

Romaani tegevus toimub jutu "The Great Judge" totalitaarses maailmas. Tegevus algab kõrgete riigiisade koosolekust, milles langetatakse kehtiva korra vastast propagandat väljastanud teadlase Wade Traskile surmaotsus (tähtajaga üks nädal). Üks funktsionääridest, David Marin, otsustab Traskiga kokku saada, kuid sõbra pool saab ta millegiga vastu pead ning kustub ära. Ärgates tuvastab ta, et 1) Trask on leiutanud masina, millega saab inimmõistust ühest kehast teise tõsta ja 2) seda masinat on just tema peal katsetatud. Niisiis on Marini kehas Trask kuhugi kadunud ning Traski kehas olev Marin peab midagi ette võtma enne kui nädal täis saab ja surmanuhtlus toime pannakse. Kavala mõtte ajel maskeerib ta end iseendaks ning jätkab oma asjade ajamist. Järgneb palju igasugu tegevust, mis lõppeb ootuspäraselt revolutsiooni ning Suure Kohtumõistja võimu aluseks oleva räpase saladuse (tm) paljastamisega.

Ühesõnaga, selline keskmine seiklusjutt/põnevik, mida võib parema puudumisel lugeda, aga mis erilisi emotsioone ei tekita.
Teksti loeti inglise keeles
Margus Freudenthal

Midagi nii totrat pole ammugi lugenud. Süzhee sisaldab nii makroskoopilisi kui ka mikroskoopilisi totrusi. Esimeseks võks lugeda asjaolu, et pärast seda, kui head on metsikute inimohvrite hinnaga (mõnest tuhandest jäi ellu vist paarikümne ringis) pahade kuninga troonisaali lähistele jõudnud, teeb hoobilt paleep;ouml&;ouml&rde tema heade poole hoidev sugulane ning kõik lepivad ilusti ära. Ma kujutan ette, kuidas näit. kurjuseimpeeriumi rahvastik võtab vastu tingimusteta rahulepingut tegelastega, kes tapsid kuu aja jooksul miljoneid nende poegi.
Väiksemas mastaabis käis pidevalt närvidele peameeste pidev ülbamine. Näiteks valmistudes surmaks lahmaka merekoletise läbi, kommenteerivad nad külma rahuga tolle haisvat hingeõhku.
Tagantjärele on kahju raamatu läbilugemisele kulunud ajast.
Teksti loeti inglise keeles
Margus Freudenthal

Lugedes, tundus, et kogu lugu koosnebki mingist pikaksvenitatud stambist. Eriti just see quest-iks vajaliku kirju meeskonna kokkusaamine jättis eriti otsitud tegevuse mulje. Kolm, kuna kogu kupatus oli siiski võrdlemisi loetavalt kirja pandud.
Teksti loeti eesti keeles
Margus Freudenthal

Teine osa on esimesest oluliselt raskemini loetav. Eriti avaldub see dialoogides, kus iga väljaöeldud lausega kaasneb pikk seletus, mida ütleja sellega tegelikult mõtles ning kuidas teised sellest aru said.
Aga tubli tükk lugemist sellegipoolest.
Teksti loeti inglise keeles
Margus Freudenthal

Minu meelest on see sajandivanune kergelt lapsik stiil äärmiselt lahe. Iga päevikulõik ja sõbrale kirjutatud kiri räägib sellest, kuidas süütud ja jumalakartlikud inimesed võitlevad saadana loodud soerdiga. Tugev viis.
Teksti loeti eesti keeles
Margus Freudenthal

Mõnus lugu hulluksminemise kohta. Peategelaseks on üks keskmine jutuajakirja toimetaja. Tal õnnestub saada oma ajakirja geniaalse, kuid ekstsentrilise kirjaniku jutt (kirjanik pole juba aastaid midagi avaldanud). Kirjanikuga suheldes ilmneb, et tolle arvates elavad tema kirjutusmasinas väikesed loomakesed, kes aitavad loometööle kaasa. Selleks, et jutu parandatud versiooni võimalikult lihtsalt kätte saada, mängib toimetaja ning räägib omapoolsetest vaatlusandmetest. Lõpuks tüürivad asjalood sinnapoole, et kirjanik muutub üha normaalsemaks ning toimetaja ise keerab üha rohkem ja rohkem ära.
Teksti loeti inglise keeles
Margus Freudenthal

Istub poisike õhtul üksi kodus. Ema on läinud venda haiglasse vaatama ning kodus on peale tema veel vaid vanaema. Vanaema on aga haige, hirmus ning võib iga kell vedru välja visata. Põhiline osa tekstist tegelebki sellega, kuidas poiss omaette köögis istub ja kardab (sest vanaemal on aeg-ajalt koleda häälega hüüda ja teed nõuda). Esialgu paistabki, et kogu jutt seisneb mingi poisikluti omaette põdemises. Hiljem selgub, et põdemine on täiesti asja eest, kuna vanaemaga ei ole kõik korras. Lõpupuänt aga paneb i-e punkti.
Teksti loeti inglise keeles
Margus Freudenthal

Kaks paari tulevad vastu sügist lolli mõtte peale: ujuks õige kohaliku järve keskel oleva parve peale. Vesi on küll külmavõitu, kuid kõik laabub hästi ning varsti istubki kogu kamp parve peal ning tülitseb omavahel (peale selle, et keegi ei taha eriti külmaga tagasi ujuda, näib ühele poisile, et tema tüdruk vaatab ta parima sõbra poole). Siis avastab üks, et järve peal hõljub nagu mingi õlilaigu moodi asi, mis ei ole päris õlilaik. Kui laik parve alla ujub, läheb kõigil olemine kõhedaks. Siis saavad kõik ükshaaval surma ning ongi jutt läbi.Alguses ei taha lugu kuigi kiirelt tuure üles võtta, kuid hiljem on praktiliselt võimatu raamatut käest panna. Mõnusalt õudne. Viis.
Teksti loeti inglise keeles
Margus Freudenthal

Tjah, Amberi sari läheb omasoodu edasi ning peategelastel on pidevalt mingid jamad kaelas. Ehkki lugesin teksti mõnuga läbi, panen nelja, sest üks ja sama raamat kolmandat korda järjest hakkab juba üksluiseks muutuma.
Teksti loeti inglise keeles
Margus Freudenthal

Nojah. Põhimõtteliselt polnud antud raamatul ju vigagi ning isegi paar päris lahedat kohta oli sees. Näiteks see indialaste poolt asustatud planeet. Samas ei viitsinud ma eriti süveneda suurt osa tekstist hõlmavate filosoofiliste arutluste jälgimisele, mistõttu asi vahetevahel igavaks kippus. Seega kolm.
Teksti loeti inglise keeles