Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Isaac Asimov ·

Robbie

(jutt aastast 1940)

ajakirjapublikatsioon: «Super Science Stories» 1940; september [pealkirjaga «Strange Playfellow»]
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Robbie»
antoloogia «Lilled Algernonile: Anglo-ameerika kirjanike ulmelugusid» 1976

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
10
13
7
0
1
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (31)

Ilus looke sellest, kuidas väike tüdruk kiindub oma laosehoidjasse, kuidas tüdruku emale lapsehodja aga ei meeldi. Ema otsustab lapsehoidja asemele muretseda kutsu ja lapsehoidaja hoopis tehasesse tööle saata. Mis edasi saab, seda võib igaüks ise lugeda, kes seda veel teinud pole. Neid pole vist kuigi palju. Jutt on I.A.-le iseloomuliku huumoriga kirjutatud, kuigi ei kuulu minu arvates just nende kõige paremate hulka. P.S. Lisada võiks, et lapsehoidja oli robot.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Eks seal ole ikka sygavamat mötet ka natuke sees, st. et laps peab ikka saama seda, mida ta tahab. Ja üldse ei maksa lapsi liialt masinate mõju alla lasta langeda.
Teksti loeti eesti keeles

Ilmselt pole mõtet siin sisust rääkida... kes vähegi viitsinud, on lugenud... Asimov nüüd küll (Eestis) alalugemise all ei kannata. Pigem seletan hinnet. Lugu on hea, aga natuke tobe. Tobe on ta pisiasjades... robot on näiteks liialt emotsionaalne. Üldiselt pole mul kombeks viriseda mingite teaduslike põhjenduste kallal, aga siin hakkas see liialt häirima. Et tegu on SF-i (loe, teadusliku fantastikaga), siis on see miinus, mida ta poleks ulmelise sotsiaalse satiiri (a la "Ahvide planeet") puhul. Aga siiski neli, lugu on hea... kuigi nõrgem, kui teised sama sarja lood. Avalooks kõlbab küll.
Teksti loeti eesti ja inglise keeles

Mina seda roboti liigset emotsionaalsust (vt. hr. Jüri Kallase arvustust) nii väga maha ei teeks, eriti jutu eesmärki arvestades. Loodan, et keegi ei pahanda, kui panen siia kirja ''I, Roboti'' tagakaanelt võetud Susan Calvini tsitaadi:
"To you, a robot is a robot. Gears and metal. Electricity and positrons. Mind and iron! Human-made! If necessary, human-destroyed. But you haven't worked with them, so you don't know them. They're a cleaner, better breed than we are."
Vaat selle koha pealt olen ma vana hea Susan Calviniga täiesti ühel nõul, eriti kui inimkond oma lollustega jälle meelehärmi hakkab tekitama. Lähtudes sellest filosoofiast on ka Robbie emotsionaalsus omal kohal, antud jutus (tegelikult ka väga paljudes teistes Asimovi robotijuttudes) on toodud esile just inimene vs. robot vastuolu (kus minu sümpaatia kaldub peaaegu eranditult robotite poolele), kogu see emotsionaalne moos on toodud selle vastuolu paremaks illustreerimiseks ja esiletoomiseks. Selline on vähemalt minu nägemus asjast. Arvutiteaduslikke möödalaskmisi Asimovil muidugi esineb, kuid minu arvamuse kohaselt on neid siiski vähem, kui analoogilistes juttudes keskmiselt, olen ka palju-palju hullemate apsude otsa sattunud teiste kirjanike puhul.
Teksti loeti inglise keeles

Kuidas on lugu seotud teiste robotisarja juttudega? Nimelt on ühes kohas mainitud 15-aastat Susan Calvinit, kes "tõuseb ja muuseumist lahkub".
Teksti loeti eesti keeles

Kui roboti asemel oleks lapsehoidjaks neeger, ei kõlbaks see lugu üldse lugeda. Mitte, et ma neegreid ei salliks vaid siis oleks jutt lihtsalt ilavalt sentimentaalne. .. aga siis ei oleks lugu ka põrmugi SF ju ...... Kui jälle A.D. 1998 keegi sihukese asja kirjutaks oleks tegemist ulmefännide vastase genotsiidiga (pool vihastaks end surnux, teine pool naeraks vigaseks).....Tegelikult, mis ma öelda tahtsin on see, et tegemist on Meistri poolt 1940. aastal kirjutatud suurepärase, armsa robotilooga, millest on tõenäoliselt inspireeritud väga paljude autorite hiljem kirjutatud palad.Ja teaduslikus, ehk see kas Robbie energiaallikaks on tuumareaktor, aurumasin või hooratas, ei oma selle loo juures üldsegi mingit tähtsust.
Teksti loeti eesti keeles
TVP

1998 aasta New York... No see loos mainutud aeg on nüüd kätte jõudnud ja möödagi läinud. Asimov pole pooltki nii hea prohvet kui kirjanik.
Teksti loeti eesti keeles

Mäletan, et kui ma väiksest peast Robbiet esimest korda lugesin, siis ajas see ema mind ikka tõsiselt närvi. Kuidas ikka saab niiviisi last kiusata? Aga nüüd... mine sa võta kinni. Kas see sinane maailm on ikka väärt neid samuseidki pisaraid?
Teksti loeti eesti keeles

Mõneti ilus tore väike muinasjutt, aga samas jälle ka õpetlik. Kuivõrd veider on tegelikult robot mängukaaslasena ja seltsilisena väiksele tüdrukule. Loo järgi sobib ta selleks ideaalselt. Masin - minu parim sõber? Mida rohkem me tuleviku poole läheme seda tavalisem see tundub. Eks mõelge ise mille tagant, te neid arvustusikirjutate.
Teksti loeti eesti keeles

Hmm, imelik ema, imelik laps ja 1le1ldse imelikud inimesed selles loos. Ainukene usutav tegelane tundub olevat robot. Sellega peaks siis loo plussid ja miinused 2ra 8eldud olema. Ahjaa, isa oli kah loomulikult usutav ja s1mpaatne figuur selles loos, aga ta kippus roboti ning ebausutavate inimeste taha varju j22ma. Sellest siis see kolmeke.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Juttu enam eriti ei mäletagi, kuid mäletan oma muljet sellest. Oli selline halearmas looke, kuid väga head tunnet see mulle ei valmistanud. Rahuldav sellegipoolest.
Teksti loeti eesti keeles

Normaalsed vanemad hoiavad oma lapsi ise... Või palkavad inimesest lapsehoidja (on igal juhul töökindlam, vähemalt hoiatab ette, kui läbi põlema hakkab). Aga ju siis need ameeriklased ongi imelikud.
Teksti loeti eesti keeles

Asimov prohvetina ei kõlba tõesti kuhugi, nagu juba eespool mainitud, aga aastal 40 nägi ta ette probleeme ning lõi nende kujutamise kaudu maailma, mis praeguse ulme vundament, juba nii sügaval, et ei märkagi, millele hoone toetub. Hea jutt.
Teksti loeti eesti keeles

Roboti kirjeldus oli parajalt groteskne. Vähemalt minusuguse mugava inimese jaoks :)Kummalisena tundub see, et kui robotit on arendatud juba nii kaugele, et tal on tunded (!), siis miks jumala pärast ei ole talle lisatud kõneseadet?
Teksti loeti eesti keeles

Pean paljusid teisi Asimovi robotijutte paremaks. Aastal 1940 oli ka teaml ettekujutus robotist kui mehaanilisest innimesest, keda sai rahumeeli panna ükspäev last hoidma ja teinepäev keevitama ilma ümberprogrammeerimata. Positronaju idee tuli vist hiljem? Ja robootika 3 seadust. Aga lugu oli üsna loetav.
Teksti loeti eesti keeles

"Lilled Algernonile" ja tema tähtsus N-Eesti ulmemaastikul... Nii lihtne on seda hinnata ja äärmiselt raske ylehinnata. Sama kipub olema ka seal ilmutet juttudega, millest "Robbie" paraku mitte k6ikse tugevam ei ole. Sugugi mitte halb, eriti oma aega arvestades. Sugugi mitte halb ka Asimovi yldist taset arvestades. Kyll aga n6rgem eelmainit kogumiku keskmist arvesse v6ttes. Niisiis: hea, aga mitte vaimustav, ehkki on kurat teab mitu korda yha enam kapsastuvast köitest yle loetud.
Teksti loeti eesti keeles

Hea lugu, mis oli mul meeles vist üle viie aasta, kuni juhtusin seda uuesti üle lugema. Meeldis enne ja meeldib ka nüüd.
Teksti loeti eesti keeles

Metsa - Mulle meeldis. Kohati lapsik ja valesti seadistatud, eksimused?, kuid mulle meeldis. Just see südamlikkuse osa - kobaka roboti `armastus` inimlapse vastu ja tolle vastamine samaga, isegi tugevamalt arvestades, et inimene ja puha. Kui see peaks `Lilled Algernonile` üks nõrgemaid olema siis peaks kogumik mult kohe kindlasti viie saama. Aga selle otsustamiseni veel aega on.
Teksti loeti eesti keeles

Sisust ja detailidest mäletan suht vähe, oli selline armas looke, nagu mingi Yankestani "perefilm" . Enamikust Asimovi loomingust-ja ka ulmest, mida olen lugenud-suht erinev. Ent ei midagi meeldejäävat. Hamba all ei karjunud, aga vaimustust kah ei tekitanud. Kaalusin tükk aega kahe hinde vahel, ent jõudsin järeldusele, et seekord peab Rätsep madalama hinde panema. Pole nii autentset mälestust, millega "nelja" välja venitaks.
Teksti loeti eesti keeles

Tige pereema nõuab abikaasalt, et nende tütrekese robot-lapsehoidja saadetaks minema, sest laps armastab robotit rohkem kui teda. Pealegi ei ole robotid enam moes ja külarahvas juba räägib neist jutte. Pereisa ei jõua lõpuks hädaldamist enam ära kuulata ja teebki nii, nagu naine tahab. Kuid laps on lohutamatu. Lõpp on hea.

Selge see, et roboti võis selles loos asendada ükskõik millise uuendusega, probleem on selles, kes mida tähtsaks peab - kellele kodurahu, kellele tõeline sõprus ja lähedus, kellele teiste arvamus.

Ei olnud ma sellest 1940ndate USA elupildist koos raudmehega vaimustunud lapsena, ei ole ka nüüd. Aga samas on see oma olemuselt eeskujulik ulmelugu.

Teksti loeti eesti keeles

No eks ta ole. Autori tollast 19-aastast vanust arvestades täitsa hea, aga muidu...
Heal Doktoril on sadu paremaid jutte.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
x
Grey
13.02.1979
Kasutaja rollid
Viimased 17 arvustused:

Tõlge on küll mõõda pandud, aga see on juba tavaline. Ühesõnaga teeme asja eesti-pärasemaks. Ütleme, et üks paras meelelahutuslik tükk, muud head küll temas pole. Ja paljud kohad lähevad liialt absurdseks.
Teksti loeti eesti keeles

Kõige hullem lugu pole, aga kui seda lugesin olin noorem ka nati. Siis polnudeestikeelset ulmet nii saada nagu praegu.Lugesid, mida kätte said. Kosmosekangelase kujutamine on tõesti läbi kukkunud. Aga lugeda siiski võib.
Teksti loeti eesti keeles

Sellest loost jääb nagu mulje, et autor nagu proovib midagi luua, aga ise ka ei tea mida. Kergelt tuletab mõnel moel isegiX-file meelde. Ka nende puhul jääb lõppsuhteliselt lahtiseks.
Teksti loeti eesti keeles

Sama hea kui esimene osa. Hea kui sellistele raamatutele üldse järgesid tehakse. Tavaliselt on kõik sellised lood lühikesed. Autor pumpab ennast liiga kähku tühjaks, aga mitte TP. Temal paistab olevat vaimukust lausa üleliia.
Teksti loeti eesti keeles

Üks tõeliselt mõnus ajaviide. Minu jaoks ei muutunud asi kordagi tuimaks. Absurd võidutseb jälle, kuid kelle arvel?
Teksti loeti eesti keeles

Alles hiljuti lugesin raamatu uuesti läbi ja siiamaani pole veel jõudnud ära tüüdata. Tõesti suurepäraselt kirjutatud. Asja teeb ka eripäraseks, et kõikidele olenditele on antud lihtsad ja tabavad nimetused ei ole mingeid õhust võetud ebamaised termineid. Kõik on väga maiseksmuudetud. Tasub lugeda!
Teksti loeti eesti keeles

Seda teost lugeda oli täitsa huvitav kogemus, pidevalt tuli raamat käest panna ja kõvasti naerda. Ideaalne võimalus lõõgastumiseks ja ennast ümbritsevast ära lõikamiseks. Absurdsusega võib ikka päris kaugele jõuda. Film iseenesest polegi nii hea kui raamat, aga üldiselt võib ka vaadata. Raamat ületab, minu arvates, filmi mitmekordselt.
Teksti loeti eesti keeles

Bostoni saatus antakse inimese kätte keda me enamasti nimetame saastaks. Ja ainult tänu sellele, et tema teab teed ning oskab sõita paremini kui keegi teine. Halvad omadused jäid alla tema oskustele. Selliseid jutukesi on Ameerika kirjanduse varamus lõputult palju. Kui aus olla on see raamat täielikult kirjutatud selleks,et müüa. Anna rahvale seda, mida ta tahab ja sinu taskud täituvad. Aga üldiselt on see täitsa loetav. Kirjutatud lihtsalt, et ühelgi tavalisel ameeriklasel ei tekiks arusaamatuse tunnet.
Teksti loeti eesti keeles

Kui ma ei eksi olen ma seda teost vähemalt kolm korda lugenud ja siiani pole eriti ära tüüdanud. Jah, kui võtta inimeselt nägemine, siis pole temast enam vastast ega üldse suurt kasu. See liik muutub eksisteerimisvõimetuks. Raamat näitab kui nõrga niidekese otsas ripubinimese võime jääda ellu. Ta on sunnitud tõsiselt arvestama hakkama taimega, mida enne kasvatati õli eesmärgil. Pole midagi parata, ainult tugevam jääb ellu. Huvitav oleks teada, millega siis asi ikka lõppeb.Tegelikult ega inimkonna seis nii väga lootusetu ka polnud.
Teksti loeti eesti keeles

Minuga juhtus nii, et enne raamatu lugemist olin jõudnud hoopis samanimelist mängu mängida, aga peab mainima, et raamat oli parem. Selline parajalt mõnus kontrast, koos eksisteerivad tipptehnoloogia ja keskaegne elukorraldus, samas teebki see just asja huvitavaks. Raamat läks lausa neelates. Kõik keerleb selles teoses kolme v ümber. Võim, vesi ja vürts.
Teksti loeti eesti keeles

Raamat on hea, selline paras ports fantaasiat. Ühesõnaga igati meeldiv lugeda. Väiksel poisil Sebastianil tulebpäästa terve võlumaailm. Ka filmid, mis selle põhjal on tehtud tasuvad täiega vaatamist ära, ehhki viimane osa tundub natuke liiga naiivne olevat, aga vaatamisrõõmu see eriti ei vähenda.
Teksti loeti eesti keeles

Mõneti ilus tore väike muinasjutt, aga samas jälle ka õpetlik. Kuivõrd veider on tegelikult robot mängukaaslasena ja seltsilisena väiksele tüdrukule. Loo järgi sobib ta selleks ideaalselt. Masin - minu parim sõber? Mida rohkem me tuleviku poole läheme seda tavalisem see tundub. Eks mõelge ise mille tagant, te neid arvustusikirjutate.
Teksti loeti eesti keeles

Ok Eesti keelse tõlke üle saame küllnati viriseda, aga see on paratamatus, ettõlkides tekst muutub, aga pole hullu.Mõnel on nii parem lugeda. Ütleme nii, et kohati lausa neelad raamtut. Tolkienkujundas maailma, mis on ettekujutamist väärt, lastes ennast ka fantaasial kanda, võib kõik ümbritseva kergelt unustada ja panna ka ennast raamatu sisse. Muidugi onselle all kannatanud natuke tegelaste omavaheline rääkimine ja sisu, aga maailm on siiski vapustav.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Film võib lugeda mõnes isegi paremaks kui raamatut. Mis meil, siis siin on. Tavalineigavene hea ja kurja vaheline võitlus. Vahe näib olevat vaid selles, et inimene saab seekord üpris tähtsaid rolle kanda,ega pea koguaeg kõrvalseisjana olema. Saatus on su enesekätes, tee midagi sellega. Lõpplahendus jääb tõesti nõrgaks. Sellisepika võitluse keskel võiks ju ka ollarabav lõpp. Muidugi üks korralik plahvatusju ka oli kuid see pole ka päris see, midaoodata. Kuid see oli siiski lahendus.
Teksti loeti eesti keeles

Üllatav on raamatu lihtne stiil, kergeltjääb mulje, et tegu on lausa artikliga,aga see omakorda ei ilusta raamatutliigselt. King on osanud suhteliselthästi kirjeldada noore tõrjutud tütarlapsemaailma, kuid kahjuks täielikult ameerikalikus stiilis, kuid seda oligi ju oodata. Paljud on maininud, et kõik tegelased onkuidagi ilged ja halvad ning koledad. Eiseda nad pole, lihtsalt mass viib nad endaga kaasa. Igas inimeses on oma tume külg ja siin toob King seda välja. Kuidtegelaste rumalus lööb küll paljudes kohtades välja. Raamat näitab omal moel ära kui paljuvõib üks tüdruk kannatada elu, mis poleelamist väärt. Lahendus ei lase ennastkaua oodata ja juba poole lugemise pealtvõib öelda milliseks lõpp kujuneb. Kuidlugeda tasub.
Teksti loeti eesti keeles

Oma ajastu kohta on Baxter loonud üpris hea ulmelise teose. Palju on küll ulmelistnaiivsust, aga lugu jääb siiski heaks.Arutelud ja mõtisklused on lihtsad ja enamasti kõigile arusaadavad. Paistab, etBaxterile meeldib anda kõigest ümbritsevast selge pilt või ettekujutus.Lugeja võib vabalt panna ennast kogu jutusisse ja kujutada kõike toimuvat. Pole öelda midagi halba.
Teksti loeti eesti keeles