Pool raamatut on täitsa mõnus - hindelt nelja ja viie vahel ekslev märul, mis paiguti ka väga jõhkraks muutudes (inimsööjahõimude käes "elavate konservidena" hoitavad äralõigatud jäsemetega vangid) üldjoontes lahedalt loetav, ladus ja põnev on. Ajutised kohatud filosoofilised mõtisklused pole õnneks üldmulje rikkumiseks piisavalt pikad. Autor valdab teemat/tunneb relvi/jagab sõjaasjandust meeldivalt hästi ning kirjeldatud sõjategevuse ülitohuvapohu-olemuse kujutamine tuleb sel venelasel üldiselt palju paremini välja, kui mõnelt lääne autorilt oodata oskaks. Eks ta ole vene sõjaväes käinud, võimidagi ;-)
Aga kusagil 200-ndal leheküljel oleks võinud raamatule paarileheküljelise lõpulahenduse kirjutamise järel ka vabalt punkti panna. Tegevuse ülekandumine Ukrainasse ning totalitaarse maailmavallitusliku sekti kaasamine oli pehmelt öeldes üleliigne. Pealegi ei viinud see kõik viimaks kuhugi. Fiktsioon peaks ikka elust kompaktsem, haaratavam ja lineaarsem olema. Vähemalt sellise raamatu puhul.
Kokkuvõtteks kõhklev kolm.