Rostik on sunnitud lähemalt tutvust tegema sõjakate sisalike -dvaridega- ning sooritab poolkogemata ka esimese kaubavahetustehingu, saades neilt purunenud lennumasina plasmarelva vastu mingit kummalist lateksit. Mida, nagu hiljem selgub, himustavad väga ka juba eelmises raamatus väljailmunud `purpursed`. Kohtutakse nähtamatute lendavate `taevausside` e. `vaaladega`.
Hoolimata kummalisest mälukaotusega vahejuhtumist algab Odessa asustamine. Selgub, et merepõhjas elutsevad molluskid toodavad metallpärle, mis põhjustab suure metallikogumise kampaania. Traagiliste vahejuhtumite käigus avastatakse järjekordne uus rass - amfiibinimestest vikramid, kellega Rostikul lõpuks korda läheb ka kaubavahetust alustada.
Välja ilmub ka uus, hiiglaslik ja üpris mõistatuslik veeolend, keda kohalikud kutsuvad Fop-Follaks ja kes tundub olevat hüpnootiliste võimetega ja mingil määral mõtetest toituv kiskja-vetikas.
Trifiiditaolised shirid avaldavad soovi oma koloonia moodustamiseks Bolovskis, et osa saada noore inimrassi elujõust, keda nad nimetavad `eluga kauplejateks`. Samas süvenevad Rostiku probleemid juhtkonnaga, kelle bürokratiseerumist ja rahvast eemaldumist ta pahaks paneb.
Hea raamat ja paremaks läheb; selline omalaadne ja suuremalt jaolt sõjaline fantastika.