Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Aleksei Kalugin ·

Delo o portrete Monõ Lizõ

(lühiromaan aastast 2002)

eesti keeles: «Mona Lisa portree juhtum»
antoloogia «Retk hämarusse» 2003

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • Mardus
Hinne
Hindajaid
5
4
2
1
0
Keskmine hinne
4.083
Arvustused (12)

1503, Firenze. Leonardo da Vinci on vastvalminud “Mona Lisa del Giacondo” maha ärinud mingile tüübile eseme vastu, milles lugeja tunneb ära odava taivaani elektronkella. Da Vinci leiab, et kell on ikkagi inseneerluse tippsaavautus, maal aga, ehkki on ju päris ilus, on siiski vaid üks tühipaljas maal.

Ajakontrolli departemang 22.sajandis saab aga väljapressimiskõne ühelt noorte haritlaste rühmituselt. Nood nimetavad ennast “kliineriteks, nad on “tunnustamata talendid”, kes ei saavuta populaarsust üksnes seetõttu, et kõikjal laiutab klassika. Klassika tuleb hävitada, et uus kunst saaks kasvada! Rühmitus esitab nimekirjad oma teostest, mis tuleb kiiresti eksponeerida, avaldada. Aega on üks päev. Muidu hävitatakse nende valduses olev “Mona Lisa".

Inspektror Ladin suundub 16.sajandi Firenzesse “Mona Lisat” tagasi pätsama, Leonardoga on nad juba vanast ajast tuttavad. Ajakontroll hoiab niiöelda olulistel isikutel silma peal. Jõuatakse ka “kliinerite” jälile...

Selles mõnusas renessaansi-maiguses loos on lugejale veel mitu üllatust varuks... Näiteks selgub, et pikksilma leiutas juba Leonardo da Vinci ja suur kunstnik kasutas seda kenade tibide (sh Mona Lisa) piilumiseks. Üldiselt tasub loo paremaks mõistmiseks kunstisaite kiigata.

Teksti loeti vene keeles

Selline "käib kah" lugu. Väärtuslike minevikust pärit kunstiteoste aega smugeldamisest on hoopis paremini kirjutanud Sever Gansovski oma "Vincent Van Goghis". Igav ei hakanud, aga põnevusest küüsi kah ei närinud.
Teksti loeti eesti keeles

Spekulatsioonid kuulsa portree ümber on päris vahvad. Ajarändamise läbimõeldus ka sinna otsa. Lõpus klappis kõik kenasti.

Vene autoritest ma üldiselt ei vaimustu. Selle jutuga on täpselt sama lugu. Idee ja jutt tervikuna on väga mõnus ja põnev, aga kuna autor on venelane, siis on ta miskipärast teinud Leonardost vene temperamendiga itaallase. Tegelane käitub nagu tüüpiline vene näitleja mõnes tobenõmedas vene komöödias. Ma ei teagi, kellega teda võrrelda. Võibolla Carabas-Barabas venelaste Buratiino filmis: vedib oma õpilast pidevalt kõrvust, saab perioodilisi raevuatakke ning vahetevahel mossitab demostratiivselt. Leonardo on Kalugini esituses tõeliselt kehv näitleja. Why not, võibolla täpselt selline ta oligi, aga eks mine tee kindlaks!

Meenub veel, et Freudil on ka päris kobe spekulatsioon: “Leonardo da Vinci lapsepõlvemälestus” (LR 40/1998). Freudile tüüpilised tõlgendused ja järeldused viitavad küll alati ühele ja samale asjale: võimalikule homoseksuaalsusele. Kellele taolised oletus-tõlgendused mõnu pakuvad, võivad sellest raamatust lõbusat järellugemist leida.Kaluginile annaks karakterite eest 3 ja jutu idee eest 5. Kokku neli. Heasüdamlikult siis 5-.

Teksti loeti eesti keeles

Niisiis, järgekordne mäng saladusliku Mona-Lisa ümber. Seekord ajarändude võtmes avatud saladus, oletus või mida iganes. Aga huvitav ja põnev oli sellegipoolest.

Detektiivi ja oma aja suurkuju vaheline vastastikune austus ja mõistmine lõi südamiliku ja slaaviliku õhustiku, mis aga loole ei lisanud kummalist järelmaiku. On ju ka itaallased oma olemuselt suht sentimentaalsed ja temperamentsed. Et veenduda selles, oleks karastav istuda oma 50 itaallase seltskonnas, kes kõik väga sõbralikult ja lõbusalt üritavad sind kaasa kiskuda laulude ja lobajuttudega. Olin kord köögitoimkonnas poole väiksema itaallastest koosneva grupiga... Brrr. Kõrvad lõid pilli ja siiani ei suuda aru saada, miks ometi olin nii kohusetruu ja ilmusin kohale... ;) Ja kuidas slaavlased käituvad, noh, seda ometi ei hakka ma kirjeldama... Sõnaga, tahtsin välja jõuda sinnani, et see Leonardo temperament ei ole sugugi kaheldav... Vastupidi. Slaavilik õhustik aga seepärast, et arvatavasti tundis Kalugin oma kaasrahvuslasi pisut paremini kui saapakujulise poolsaare elanikke. Mis siis imestada, kui midagi naabermaa hingusest sisse tuikab.

Teksti loeti eesti keeles

V6rreldes varasema Kaluginiga (ntx kogumik "Patrul V6zvali?.." on tegu meitriteosega. Jutt jookseb sujuvalt, on olemas tegevus, intriig, hulk suht värvikaid tegelasi. Ja siiski jääb asi meelelahutuseks, kuigi taotlused tunduvad olevat kusagil pisut k6rgemal. V6imalik, et eksin. Kaugeltki mitte halb lugu ja tundub, et se julgustab mind ka tulevikus Kaluginit lugema
Teksti loeti eesti keeles

Kui panna antoloogias "Retk hämarusse" ilmunud kolm juttu paremusjärjekorda, siis see lugu pälviks auväärse hõbemedalipositsiooni. Esikoha võtaks mõistagi Martini "Liivakuningad", kolmandaks jääks Orlau jutustus "Kelmid ja kangelased".

Kalugini lugu ajarännust ja kunstiaaretega sahkerdamisest pean päris tubliks tükiks. Sujuvalt loetav,meeldejääv süþee, ega suurt midagi rohkemat ei olegi korralikul tasemel meelelahutuslikult jutult nõuda. A see, kuidas da Vincit kujutati, ei häirinud üldse. Ei tea meist ju keegi, kuidas see mineviku geenius täpselt käitus.

Teksti loeti eesti keeles

Aga minule see jutt täitsa meeldis, kuigi tegemist on järjekordse spekulatsiooniga "Mona Lisa" ja Leonardo da Vinci üle. Eks neid ole omajagu ja igaüks meist ole neid kuulnud.

Seekordne on siis puhas ilukirjandus, mitte mõne "teadlase" poolt kirja pandud, ning sellisena ta mulle meeldis. Leonardot oli minu meelest väga hästi kujutatud, ning süüdistused tema venepärasusest ja muust on täiesti kõrvalised ja asjasse mitte puutuvad. Kindlasti oleks mõni ameerika kirjanik kujutanud Leonardot ameerikalikult, ja ma kahtlen kas see oleks ikka paremini välja kukkunud. Pigem vastupidi.

Lõppkokkuvõttes igati viievääriline teos. Soovitan!

Teksti loeti eesti keeles

Täitsa tubli, aga mitte midagi silmapaistvat. Näiteks Gansovski sisuliselt samateemalises Van Gogh-is on sygavust, inimlikkust, see jääb meelde mitte aastateks, vaid aastakymneteks. Kalugini jutukest aga pidin enne arvustamist yle vaatama, ehkki lugesin vaid kuu tagasi. Mitte midagi ei mäletanud.
Teksti loeti eesti keeles

Jutus oli "midagi", kuid see "midagi" polnud kyllalt. Ei käinud ma yhelgi kunstisaidil, nagu esimene arvustaja soovitas, kuid sain enda arust küllaldaselt aru, et seda hinnata. Lõpp oli ausalt öeldes naeruväärne, ei uskunud, et see nii mõtetult lõppeb. Kuid samas on see nagu irl. Siin lõpeb suurem osa asju kah mõtetult ja pole igasugust jooksmist, põnevust jne, mis raamatutest leidub. Kuid siiski, mitte minu maitse.
Teksti loeti eesti keeles
x
Chris
1977
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Halb, lihtsalt halb. Loo kulgemine on niivõrd trafaretne justkui oleks näpuga aetud kõrval kahtlase väärtusega juhendit, kuidas kirjutada üht õiget ja haaraavat seiklusjuttu. Ning selle sopaka tasemel kondikava jälgimiseks on tegelased pandud käituma jaburalt ja ebaloogiliselt. Ma reeglina ei virise selliste asjade üle, aga see sooritus oli isegi minu maitsele ja taluvuspirile liiast. 
Teksti loeti eesti keeles

Nõustun eelarvustajaga, lõpp läks minu jaoks kaduma. Võibolla süüdi tõlge, võibolla enda piiratus. Sinnamaani oli tegu kaasahaarava looga. Teiseks puudusels oli üldine loogika või õigemini selle puudumine. Üldiselt ma selliste asjade kallal ei nori, kustkil peab see ulme moment mängu tulema, aga siin jäi kuidagi kriipima asjaolu, et kui mägi oli seest õõnes ja omal ajal põhimõttelilselt turistiatraktsioon, siis mis oli välise perimeetri kaitsmise mõte? Lihtsalt näide..., aga kokkuvõttes raske üle kolme anda.
Teksti loeti eesti keeles

Kas see jutt on juba varem kuskil eesti keeles ilmunud? Lugemise ajal tekkist tunne, et oleks midagi sarnast juba varem lugenud. Aga täitsa viieväärliline lugu, eks seal kohati selliseid mugavaid loo arenguid siluvaid detaile oli, aga mind nad ei häirinud ja kuna viimasel ajal on järjest raskem leida lugusid, mis samal tasemel kaasa elama paneksid, siis minu poolt saab see siin maksimumi kätte.
Teksti loeti eesti keeles

Ei oskagi öelda, kas stiil või tõlge, aga äärmiselt vaevaline lugemine. Rohkem nagu visandlik kiirsketšide rivi, kui sujuv ja voolav romaan. Sisu sisuks, selle üle ei nokiks, pean "Needuste alleed" siiani loetavaks raamatuks, aga miski selles skafandrijutus minu maitsega kohe kuidagi kokku ei lähe. Ei soovita.
Teksti loeti eesti keeles

Täiesti loetamatu tekst. Mitte, et autor üldse kirjutada ei oskaks. Oskab ikka, aga miskipärast on ta pidanud vajalikuks iga kolmandat lauset "vürtsitada" mingite jaburate väljendite ja võrldustega, millel pole muu teksti ja stiiliga midagi pistmist. Justku treenitud koer, kes on triki selgeks saanud ja nüüd kordab seda igal võimalusel, ise seejuures rahulolust mõnuledes. Ehk teisisõnu pole LTM suutnud oma "roa" maitsestamisel piiri pidada ja nii ongi tulemuseks tarbimatu soust, mis mulle lugejana on üdini vastuvõetamatu ja paneb üldse kahtlema, kas kirjastaja enne raamatu väljaandmist, seda enne luges ka.
Teksti loeti eesti keeles

Tulevikus saadetakse kinnipeetavaid metsikutele planeetidele, kus nad saavad karistuse kandmise nimel puhastada neid vaenulikest võõrliikidest. Muu rahvas vaatab kogu värki otseülekandest pealt ja elab neile kaasa. Vastvalt edenemisele on kinnipeetavatel võimalik teenida nagu arvutimängus raha, saavutuspunkte ja uuendusi. Väärikas punkt Libakassi kogumikule. Rohkelt madinat ja tegevust pea igal lehel. Lehekülgi kestvaid kirjeldusi kosmosekapsli ukse tekstuurist siit ei leia, küll aga rohkelt lihtsat ja heatujulist meelelahutust. 5/5
Teksti loeti eesti keeles

Selline keskmine, natuke nõrgemapoolne kogumik, sestap ka hinne selline. Teist korda lugeda ei viitsiks...
Teksti loeti eesti keeles

Nõrk, nõrk, nõrk. Ühelt poolt mõttetu religiooniga vehkimine, mis loole midagi juurde ei andnud, teisalt võinuks tegelased ja tegevuse paigutada kuhu iganes, lihtsalt miskipärast valiti tegevuskohaks Veenus ja nüüd oleks tegu juskui ägeda ulmejutuga. Mõttetu. Sisust: lõiguke ühe tavalise karjeristi elust, kes peab tegema valiku, kas ajada oma asja või pugeda ülemusele.
Teksti loeti eesti keeles

Ootused ei olnud suured, seega ei tulnud ka pettuda. Tundub olema kirjutatud eesmärgiga kajastada autori jaoks olulisi mõttekäike, kuid kas selleks oli tervet raamatut vaja? Kokkuvõttes loetav, aga ei enamat.
Teksti loeti eesti keeles

Vaevaline lugemine, suht segaseks jääb see peategelase tõmblemine ja motivatsioon. Või mida autor üldse öelda tahtis. Peale investorite saabumist läks nagu natukene paremaks, aga lõpp vajus jälle ära. Tervikuna nõrk.
Teksti loeti eesti keeles

Algus venis oma kirjelduste ja maailma loomisega, aga kui asjaks läks, sai raamat käest pandud alles siis kui tagakaas paistis. Ja ei pea elamuse saamiseks tingimata 80ndaid fännama, kuigi see annab kindlasti asjale juurde.
Teksti loeti eesti keeles

Pärast naistekat nimega "Kodune sõda", suhtusin Bujoldi järgmisesse üllitisse ülima ettevaatlikkusega. Õnneks asjatult, oli põnevust, oli madinat ehk kõike seda, mis on iseloomustanud sarja varasemiad osi.
Teksti loeti eesti keeles

Tahtsin viite panna, aga emotsioone kõrvale jättes tuli tunnistada, et neli on õiglasem. Keskmine osas moodustav paramaailma kirjeldus oli natukene liiga aeglase kulgemisega ja ka sealne lahendus jäi õhku rippuma...
Teksti loeti eesti keeles

Njah, ei oskagi hinnet panna. Põhjusmõtteliselt sobiks kõik kolmest viieni. Üldplaanis rahulik jutuke. Et nüüd liiga rahulik ei oleks, on sekka küll visatud mereelukaid (võinuks välja jätta) ja natukene dramaatilisi sündmuseid (võinuks samuti välja jätta), aga üldist meeleolu need ei riku. Eluoluline jutuke, natuke nagu Õnne 13, aga pisut teisel skaalal.
Teksti loeti eesti keeles

Sai puhkuse ajaks viis OP seeria raamatut laenutatud. Ajavalvurid pakkusid neist enim meelelehutust. Sellest ka hinne. Ja ärgem hakakem siin analüüsima, et kuidas ja miks säärane asutus toimetas või toimetama pidanuks, lepime sellega, et nii on ja keskendume lihtsalt sellele, et üks õhtu sai tänu PA-le mõnusalt ja pingevabalt veedetud.
Teksti loeti eesti keeles

"Tont nr 5" Algernonis oli klassika. "Tont nr 5" kogumikuna on kerge melelahutus. Nii lihtne see ongi...
Teksti loeti eesti keeles

Ma ei tea... See raamat tundub küll puhtalt kirja pandud olema selleks, et autor saaks oma heietused ja nägemuse inimkonna hädadest jutuvormis välja tuua. Mõtted on ju toredad, ainuke häda, et lugeda oli seda küll paras piin.
P.S. Loodetavasti toimetus ei pahanda, lisasin eestikeelse tõlke andmed.
Teksti loeti eesti keeles

Päris noorena Algernoni lugedes mulle Uurimismeeskond meeldis: vägev ju - head võidavad ja superkarud pealekauba. Vanemaks saades hakkasid asjad ja arusaamad aga muutuma. Mingid sepad tulevad ja keeravad kohaliku ökosüsteemi pea-peale, sellepärast, et mingi liik neile ei meeldi?!? Eks iga jutt ole oma ajastu peegel, aga täna küll sellele (ja kogumikule tervikuna) üle kolme ei anna ja sellestki on tegelikult üks punkt lihtsalt nostalgia eest.
Teksti loeti eesti keeles

Hea lugemine, kindel viiekas. Üle hulga aja midagi, millest ei pidanud end pooljõuga läbi närima. Kui lisada veel sooduka letis olnud hind 1.99, siis ei jää alles ühtegi põhjust, miks seda raamatut mitte osta ja lugeda.
Teksti loeti eesti keeles

Naistekas. Loetavalt kirjutatud, aga siiski naistekas. Hirmsasti tahtnuks ennast siin verbaalselt välja elada ja raamatu miinused punase värviga seinale maalida, aga ei ole mõtet. "Naistekas" võtab niigi kõik head ja vead kenasti kokku. Hindeks kolm, rööbastega...
Teksti loeti eesti keeles

See jutt saab maksimumi ainuüksi selle eest, et erines kogumikus kõigist teistest. Vaatamata sellele, et avaarvustusaja nägemus loo sünnist kõlab igati tõepäraselt. Idee oli hea, tegevus tempokas ja ehkki siin seal saaks detailidega norida, siis siin võiks läheneda sarnaselt Harrisson Fordile, kes Mark Hamilli murele selle kohta, et kas peategelase soeng ühes steenis ei peaks loogiiselt võttes olema samasugune nagu "eelmises" stseenis, vastas, et tegu pole lihtsalt sellise filmiga, kus see oluline oleks. Ehk siis loodan, et Trumli seiklustele tuleb lisa (viited Kreutzwalidle võib välja jätta).
Teksti loeti eesti keeles