Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Eric Brown ·

Onward Station

(jutt aastast 1998)

ajakirjapublikatsioon: «Interzone» nr 135 (september 1998)
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Vahejaam»
antoloogia «Täheaeg 1: Sädelevad uksed» 2002

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • Täheaeg
Hinne
Hindajaid
9
5
4
3
0
Keskmine hinne
3.952
Arvustused (21)

Äärmiselt depressiivne jutt, aga nii kuradi hea, et alla "viie" ei saa kuidagi hinnata. Et pikemalt rääkida, millest see jutt on, tuleks sisu ja taust siinkohal ümberjutustada, aga ei näe selleks põhjust. Lühidalt: alkohoolikust keskealine õpetaja armub 18-aastasesse tüdrukusse. Tunne on vastastikune. Tüdruk on selles maailmas veel üks väheseid surelikke. Tema enda peredraama on temasse sisendanud obsessiooni, et miski ei kesta. Erilist äramärkimist väärib Browni lakooniline, täpselt tabav ja nüansirikas stiil - ei mingit uimerdamist ega ülearust põdemist. Ühesõnaga: Braavo!

PS - Ei puutu küll otseselt juttu endasse, vaid retsepstiooni, aga vahel tekib tõesti soov haarata sulg elik kivi ja mõnda asja selgitada. Näiteks seda, et et E.Browni siinarvustatav lühijutt "Onward Station" kummalisel kombel ei pretendeerigi olema puberteediea psühholoogia adekvaatne akadeemiline käsitlus, vaid jutus kirjeldatakse ühte konkreetset neiut, kelle E.Browni kirjanduslikel ambitsioonidel välja mõtles. Sel neiul on - vabandage väljendust - kompleks. Tal on kinnisidee, obsessioon, luul kui soovite, kiiks. Ja mitme kokkulangevuse tõttu juhtub ta armuma inimesse, kes samuti põeb depressioone. Elus juhtub igasuguseid asju. Elu võib ka selline olla. Mõnel pool, välismaal näiteks, roogib korralik toimetaja jutust üleliigsed seletamised välja, muide. Niiet lubatagu siis need seletamised siin ära teha.

Teksti loeti eesti keeles

Jutt on tõepoolest väga hea. Nagu eelarvustajagi mainis on stiil lihtne, mõjus ja lööv. Ei mingit liialdustesse laskuvat kirjeldamist kirjeldamise pärast, üleliigseid detaile ja tegelasi. Lihtsalt lugu ja selle vahetuse lummus.
Teksti loeti eesti keeles

Jälle üks sellest seeriast, mida esindab näiteks Spinradi "Deathwatch"... OK, see siin on natuke paremini kirjutatud ja saab ühe asemel kaks punkti, aga rohkem küll mitte ühelgi juhul ning üldse võiks sellistet juttudest küla keskväljakule jaanitule teha.

28.06.2014: Jah, muidugi ei pretendeeri see tekst akadeemilisele üldistusjõulisele mudelile teismeliste psühholoogia vallas, nagu Indrek Hargla väga õigesti märgib. See on, ma usun, kõigile selge. Selge ei ole, miks kogu seda tundeküllast soigumist vaja on. Et milleks niimoodi kirjutada ja sellist tegelaskuju taaskord välja mõelda? Või sellist ininat tõlkida? Pole ta ju ei esimene, kümnes ega viiekümneski omataoline. Meilgi oli siin ju oma pisarakiskujate suurmeister täitsa olemas, Marek Simpson nimeks...

Teksti loeti eesti keeles

Täiesti sillas ma sellest tekstist just pole, ent hinde panekul ei kahelnud. Tundeline, ent mitte imal jutt. Optimaalse pikkusega ja puänt korralik.
Teksti loeti eesti keeles

Käesolevat tükki arvustades nõustun vaid K.Sanderiga. Tegemist on mingi tobeda tulevikuga, mil kõigil on implandid peas (samal ajal kui autor annab vihjeid Rassile ja Sissetungile).
Ühel 13.klassi neiul on implant sisestamata, ta lihtsalt ei soovi igavest elu, vabandades seda sellega: "Oh, mu isa oli kuulus filosoof ja me kahekesi -- tähendab, kui ta veel elus oli -- uurisime teiste kuulsuste filosoofilisi traktaate. Ja nõnda me siis kahekesi jõudsime järeldusele, et see pole ikka see õige. Mina kusjuures, lähen ülikooli õppima filosoofiat, eriti Nietzschet, sest temal on kõigele vastused."
Tüdrukul on alkohoolikust ema ja alkohoolikust keskealine õpetaja, kellega tekib armastusside. Loomulikult, jätab neiu oma armastatu peale lühikest suhet maha, et enesele lõpp teha. Vabandades seda sellega: "Armastus on teistsugune. Elu on ka teistsugune, elu on karussell, mõttetu ühesõnaga. Jätame selle armastuse kõrgpunktis (tahaks teada, et mis asi on armastuse kõrgpunkt?). Ma lahkun nüüd. Sina aga otsi enesele uus naine, elad sa ju nii kaua. Lõppude lõpuks olen ma vaid imepisike mälestus."
Miskipärast rõhub kirjanik äärmiselt palju õpetaja vanusele, kuigi see ei tohiks üldse enam implantide tulekuga rolli mängida. Niisamuti on toomata igavese maise elu miinuspunktid. Kui ikka keerad oma elu - ütleme nii - metsa ja pead igavesti oma supi sees ligunema, siis ikka ei tahaks iga päev aina uuesti ja uuesti ärgata...
Ja autor, vabandage väga, ei oska kujutada kõige tavalisematki koolielu ega 13.klassi koolineiu käitumismaneeri.

PS. Lugu on suhteliselt imal (see vist ongi angloameerika roosa külg).
PSS. Loomulikult kõik laused, mis jutumärkidesse pandud, ei ole raamatus esindatud. Seal on lihtsalt kõik fraasijupid üksteisest märkuste ja mõttepausidega eraldatud. Kuid mõte jääb samaks, allkirjuta lihtsalt oli konkreetsem.

Teksti loeti eesti keeles

Jätan igasugused arutlused autori kirgedest (nii loomingulistest, kui ka seksuaalsetest) isikutele, kes peavad end pädevametks. Ka ei hakka ma siinkohal arutlema selliste lugude sotsiaalsest sõnumist. Räägin vaid muljetest...

Juttu on ladus lugeda. Selline olmeulme, millele on tehnilis-butafoorsete vihjetega kaubanduslik välimus on antud. Üldiselt võis juttu lugeda, kuid eetiline konflikt on tobe! Mingi ektsentrilise filosoofi ja tema ärapööranud tütre pärast ei hakka keegi ju progressi peatama.

Omaette lugu on veel selle kooliplika pilastamisega õpetaja poolt ... ehe näide kõlbelisuse puudumisest postmodernses kirjanduses. Kõlbelisuse puudumine seisneb selles, et perverdist «kangelase» vajakajäämisi esitatakse kui tundliku natuuri suurt kirge! Haige värk.

Tulemuseks ongi siis lugu, mis oma tiirasuses ja tagurlikkuses on kenaks kompanjoniks nii üsna mitmele Indrek Hargla jutule siinsamas Maarjamaal.

Ei midagi isiklikku, aga selliseid mõtteid see jutt tekitas. Ausaltölda oli see jutt paras seebikas! Nelja saab anda eelkõige lugemise ladususe eest.

Teksti loeti eesti keeles

Oleks koolipapa omal suure murega (juba teine naine!) selle jubina peast kiskunud ja ise kah veepaaki hüpanud, või siis miskit muud .... oleks nelja saanud.
Teksti loeti eesti keeles

Loo peategelast kiusab "kuri saatus". Eksisteerib selline teatud tüüp naisi, keda tõmbab nagu magnetiga alkohoolikute poole (või tõmbab magnet alkohoolikuid?). Vaevalt on üks selline reeglina mitte eriti kaua kestev suhe lõppenud, kui leitakse uus mees, kes veelgi rohkem joob. Loo peategelane on asunud samal printsiibil üles korjama naisi, kes ei suuda/taha elada. OK, esimene naine hukkus autoavariis, aga lõppkokkuvõttes on see autori suva, kuidas ta oma tegelastel otsa saada laseb.

Muidugi on selline elu raske, aga kes tahab nii väga lugeda sellest, et mehe "hinges valitseb tühjus" ja et "elu näib mõttetuna"?Millegipärast näib autor arvavat, et kahe luuseri afääri lugeja ette toomine on hea mõte.

Eriti raske on elada kaasa inimesele, keda absoluutselt ei morjenda oma õpilasega vahekorda astumise moraalne külg. See võiks olla antud ameti juures tabuks justkui. Vastasel korral võiks ju võimaluse koolitüdrukutega või -poistega magada kuulutada ametiga kaasnevaks lisaboonuseks. Veel enam, selle võiks õpilastele suisa kohustuslikuks, eraldi õppeaineks teha. Väheneks ka õpetajate rahulolematus madala palgaga.

Mõtlen, et kui taheti kirjutada juttu surematuse varjukülgedest, siis ei tulnud küll midagi eriti välja ja kui õnnetust armastusest, siis samahästi võinuks ka koertepulmast kirjutada ning antud lugu pole mitte depressiivne vaid halenaljakas.

Teksti loeti eesti keeles

Minu esmatutvus antud autoriga, ning see tuleks kindlasti positiivsele poolele kanda. Igati tore ja ilma liigsete kirjeldusteta ladus jutt. Kuigi pole just päris tipp, saab jutt siiski minult tänu ladusale stiilile viie.
Teksti loeti eesti keeles

Eelnevaid arvustusi lugedes tekkis tunne, et midagi selles loos läks minu jaoks kaduma. Kurb oli vaadata kuidas tugevatel emotsioonidel põhinev jutt arvustajate poolt seatud piiride ja tehniliste üksikasjadega ribadeks kisutakse. See oli minu meelest hingega lugu ja nii ma teda võtsingi.
Teksti loeti eesti keeles

Mulle, kes ma olen juhtumisi ühte Eric Browni romaani lugenud (mis oli muide üldse esimene asi mida ma BAASis "arvustasin"!), valmistas see jutt küll pettumuse. Mine võta nüüd kinni, kas autori taset näitab paremini romaan või jutt.
Teksti loeti eesti keeles

Kõik inimesed kannatavad millegi pärast. Mõnel on raha vähe, mõnel südametunnistus piinab, mõni on pälvinud oma tegude eest ühiskonna hukkamõistu, mõni mõtleb endale ise probleeme välja ja mõnel on lihtsalt viltu vedanud. Ja samuti usuvad paljud millegisse - taarasse, Jumalasse, võimu. Ei saa ju meie öelda, et sinu kannatused on tühised ja sinu usk ei kõlba mitte kuhugi. Teatavasti on vanemad lastele väga suured eeskujud. Tüdruk ei uskunud mitte isa filosoofiat, vaid isa. Sellepärast ei valinud ta ka surematust. Ja leides selles päikeselises maailmas inimese, kes tänu oma tragöödiale erineb natukenegi hallist massist, on üsna loogiline, et tüdruk armub mehesse. Ja siis järgib ta oma isa eeskuju, kes arvas ka, et parem on lahkuda enne, kui asi muutub jamaks. Kui lugu on inimestest, siis ei tasu sealt otsida loogikat, sest inimesed pole ju loogilised olevused.
Teksti loeti eesti keeles

Ulmelist osa oli suht vähe, aga see vähene oli oluline. Nimelt oleks ilma nende suuresti väljajoonistamata jäetud tulnukate ja nende implantideta kogu jutt olnud lihtsalt mingi "Lolita" moodsam versioon. Okei, sündsuse ja poliitkorrektsuse mõttes on tüdruk napilt 18 täis saanud, muidu suuri erinevusi pole. Tiirane alkassist õpetaja, süütukese moega aga samas eriti ahvatlev õpilane, kes möödaminnes pajatab filosoofiast jne. Lugu oli absoluutselt ebausutav, aga kui see ulmeline vähene osa kõrvale jätta, siis lihtsalt selline igavapoolne psühholoogilise draama sugemetega jutuke. Nõrk "kolm".
Teksti loeti eesti keeles
x
Chris
1977
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Halb, lihtsalt halb. Loo kulgemine on niivõrd trafaretne justkui oleks näpuga aetud kõrval kahtlase väärtusega juhendit, kuidas kirjutada üht õiget ja haaraavat seiklusjuttu. Ning selle sopaka tasemel kondikava jälgimiseks on tegelased pandud käituma jaburalt ja ebaloogiliselt. Ma reeglina ei virise selliste asjade üle, aga see sooritus oli isegi minu maitsele ja taluvuspirile liiast. 
Teksti loeti eesti keeles

Nõustun eelarvustajaga, lõpp läks minu jaoks kaduma. Võibolla süüdi tõlge, võibolla enda piiratus. Sinnamaani oli tegu kaasahaarava looga. Teiseks puudusels oli üldine loogika või õigemini selle puudumine. Üldiselt ma selliste asjade kallal ei nori, kustkil peab see ulme moment mängu tulema, aga siin jäi kuidagi kriipima asjaolu, et kui mägi oli seest õõnes ja omal ajal põhimõttelilselt turistiatraktsioon, siis mis oli välise perimeetri kaitsmise mõte? Lihtsalt näide..., aga kokkuvõttes raske üle kolme anda.
Teksti loeti eesti keeles

Kas see jutt on juba varem kuskil eesti keeles ilmunud? Lugemise ajal tekkist tunne, et oleks midagi sarnast juba varem lugenud. Aga täitsa viieväärliline lugu, eks seal kohati selliseid mugavaid loo arenguid siluvaid detaile oli, aga mind nad ei häirinud ja kuna viimasel ajal on järjest raskem leida lugusid, mis samal tasemel kaasa elama paneksid, siis minu poolt saab see siin maksimumi kätte.
Teksti loeti eesti keeles

Ei oskagi öelda, kas stiil või tõlge, aga äärmiselt vaevaline lugemine. Rohkem nagu visandlik kiirsketšide rivi, kui sujuv ja voolav romaan. Sisu sisuks, selle üle ei nokiks, pean "Needuste alleed" siiani loetavaks raamatuks, aga miski selles skafandrijutus minu maitsega kohe kuidagi kokku ei lähe. Ei soovita.
Teksti loeti eesti keeles

Täiesti loetamatu tekst. Mitte, et autor üldse kirjutada ei oskaks. Oskab ikka, aga miskipärast on ta pidanud vajalikuks iga kolmandat lauset "vürtsitada" mingite jaburate väljendite ja võrldustega, millel pole muu teksti ja stiiliga midagi pistmist. Justku treenitud koer, kes on triki selgeks saanud ja nüüd kordab seda igal võimalusel, ise seejuures rahulolust mõnuledes. Ehk teisisõnu pole LTM suutnud oma "roa" maitsestamisel piiri pidada ja nii ongi tulemuseks tarbimatu soust, mis mulle lugejana on üdini vastuvõetamatu ja paneb üldse kahtlema, kas kirjastaja enne raamatu väljaandmist, seda enne luges ka.
Teksti loeti eesti keeles

Tulevikus saadetakse kinnipeetavaid metsikutele planeetidele, kus nad saavad karistuse kandmise nimel puhastada neid vaenulikest võõrliikidest. Muu rahvas vaatab kogu värki otseülekandest pealt ja elab neile kaasa. Vastvalt edenemisele on kinnipeetavatel võimalik teenida nagu arvutimängus raha, saavutuspunkte ja uuendusi. Väärikas punkt Libakassi kogumikule. Rohkelt madinat ja tegevust pea igal lehel. Lehekülgi kestvaid kirjeldusi kosmosekapsli ukse tekstuurist siit ei leia, küll aga rohkelt lihtsat ja heatujulist meelelahutust. 5/5
Teksti loeti eesti keeles

Selline keskmine, natuke nõrgemapoolne kogumik, sestap ka hinne selline. Teist korda lugeda ei viitsiks...
Teksti loeti eesti keeles

Nõrk, nõrk, nõrk. Ühelt poolt mõttetu religiooniga vehkimine, mis loole midagi juurde ei andnud, teisalt võinuks tegelased ja tegevuse paigutada kuhu iganes, lihtsalt miskipärast valiti tegevuskohaks Veenus ja nüüd oleks tegu juskui ägeda ulmejutuga. Mõttetu. Sisust: lõiguke ühe tavalise karjeristi elust, kes peab tegema valiku, kas ajada oma asja või pugeda ülemusele.
Teksti loeti eesti keeles

Ootused ei olnud suured, seega ei tulnud ka pettuda. Tundub olema kirjutatud eesmärgiga kajastada autori jaoks olulisi mõttekäike, kuid kas selleks oli tervet raamatut vaja? Kokkuvõttes loetav, aga ei enamat.
Teksti loeti eesti keeles

Vaevaline lugemine, suht segaseks jääb see peategelase tõmblemine ja motivatsioon. Või mida autor üldse öelda tahtis. Peale investorite saabumist läks nagu natukene paremaks, aga lõpp vajus jälle ära. Tervikuna nõrk.
Teksti loeti eesti keeles

Algus venis oma kirjelduste ja maailma loomisega, aga kui asjaks läks, sai raamat käest pandud alles siis kui tagakaas paistis. Ja ei pea elamuse saamiseks tingimata 80ndaid fännama, kuigi see annab kindlasti asjale juurde.
Teksti loeti eesti keeles

Pärast naistekat nimega "Kodune sõda", suhtusin Bujoldi järgmisesse üllitisse ülima ettevaatlikkusega. Õnneks asjatult, oli põnevust, oli madinat ehk kõike seda, mis on iseloomustanud sarja varasemiad osi.
Teksti loeti eesti keeles

Tahtsin viite panna, aga emotsioone kõrvale jättes tuli tunnistada, et neli on õiglasem. Keskmine osas moodustav paramaailma kirjeldus oli natukene liiga aeglase kulgemisega ja ka sealne lahendus jäi õhku rippuma...
Teksti loeti eesti keeles

Njah, ei oskagi hinnet panna. Põhjusmõtteliselt sobiks kõik kolmest viieni. Üldplaanis rahulik jutuke. Et nüüd liiga rahulik ei oleks, on sekka küll visatud mereelukaid (võinuks välja jätta) ja natukene dramaatilisi sündmuseid (võinuks samuti välja jätta), aga üldist meeleolu need ei riku. Eluoluline jutuke, natuke nagu Õnne 13, aga pisut teisel skaalal.
Teksti loeti eesti keeles

Sai puhkuse ajaks viis OP seeria raamatut laenutatud. Ajavalvurid pakkusid neist enim meelelehutust. Sellest ka hinne. Ja ärgem hakakem siin analüüsima, et kuidas ja miks säärane asutus toimetas või toimetama pidanuks, lepime sellega, et nii on ja keskendume lihtsalt sellele, et üks õhtu sai tänu PA-le mõnusalt ja pingevabalt veedetud.
Teksti loeti eesti keeles

"Tont nr 5" Algernonis oli klassika. "Tont nr 5" kogumikuna on kerge melelahutus. Nii lihtne see ongi...
Teksti loeti eesti keeles

Ma ei tea... See raamat tundub küll puhtalt kirja pandud olema selleks, et autor saaks oma heietused ja nägemuse inimkonna hädadest jutuvormis välja tuua. Mõtted on ju toredad, ainuke häda, et lugeda oli seda küll paras piin.
P.S. Loodetavasti toimetus ei pahanda, lisasin eestikeelse tõlke andmed.
Teksti loeti eesti keeles

Päris noorena Algernoni lugedes mulle Uurimismeeskond meeldis: vägev ju - head võidavad ja superkarud pealekauba. Vanemaks saades hakkasid asjad ja arusaamad aga muutuma. Mingid sepad tulevad ja keeravad kohaliku ökosüsteemi pea-peale, sellepärast, et mingi liik neile ei meeldi?!? Eks iga jutt ole oma ajastu peegel, aga täna küll sellele (ja kogumikule tervikuna) üle kolme ei anna ja sellestki on tegelikult üks punkt lihtsalt nostalgia eest.
Teksti loeti eesti keeles

Hea lugemine, kindel viiekas. Üle hulga aja midagi, millest ei pidanud end pooljõuga läbi närima. Kui lisada veel sooduka letis olnud hind 1.99, siis ei jää alles ühtegi põhjust, miks seda raamatut mitte osta ja lugeda.
Teksti loeti eesti keeles

Naistekas. Loetavalt kirjutatud, aga siiski naistekas. Hirmsasti tahtnuks ennast siin verbaalselt välja elada ja raamatu miinused punase värviga seinale maalida, aga ei ole mõtet. "Naistekas" võtab niigi kõik head ja vead kenasti kokku. Hindeks kolm, rööbastega...
Teksti loeti eesti keeles

See jutt saab maksimumi ainuüksi selle eest, et erines kogumikus kõigist teistest. Vaatamata sellele, et avaarvustusaja nägemus loo sünnist kõlab igati tõepäraselt. Idee oli hea, tegevus tempokas ja ehkki siin seal saaks detailidega norida, siis siin võiks läheneda sarnaselt Harrisson Fordile, kes Mark Hamilli murele selle kohta, et kas peategelase soeng ühes steenis ei peaks loogiiselt võttes olema samasugune nagu "eelmises" stseenis, vastas, et tegu pole lihtsalt sellise filmiga, kus see oluline oleks. Ehk siis loodan, et Trumli seiklustele tuleb lisa (viited Kreutzwalidle võib välja jätta).
Teksti loeti eesti keeles