Jõulumuinasjutt Terry Pratchettilt. Neile kes sarja eelmist üheksateistkymmet osa lugedes naerukrampidega haiglasse pole sattunud, avaneb selleks nyyd pidulik võimalus.
Lyhike sisukokkuvõte: Jõuluvana (Hogfather) on mõrvatud. Tema ametikohustusi asub (ajutiselt) täitma ei keegi muu kui vana Surm ise. HO. HO. HO. Samal ajal tegeleb Surma tytretytar Susan koos Pohmeluste Jumalaga Jõuluvana mõrvajuhtumi uurimisega. Kõrgete Energiate Maagia osakonnas välja töötatud sipelgatrooniline arvuti Hex on muutunud tehisintellektuaalseks. Ja tahab ka Jõuluvanalt kinki saada. Palgamõrtsukate Gildi õpipoiss Mr. Teatime (tema see oligi kes Hogfatheri ära koristas) haub plaane Surma.. er.. tapmiseks. Jne.
Paratchett _läheb_ aastatega (veel) paremaks. Kõik see eelpoolkirjeldatud pudru & kapsad on jätkuvalt ülivaimukas ja kenasti seostatult kokku kirjutatud. Seniloetud Discworldi sarja osadest raudselt üks parimaid. Viis pluss.

Teksti loeti inglise keeles

Katjusha

14.05.1999, kell 01:17

Nõustun eelkirjutanuga- oli ikka vinge küll. Ja väga hästi kirjutatud. Igati ontlik jõululegend, kus kõik on pea peale keeratud, siis läbi segatud ja rohke fantaasiaga vürtsitatud. Ja omamoodi oli Vikatimees paremgi kui päris Jõuluvana- vähemasti täitis ta soovid punktipealt.

Teksti loeti inglise keeles

Antti Helemets

17.06.2001, kell 21:44

Peale kõige muu tekib järjest juurde maagilisi olevusi, kuna pärast jõuluvana surma (ok, tegelikult jumalad ju ei sure) on selleks piisavalt energiat. Nii tekivadki pohmaka jumal (kellele õlal istuv gnoom puuhaamriga vastu pead taob ning kes põeb nende eest pohmakat, kes seda ise ei tunne), sokke ära viivad gnoomid, gnoom, kes kellahelinaga uue maagilise olevuse sünnist teada annab ja teised.

Teksti loeti inglise keeles

Lupus

28.08.2001, kell 23:07

Krt,mina küll ei suutnud vaimustuda. Võibolla on probleemiksarenev Pratchettimürgitus (loe ise nädala jooksul kõik Kettamaailma osad läbi ja vaata, kas Sa ikka veel vaimustatud oled....). Kui `Mort` oli super, siis ülejäänud Surma kästlevad osad on suht nõrgad. Kui kõrvaltegalesena on Surm igati omal kohal, siis kui kaua ühe tegelase kohta sulepeast juttu välja imeda annab. Krdi keskpärane.

Teksti loeti inglise keeles

Must Kass

21.12.2003, kell 05:38

tundus, et eelmisest pratchetti tarbimisest on piisavalt palju aega möödas ja et aastaaeg kah sobiv jõuluvana killimisest lugemiseks. ei saanud aga aru, kas autor ei taha, ei oska või ei viitsi. tekstile mingitki loogikat lisada, tähendab. hästimüüvate autoritega vist juhtub, et ei viitsi enam. vahepeal oli väga tüütu ja vahepeal oli väga igav. muidugi oli paras ports neid iseloomulikke kilde. aga naljakamad on need, kus autor *ei* seleta kõike mitu korda üle. näiteks see, et "seepi ei leitudki üles". aga no ei olnud hea lugu kokkuvõttes.

Teksti loeti inglise keeles

Kristjan Ruumet

29.01.2005, kell 02:27

Liigne puder ja kapsad. Süzhee oli nii keeruliseks aetud, et mitte miski teda eriti koos ei hoidnud.

Soovitan teistel raamatu ostmisega oodata, ise aga kahetsen oma liigset uudishimu

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Rätsep

31.01.2005, kell 15:22

Päris hea. Nalja saab, ehkki naerukrampide tõttu ma haiglasse siiski ei sattunud. Pratchettile iseloomulikult on algus parem kui lõpp. Mõistagi kasutab autor taaskord oma tavalist kondikava, millele on veidi teistsuguse tausta ja hulgaliselt huumorit ümber pununud. Kohati paistab, nagu parodeeritaks Stephen Kingi, ent võib-olla see vaid tundub nii mulle, kes ma ainult eesti keeles loen.

Teksti loeti eesti keeles

Lauri Heinsalu

3.04.2005, kell 17:40

Surm...kindlasti pratchetti poolt tyhjaks imetud karakter nüüdseks, kuid siiski on tema see, keda enim ootan kettamaailma lugudes. Maailm, kus kõik, millesse kyllalt suur kari usub, paistab elu saavat. Või siis, noh, kui sa ka mingis mõttes "loogika" piiridesse jääb(loogika=kyllalt suure uskujate karja olemasolu). Siiski...ei tea kas pratchett on mu jaoks kaotanud endise võlu või lihtsalt olen ise muutund, igatahes enam sellist naeru välja ei meelita, kui varem.

Teksti loeti eesti keeles

Toomas Aas

14.04.2005, kell 03:14

Kes Avo Nappo arvustuse läbi luges, sellel ei ole raamatu lugemise peale aega raisata mõtet, sest sellega tegelikult ongi kõik öeldud. Kolm miinus.

Teksti loeti eesti keeles

Raul Veede

10.05.2005, kell 22:56

Pratchett nagu Pratchett ikka. Mitte kõige parem, mitte kõige halvem. Tegelikult meeldib mulle Pratchetti juures just tema filosoofiline sygavus. Tal on oma visioon sellistest asjadest nagu myydid, muinasjutud, jumalate ja inimeste keerulised vahekorrad ja vastastikune sõltuvus - ja see on võluv. Kahju, et ta seda kõike lyhemalt ei kirjuta, kontsentreeritud tekst samal teemal võiks olla kuradima hea.

Ja muidugi lööb siin välja Pratchetti enda loomus. Sapine olla ja tögada võib ta hästi, aga ega ta enamikku asju päris maatasa ka tee. Sisimas pole tal vana paksu punanina vastu ju midagi. Eriti seoses rohke ðerriga.

Seepi ei mäleta. :(

Teksti loeti eesti keeles