Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Vladimir Mihhailov ·

ajakirjapublikatsioon: «Iskatel» 1965; nr 6
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Valeri Gussevi odüsseia»
antoloogia «Diogenese latern: Valimik nõukogude ulmejutte» 1976

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
12
4
4
0
0
Keskmine hinne
4.4
Arvustused (20)
Tundmatu Arvustaja

Tugev selline "nelja" ja "viie" vahepealne lugu. Kosmonaut Valeri Gussev, lühendatult Valgus, üritab tuttuuel kosmoselaeval murda hüperruumi. Mingil põhjusel pole ükski laev hüperruumist naasnud, kuigi kaugvaatluste põhjal jõuavad nad sinna õnnelikult. Asjaolud kujunevad nii, et Valgus otsustab selle reisi (instruktsioonide vastaselt) kaasa teha. Jutt lisab uue ja huvitava nüansi mässava kompuutri ja inimese omavahelistest suhete temaatikale.
Teksti loeti eesti keeles
kuits

Jah...mis siis ikkagi on mõtlemine? Kas masin saab mõelda? Lugu on tõesti "nelja"ja "viie" vahel. Kuna eelkirjutaja andis viie, eks ma pane siis nelja.
Teksti loeti eesti keeles
Jüri Kallas

«Kauguses põlesid lõkked...»

See on vist üks antoloogia «Diogenese latern» tipplugusid... kui seda paar ööd tagasi üle lugesin, siis tabasin end kogu aeg mõttelt, et kuidas võiks sihukest juttu vastu võtta tavaline ameerika ulmefänn.

Võrratu filosoofilis-poeetiline ulmejutt!

SEDA LIHTSALT PEAB LUGEMA!!!

«Me oleme alati sõbrad olnud - inimesed ja laevad...» Aeg-ajalt ongi juttu avaldatud pealkirjaga «Ljudi i korabli».

Hindeks pole viiest vähem võimalik panna.
Teksti loeti eesti ja vene keeles
Laur Salundi

Mul ei ole nelja ja viie vahel... mulle see lugu väga meeldis. Selles kogumikus ka ehk üks paremaid. Pole midagi ette heita. Selline vaimset pinget täis lugu, mis sedapuhku (nagu tavaliselt ikka) häste lõpeb. Tasub lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
Arvi Nikkarev

Lugu on lahedalt kirjutatud! Inimese ja masina (=laeva) omavaheline suhe ja selle areng (sõnapidamine, teineteise käekäigust hoolimine) on hästi kujutatud. Viis.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Filosoofiline ja poeetiline ja kõik ja puha. Aga idee, mis mind igal pool häirib, on arvutite mässud jms. No ega ikka ei saa olla sellist asja. Täielikult vastustan sellist liiki SF-i, hoolimata tekkivates huvitavatest situatsioonidest. Asimov oma robopsühholoogiaga on vist ainus, kellele selles liinis veidigi halastan ja seda ka mitte tõepärasuse pärast.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Iseenesest päris tore lugu. Selline kergelt uneleva alatooniga ja puha. Siin polegi eriti midagi rohkemat öelda, üks paremaid "Dionegese laternas". Viis!
Teksti loeti eesti keeles
Satyros

Lool pole iseenesest suurt vigagi kuid algus oli liialt igavavõitu. Keskelt pele ja lõpp olid selleest aga huvitavad. Eriti huvitavaks läks siis kui raal hakkas ise mõtlema. Selline stereik ja lõpuks kompromissi saavutamine oli hästi kirjeldatud. Mina lugesin sellest loost isegi ühe moraali välja.Nimelt inimene on teinekord tundetum ja rumalam isegi kui masin. Kui masin ei suutnud tappa inimest kuna miski takistas seda (tunded ja moraalne koodeks) siis inimene tapab inimest pidevalt ja teda ei takista mitte miski. See kõik oli ilus ja kena kuid mulle ei meeldinud siiski selle jutu idee. Arvuti mäss inimeste vastu. See teema võis olla kuum värk tol ajal kui see lugu kirjutati kuid nüüdseks on see juba läbi leierdatud nii raamatutes kui ka filmimaailmas (filmidest nt: Terminaator 1.)Sellegipoolest võib lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
Wägev Wähk

Hea kahtlemata. Kas ka huvitav... Omal ajal kindlasti. Aga ega selles pole autor süüdi, et mõnikümmend aastat hiljem muutub teema äraleierdatuks. Kusjuures vastupidiselt eelpool kirjutanutele see mind ei häiri. Iga teemal, ükskõik kui äraleierdatud see ka poleks, annab hästi kirjutada, olenevalt muidugi autori oskustest. Mõni suudab, mõni mitte. Mihhailov on sellega kenasti hakkama saanud, nii et kui ta oleks loo ka kolmkümmend aastat hiljem paberile pannud, saaks ta minu käest ikka viie.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Kas teate, minul tekkisid parandamatult paralleelid yhe teatava teise Odysseiaga (taiplik lugeja aimab ehk juba millisega). Kuidagist väga sarnane on see massina intelligentseks muutumine ja miskidsugused välised tegurid, mis muudavad mittetargad asjad yhtäkki kavalaks muudavad (olgu see siis miski salapärane must kivikamakas või hüperruumi sisenemine). Ei tea. Loetav, kuid mitte palju enamat.
Teksti loeti eesti keeles
Krister Haav

Minu poolest parim lugu selles kogumikus.

Lugu natuke sinna "odüsseia" kanti - kuidas laevad intelligentseks said ja inimesed üle parda viskasid. Iseenesest aga, ei kujuta hästi ette inimlikku arvutit :)
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

See lugu on omas võtmes terviklik, mis päästab ta minu poolt madalaimast hindest. Täpsustades - kui välja arvata ajuvaba situatsioon, siis inimese-võõrintellekti gambiit kukkus päris hästi, kuigi uskumatult naiivselt välja. Suurim etteheide jutule on - SF-i puhul võiks natukegi mõelda, natukegi, kasvõi paari lausega maailma paika panna, nii et see natu-natukegi usutav oleks. Ma oleks selle jutu alla neelanud, kui kasvõi paari imetillukese lausega oleks usutavalt selgitatud, miks kuradi pärast keegi juhmard muudkui saadab järjest suuremaid ja võimsamaid laevu "musta auku". No peab see ikka kretiin olema! Üks kiirendusmootor (ilma raamatukogu ja muu tränita peaks ju välja vedama?), ja kümnekroonine aegrelee - mis takistab sellisel seadmel tagasitulekut?
Teksti loeti eesti keeles
Taivo Rist

Nõustun täiesti Ants Milleri kriitikaga. Niisuguseid katseid tehakse täiesti mehitamata laevadega. Muus osas ilus nõukogude ulme stiilinäide aust, sõprusest ja kohusetundest.
Hindeks pole neljast enam võimalik panna.
Teksti loeti eesti keeles
Eevur Tumm

Lugu tundus esmalugemisel, sõnaga lapsepõlves, huvitavana, polnud Clarke`i sel ajal võrdluseks võtta:). Praegused punktid tulevadki nagu nostalgia eest. Mõned asjad siiski. Esiteks meeldisid mulle need infokandjad kristallid, et olid miniatuursed, muidu on alati vanu ulmekaid lugedes kõhus õõnes tunne, kuidas neist lampidest koosnevatest majadest mööda vaadata. Teiseks: kuidas täpselt teadvus tekib ja töötab, ikka vist päris täpselt ei teata, nii et U.Uusi tsiteerides võib ühel hetkel tehisteadvus juhuslikult tekkida küll. Muidugi, kas ta siis enam tehis- on, see on juba teistsugune filosoofiline probleem.Ja kolmandaks, kuna tegemist oli arvatavalt nõukogude laevadega, siis ei tasu panna väga suurt lootust sellele mehitamata jätmisele ja muudele ratsionaalsetele lahendustele. Kokkuvõttes meeldis.
Teksti loeti eesti keeles
Agnes Tammik

Üks esimesi lugusid tehisintelligentsist, mis omal ajal kätte puutus. Seetõttu ka tugev neli. Mõnus ka praegu üle lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
Pärtel Riit

Nauditav kosmoselennu lugu. Konflikt inim- ja tehismõistuse vahel. Väga kaasahaarav. Huvitav on see, et kosmonaudi hüüdnimi - Valgus on eesti keeles ilmselt tähenduslikumgi kui originaalkeeles! 
Loo moraal: Sõprus on üle kõige
Teksti loeti eesti keeles
x
Chris
1977
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Chris

Halb, lihtsalt halb. Loo kulgemine on niivõrd trafaretne justkui oleks näpuga aetud kõrval kahtlase väärtusega juhendit, kuidas kirjutada üht õiget ja haaraavat seiklusjuttu. Ning selle sopaka tasemel kondikava jälgimiseks on tegelased pandud käituma jaburalt ja ebaloogiliselt. Ma reeglina ei virise selliste asjade üle, aga see sooritus oli isegi minu maitsele ja taluvuspirile liiast. 
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Nõustun eelarvustajaga, lõpp läks minu jaoks kaduma. Võibolla süüdi tõlge, võibolla enda piiratus. Sinnamaani oli tegu kaasahaarava looga. Teiseks puudusels oli üldine loogika või õigemini selle puudumine. Üldiselt ma selliste asjade kallal ei nori, kustkil peab see ulme moment mängu tulema, aga siin jäi kuidagi kriipima asjaolu, et kui mägi oli seest õõnes ja omal ajal põhimõttelilselt turistiatraktsioon, siis mis oli välise perimeetri kaitsmise mõte? Lihtsalt näide..., aga kokkuvõttes raske üle kolme anda.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Kas see jutt on juba varem kuskil eesti keeles ilmunud? Lugemise ajal tekkist tunne, et oleks midagi sarnast juba varem lugenud. Aga täitsa viieväärliline lugu, eks seal kohati selliseid mugavaid loo arenguid siluvaid detaile oli, aga mind nad ei häirinud ja kuna viimasel ajal on järjest raskem leida lugusid, mis samal tasemel kaasa elama paneksid, siis minu poolt saab see siin maksimumi kätte.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Ei oskagi öelda, kas stiil või tõlge, aga äärmiselt vaevaline lugemine. Rohkem nagu visandlik kiirsketšide rivi, kui sujuv ja voolav romaan. Sisu sisuks, selle üle ei nokiks, pean "Needuste alleed" siiani loetavaks raamatuks, aga miski selles skafandrijutus minu maitsega kohe kuidagi kokku ei lähe. Ei soovita.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Täiesti loetamatu tekst. Mitte, et autor üldse kirjutada ei oskaks. Oskab ikka, aga miskipärast on ta pidanud vajalikuks iga kolmandat lauset "vürtsitada" mingite jaburate väljendite ja võrldustega, millel pole muu teksti ja stiiliga midagi pistmist. Justku treenitud koer, kes on triki selgeks saanud ja nüüd kordab seda igal võimalusel, ise seejuures rahulolust mõnuledes. Ehk teisisõnu pole LTM suutnud oma "roa" maitsestamisel piiri pidada ja nii ongi tulemuseks tarbimatu soust, mis mulle lugejana on üdini vastuvõetamatu ja paneb üldse kahtlema, kas kirjastaja enne raamatu väljaandmist, seda enne luges ka.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Tulevikus saadetakse kinnipeetavaid metsikutele planeetidele, kus nad saavad karistuse kandmise nimel puhastada neid vaenulikest võõrliikidest. Muu rahvas vaatab kogu värki otseülekandest pealt ja elab neile kaasa. Vastvalt edenemisele on kinnipeetavatel võimalik teenida nagu arvutimängus raha, saavutuspunkte ja uuendusi. Väärikas punkt Libakassi kogumikule. Rohkelt madinat ja tegevust pea igal lehel. Lehekülgi kestvaid kirjeldusi kosmosekapsli ukse tekstuurist siit ei leia, küll aga rohkelt lihtsat ja heatujulist meelelahutust. 5/5
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Selline keskmine, natuke nõrgemapoolne kogumik, sestap ka hinne selline. Teist korda lugeda ei viitsiks...
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Nõrk, nõrk, nõrk. Ühelt poolt mõttetu religiooniga vehkimine, mis loole midagi juurde ei andnud, teisalt võinuks tegelased ja tegevuse paigutada kuhu iganes, lihtsalt miskipärast valiti tegevuskohaks Veenus ja nüüd oleks tegu juskui ägeda ulmejutuga. Mõttetu. Sisust: lõiguke ühe tavalise karjeristi elust, kes peab tegema valiku, kas ajada oma asja või pugeda ülemusele.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Ootused ei olnud suured, seega ei tulnud ka pettuda. Tundub olema kirjutatud eesmärgiga kajastada autori jaoks olulisi mõttekäike, kuid kas selleks oli tervet raamatut vaja? Kokkuvõttes loetav, aga ei enamat.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Vaevaline lugemine, suht segaseks jääb see peategelase tõmblemine ja motivatsioon. Või mida autor üldse öelda tahtis. Peale investorite saabumist läks nagu natukene paremaks, aga lõpp vajus jälle ära. Tervikuna nõrk.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Algus venis oma kirjelduste ja maailma loomisega, aga kui asjaks läks, sai raamat käest pandud alles siis kui tagakaas paistis. Ja ei pea elamuse saamiseks tingimata 80ndaid fännama, kuigi see annab kindlasti asjale juurde.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Pärast naistekat nimega "Kodune sõda", suhtusin Bujoldi järgmisesse üllitisse ülima ettevaatlikkusega. Õnneks asjatult, oli põnevust, oli madinat ehk kõike seda, mis on iseloomustanud sarja varasemiad osi.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Tahtsin viite panna, aga emotsioone kõrvale jättes tuli tunnistada, et neli on õiglasem. Keskmine osas moodustav paramaailma kirjeldus oli natukene liiga aeglase kulgemisega ja ka sealne lahendus jäi õhku rippuma...
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Njah, ei oskagi hinnet panna. Põhjusmõtteliselt sobiks kõik kolmest viieni. Üldplaanis rahulik jutuke. Et nüüd liiga rahulik ei oleks, on sekka küll visatud mereelukaid (võinuks välja jätta) ja natukene dramaatilisi sündmuseid (võinuks samuti välja jätta), aga üldist meeleolu need ei riku. Eluoluline jutuke, natuke nagu Õnne 13, aga pisut teisel skaalal.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Sai puhkuse ajaks viis OP seeria raamatut laenutatud. Ajavalvurid pakkusid neist enim meelelehutust. Sellest ka hinne. Ja ärgem hakakem siin analüüsima, et kuidas ja miks säärane asutus toimetas või toimetama pidanuks, lepime sellega, et nii on ja keskendume lihtsalt sellele, et üks õhtu sai tänu PA-le mõnusalt ja pingevabalt veedetud.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

"Tont nr 5" Algernonis oli klassika. "Tont nr 5" kogumikuna on kerge melelahutus. Nii lihtne see ongi...
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Ma ei tea... See raamat tundub küll puhtalt kirja pandud olema selleks, et autor saaks oma heietused ja nägemuse inimkonna hädadest jutuvormis välja tuua. Mõtted on ju toredad, ainuke häda, et lugeda oli seda küll paras piin.
P.S. Loodetavasti toimetus ei pahanda, lisasin eestikeelse tõlke andmed.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Päris noorena Algernoni lugedes mulle Uurimismeeskond meeldis: vägev ju - head võidavad ja superkarud pealekauba. Vanemaks saades hakkasid asjad ja arusaamad aga muutuma. Mingid sepad tulevad ja keeravad kohaliku ökosüsteemi pea-peale, sellepärast, et mingi liik neile ei meeldi?!? Eks iga jutt ole oma ajastu peegel, aga täna küll sellele (ja kogumikule tervikuna) üle kolme ei anna ja sellestki on tegelikult üks punkt lihtsalt nostalgia eest.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Hea lugemine, kindel viiekas. Üle hulga aja midagi, millest ei pidanud end pooljõuga läbi närima. Kui lisada veel sooduka letis olnud hind 1.99, siis ei jää alles ühtegi põhjust, miks seda raamatut mitte osta ja lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Naistekas. Loetavalt kirjutatud, aga siiski naistekas. Hirmsasti tahtnuks ennast siin verbaalselt välja elada ja raamatu miinused punase värviga seinale maalida, aga ei ole mõtet. "Naistekas" võtab niigi kõik head ja vead kenasti kokku. Hindeks kolm, rööbastega...
Teksti loeti eesti keeles
Chris

See jutt saab maksimumi ainuüksi selle eest, et erines kogumikus kõigist teistest. Vaatamata sellele, et avaarvustusaja nägemus loo sünnist kõlab igati tõepäraselt. Idee oli hea, tegevus tempokas ja ehkki siin seal saaks detailidega norida, siis siin võiks läheneda sarnaselt Harrisson Fordile, kes Mark Hamilli murele selle kohta, et kas peategelase soeng ühes steenis ei peaks loogiiselt võttes olema samasugune nagu "eelmises" stseenis, vastas, et tegu pole lihtsalt sellise filmiga, kus see oluline oleks. Ehk siis loodan, et Trumli seiklustele tuleb lisa (viited Kreutzwalidle võib välja jätta).
Teksti loeti eesti keeles