Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Poul Anderson ·

The Longest Voyage

(jutt aastast 1960)

ajakirjapublikatsioon: «Analog Science Fact—Fiction» 1960; detsember
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Kõige pikem merereis»
antoloogia «Lilled Algernonile: Anglo-ameerika kirjanike ulmelugusid» 1976

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
17
8
1
0
0
Keskmine hinne
4.615
Arvustused (26)
Jüri Kallas

Jutt, millest algas minu suurem Andersoni huvi (õigemini tohutu fännamine).

Lugesin vanasti üsna hea meelega ajaloolist kirjandust... see jutt on siis segu ajaloost ja ulmest... tõsi see ajalugu on sihuke võõrplaneetne. Mõni võib ju vaielda, et kus nüüd asi: võtta miski Kolumbuse aegne mereretk ning pisut muudetuna viia kuhugi teise maailma... noh, kogu see ajalugu on üks lõputu kordus ja taastegemine...

Mäletan, et tatikana (umb. 12. aastasena) lugedes olin ma Rovicu otsuse peale ääretult solvunud ning olin suisa vihane, et Rovic selle võõra kosmoselaeva hävitada otsustas...

Hiljem lugedes sain ma Rovicust ja tema ideest märks rohkem aru...

Tore on tekst mida võib lugeda võimalikult erinevates vanustes, ja tore on kui see tekst igal lugemisel uusi mõistmisvõimalusi pakub!

Hilisem Andresoni tekstide lugemine on tekitanud tõdemuse, et paremini õnnestuvad kirjanikul lood, mille pikkus kõigub 30-70 lk. vahel... romaanid kipuvad tal pisut laiali valguma ja ära vajuma...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Ei meeldinud nii palju, et viie saaks anda, aga muidu päris korralik lugu. Kuid võrreldes mõningate teiste "Lilled Algernonile" kogumikus ilmunud looga on ta ikka natuke nigelam.
Teksti loeti eesti keeles
Arvi Nikkarev

Olen seda lugu mitmeid kordi lugenud, viimati enne hindamist. On ikka hea küll! Nii mõneski Andersoni jutus tegutseb loo peategelane mingist kõrgemast ideest ajendatuna tavaloogika ja tavaeetika vastaselt (näit. ka jutus “The Sky People”). Antud loos kaalub võimalus ise avastada, areneda ja ajalugu omada (=teha) üles kõik hea, mida tulnukad (kosmosest) tooksid. Nii mõtleb vähemalt peategelane Rovic. Iga lugeja võib (mõttes) teha oma eetilise valiku ja just see muudabki loo eriliselt heaks.
Teksti loeti eesti keeles
Jaanis Tali

Muidu saaks vist nelja aga just viimase arvustaja põhjendus, kirjanik jätab otsad lahti ja ei kipu lugeja eest kõike ära otsustama, annab ühe punkti juurde.
Teksti loeti eesti keeles
Andri Riid

Sturgeoni Costello ning käesolev on need kaks lugu Algernonist, mille sisu ma ikka ja jälle unustama kipun. `Pikimast merereisist` on raske kuskilt viga leida - ta on hästi ning veenvalt kirjutatud, kuid Andersoni puhul on sümptomaatiline, et see ning teised jutud, mis on võitnud Hugod (Sharing of the Flesh, Queen of Air and Darkness) jäävad minu silmis alla õige mitmele kirjaniku pärjamata palale. Ju siis on ideed (minu jaoks) teisejärgulised.
Teksti loeti eesti keeles
TVP

Mhmh. See lugu meeldis mulle LA-s kõige vähem. Ei tekitanud mingeid erilisi emotsioone.
Teksti loeti eesti keeles
Siim Sõber

Jutu teema sarnaneb Strugatskite "Raske on olla Jumala" omale, aga lähenemine on teisest vaatevinklist ja tulemus minu meelest parem. Kuidagi maalähedane teine - hoolimata Rovicu esmapilgul üliinimlikest tegudest.

Olustik oli ka mõnusalt võõrastav - elu satelliidil jne.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Minu elamused tatikana olid täpselt samsugused, nagu Jyrka omad... Ma sain aru, miks Rovic nii tegi, kui üheldi juhul ei suutnud seda heaks kiita. Lugu ise on väga hea, kuid sellise maadeavastaja poolt niisugune otsus on siiski natuke üllatav, oleks võinud sellele rohkem psühholoogilist sügavust anda, nii oleks teise plaani saanud anda loole.

12.06.2003: Rovicu otsusest veel rääkides, see peaks olema ka hea näide tegelasele tema ajale mittevastavate mõttekäikude omistamisest autori poolt. Niimoodi nad keskajal nüüd küll vaevalt mõtlesid... Aga teose sõnum näib olevat suurelt osalt sama, mis "Raske on olla jumalaski" - jätkem teistele alles nende ajalugu. Päris huvitav vaadata, kuidas sellele ideele on Lääne autor lähenenud.
Teksti loeti eesti keeles
Kalevipoeg

Taas üks teos, mis noorena ja eakamana loetuna eri arvamusi põhjustab. Noorena jäi liialt palju mõistmatuks, et jutt väärtusi hangiks, kasvõi juba sealne planetaarne süsteem oli võõras, kuna ma ei teadnud midagi Jupiteri kuudest. Hiljem muutus see jutt aga inspireerivaks teoseks, tänu millele leidsin lõpuks üles taolise ulmeajakirja nagu "Algernon". Anderson oskab kenasti kirjutada.
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

--Olen seda ainult noorena lugenudki, seega ei oska öelda midagi selle kohta, milline mu arvamus oleks, kui seda vanemas eas oleksin lugenud.

--Hei, ega ma nüüd nii vana ka ei ole.

--See selleks Adrifted, katsu nüüd midagi jutu kohta öelda.

--Erm, midagi selles jutus oli, mis puudutas, eks seesama kosmoselaev, mis õhku lasti, sellest oli ka minul kahju. Mõnevõrra venis see jutt ka teistega võrreldes, mingit ulmetuhinat see minus küll ei tekitanud. See ajaparadokside lugu samas antoloogias mõjutas selle mõttes tunduvalt rohkem.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Lugu, mis meeldis mulle väiksena märksa rohkem kui nüüd. Siis oleksin pannud viie, nüüd panen nelja. Natuke liialt lihtne ja koolipoisilik on see jutt täna.
Teksti loeti eesti keeles
Lauri Heinsalu

Meeldivaks üllatuseks tekstis oli alguse poole, kui autor kiiresti läks üle keele õppimise ja külaga kohanemise selle asemel, et neid tutvustama hakata (mida nati pikemas tekstis kindlasti oleks tehtud ja mis lõpp igav oleks võinud olla). Natuke labane tundus ka Rovicu `vabandus`, et miks ta küll selle laeva õhku lasi lasta, kuid eks tal samas ole ka õigus.
Teksti loeti eesti keeles
Tarmo Õuemaa

Lapsepõlves oli see minu jaoks kindlasti kõige nõmedam lugu Algernoni kogumikust. Hing ihkab kosmosesügavust, lasereid, uut ja ebatavalist, aga siin on mingid pagana purjelaevad, kürassides mehed ja mõõgad. Jõudnud lõpuni pidin loo vastumeelselt ulmeks tunnistama, aga ikkagi, ka lõpplahendus käis risti vastupidi minu toonaste veendumustega.

Nüüd lugesin üle ja on ikka hea lugu küll. Teema ise on Anderson vist kõigis mõeldavates variantides läbi kirjutanud, kohe kargavad pähe "Kõrge ristiretk" või "Mees, kes saabus liiga vara".

Üks asi vapustas mind tegelikult heas mõttes ka juba lapsepõlves. Pidasin siis progressi ainult kaasaajale omaseks nähtuseks, enne mida oli aegade algusest 19. sajandini kestnud mingi seisak. Aga siin järsku uhkustab jutustaja, et elab murrangulisel ajajärgul, kui tema elu jooksul on kasutusele võetud veskid ja pendelkellad. Paljud asjad läksid õigemasse perspektiivi.
Teksti loeti eesti keeles
Olev Toom

 Lisaks põhiideele -- et iga rass peab oma ajaloo ise kirjutama -- on jutul ka meeldiv kõrvalefekt, mida mõned eelarvustajad on märkinud. Ta paneb tänapäeva aiföönidest vaimustunud inimesed märkama, et "vanasti" elanud inimesed olid täpselt sama targad nagu praegused. Ainult nende vahendid olid kehvemad, mitte ajud.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
x
Chris
1977
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Chris

Halb, lihtsalt halb. Loo kulgemine on niivõrd trafaretne justkui oleks näpuga aetud kõrval kahtlase väärtusega juhendit, kuidas kirjutada üht õiget ja haaraavat seiklusjuttu. Ning selle sopaka tasemel kondikava jälgimiseks on tegelased pandud käituma jaburalt ja ebaloogiliselt. Ma reeglina ei virise selliste asjade üle, aga see sooritus oli isegi minu maitsele ja taluvuspirile liiast. 
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Nõustun eelarvustajaga, lõpp läks minu jaoks kaduma. Võibolla süüdi tõlge, võibolla enda piiratus. Sinnamaani oli tegu kaasahaarava looga. Teiseks puudusels oli üldine loogika või õigemini selle puudumine. Üldiselt ma selliste asjade kallal ei nori, kustkil peab see ulme moment mängu tulema, aga siin jäi kuidagi kriipima asjaolu, et kui mägi oli seest õõnes ja omal ajal põhimõttelilselt turistiatraktsioon, siis mis oli välise perimeetri kaitsmise mõte? Lihtsalt näide..., aga kokkuvõttes raske üle kolme anda.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Kas see jutt on juba varem kuskil eesti keeles ilmunud? Lugemise ajal tekkist tunne, et oleks midagi sarnast juba varem lugenud. Aga täitsa viieväärliline lugu, eks seal kohati selliseid mugavaid loo arenguid siluvaid detaile oli, aga mind nad ei häirinud ja kuna viimasel ajal on järjest raskem leida lugusid, mis samal tasemel kaasa elama paneksid, siis minu poolt saab see siin maksimumi kätte.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Ei oskagi öelda, kas stiil või tõlge, aga äärmiselt vaevaline lugemine. Rohkem nagu visandlik kiirsketšide rivi, kui sujuv ja voolav romaan. Sisu sisuks, selle üle ei nokiks, pean "Needuste alleed" siiani loetavaks raamatuks, aga miski selles skafandrijutus minu maitsega kohe kuidagi kokku ei lähe. Ei soovita.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Täiesti loetamatu tekst. Mitte, et autor üldse kirjutada ei oskaks. Oskab ikka, aga miskipärast on ta pidanud vajalikuks iga kolmandat lauset "vürtsitada" mingite jaburate väljendite ja võrldustega, millel pole muu teksti ja stiiliga midagi pistmist. Justku treenitud koer, kes on triki selgeks saanud ja nüüd kordab seda igal võimalusel, ise seejuures rahulolust mõnuledes. Ehk teisisõnu pole LTM suutnud oma "roa" maitsestamisel piiri pidada ja nii ongi tulemuseks tarbimatu soust, mis mulle lugejana on üdini vastuvõetamatu ja paneb üldse kahtlema, kas kirjastaja enne raamatu väljaandmist, seda enne luges ka.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Tulevikus saadetakse kinnipeetavaid metsikutele planeetidele, kus nad saavad karistuse kandmise nimel puhastada neid vaenulikest võõrliikidest. Muu rahvas vaatab kogu värki otseülekandest pealt ja elab neile kaasa. Vastvalt edenemisele on kinnipeetavatel võimalik teenida nagu arvutimängus raha, saavutuspunkte ja uuendusi. Väärikas punkt Libakassi kogumikule. Rohkelt madinat ja tegevust pea igal lehel. Lehekülgi kestvaid kirjeldusi kosmosekapsli ukse tekstuurist siit ei leia, küll aga rohkelt lihtsat ja heatujulist meelelahutust. 5/5
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Selline keskmine, natuke nõrgemapoolne kogumik, sestap ka hinne selline. Teist korda lugeda ei viitsiks...
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Nõrk, nõrk, nõrk. Ühelt poolt mõttetu religiooniga vehkimine, mis loole midagi juurde ei andnud, teisalt võinuks tegelased ja tegevuse paigutada kuhu iganes, lihtsalt miskipärast valiti tegevuskohaks Veenus ja nüüd oleks tegu juskui ägeda ulmejutuga. Mõttetu. Sisust: lõiguke ühe tavalise karjeristi elust, kes peab tegema valiku, kas ajada oma asja või pugeda ülemusele.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Ootused ei olnud suured, seega ei tulnud ka pettuda. Tundub olema kirjutatud eesmärgiga kajastada autori jaoks olulisi mõttekäike, kuid kas selleks oli tervet raamatut vaja? Kokkuvõttes loetav, aga ei enamat.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Vaevaline lugemine, suht segaseks jääb see peategelase tõmblemine ja motivatsioon. Või mida autor üldse öelda tahtis. Peale investorite saabumist läks nagu natukene paremaks, aga lõpp vajus jälle ära. Tervikuna nõrk.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Algus venis oma kirjelduste ja maailma loomisega, aga kui asjaks läks, sai raamat käest pandud alles siis kui tagakaas paistis. Ja ei pea elamuse saamiseks tingimata 80ndaid fännama, kuigi see annab kindlasti asjale juurde.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Pärast naistekat nimega "Kodune sõda", suhtusin Bujoldi järgmisesse üllitisse ülima ettevaatlikkusega. Õnneks asjatult, oli põnevust, oli madinat ehk kõike seda, mis on iseloomustanud sarja varasemiad osi.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Tahtsin viite panna, aga emotsioone kõrvale jättes tuli tunnistada, et neli on õiglasem. Keskmine osas moodustav paramaailma kirjeldus oli natukene liiga aeglase kulgemisega ja ka sealne lahendus jäi õhku rippuma...
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Njah, ei oskagi hinnet panna. Põhjusmõtteliselt sobiks kõik kolmest viieni. Üldplaanis rahulik jutuke. Et nüüd liiga rahulik ei oleks, on sekka küll visatud mereelukaid (võinuks välja jätta) ja natukene dramaatilisi sündmuseid (võinuks samuti välja jätta), aga üldist meeleolu need ei riku. Eluoluline jutuke, natuke nagu Õnne 13, aga pisut teisel skaalal.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Sai puhkuse ajaks viis OP seeria raamatut laenutatud. Ajavalvurid pakkusid neist enim meelelehutust. Sellest ka hinne. Ja ärgem hakakem siin analüüsima, et kuidas ja miks säärane asutus toimetas või toimetama pidanuks, lepime sellega, et nii on ja keskendume lihtsalt sellele, et üks õhtu sai tänu PA-le mõnusalt ja pingevabalt veedetud.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

"Tont nr 5" Algernonis oli klassika. "Tont nr 5" kogumikuna on kerge melelahutus. Nii lihtne see ongi...
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Ma ei tea... See raamat tundub küll puhtalt kirja pandud olema selleks, et autor saaks oma heietused ja nägemuse inimkonna hädadest jutuvormis välja tuua. Mõtted on ju toredad, ainuke häda, et lugeda oli seda küll paras piin.
P.S. Loodetavasti toimetus ei pahanda, lisasin eestikeelse tõlke andmed.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Päris noorena Algernoni lugedes mulle Uurimismeeskond meeldis: vägev ju - head võidavad ja superkarud pealekauba. Vanemaks saades hakkasid asjad ja arusaamad aga muutuma. Mingid sepad tulevad ja keeravad kohaliku ökosüsteemi pea-peale, sellepärast, et mingi liik neile ei meeldi?!? Eks iga jutt ole oma ajastu peegel, aga täna küll sellele (ja kogumikule tervikuna) üle kolme ei anna ja sellestki on tegelikult üks punkt lihtsalt nostalgia eest.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Hea lugemine, kindel viiekas. Üle hulga aja midagi, millest ei pidanud end pooljõuga läbi närima. Kui lisada veel sooduka letis olnud hind 1.99, siis ei jää alles ühtegi põhjust, miks seda raamatut mitte osta ja lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Naistekas. Loetavalt kirjutatud, aga siiski naistekas. Hirmsasti tahtnuks ennast siin verbaalselt välja elada ja raamatu miinused punase värviga seinale maalida, aga ei ole mõtet. "Naistekas" võtab niigi kõik head ja vead kenasti kokku. Hindeks kolm, rööbastega...
Teksti loeti eesti keeles
Chris

See jutt saab maksimumi ainuüksi selle eest, et erines kogumikus kõigist teistest. Vaatamata sellele, et avaarvustusaja nägemus loo sünnist kõlab igati tõepäraselt. Idee oli hea, tegevus tempokas ja ehkki siin seal saaks detailidega norida, siis siin võiks läheneda sarnaselt Harrisson Fordile, kes Mark Hamilli murele selle kohta, et kas peategelase soeng ühes steenis ei peaks loogiiselt võttes olema samasugune nagu "eelmises" stseenis, vastas, et tegu pole lihtsalt sellise filmiga, kus see oluline oleks. Ehk siis loodan, et Trumli seiklustele tuleb lisa (viited Kreutzwalidle võib välja jätta).
Teksti loeti eesti keeles