Kasutajainfo

Isaac Asimov

2.01.1920–6.04.1992

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Clifford D. Simak ·

The Goblin Reservation

(romaan aastast 1968)

ajakirjapublikatsioon: «Galaxy Science Fiction» 1968; aprill - juuni
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Härjapõlvlaste kaitseala»
Clifford D. Simak «Libainimesed. Härjapõlvlaste kaitseala» 1989

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
55
4
0
0
0
Keskmine hinne
4.932
Arvustused (59)

Eesti keeles ilmunud Põneviku sarjas 1989. aastal pealkirja all 'Härjapõlvlaste kaitseala'. See romaan on üks põnevamaid raamatuid üldse, mida ma kunagi lugenud olen. Simakile omaselt on teos üle kuhjatud ulmebutafooria ja rohkem või vähem fantastiliste elukatega, millega varjatakse üsna labast ehkki haaravat süzheed. A mis sa teed, raamatut lugedes vaim puhkab. Midagi paremat meelelahutuseks on raske välja mõelda.
Teksti loeti eesti keeles

Väga võimas lugu. MEELDIB JA SOOVTAN KÕIGIL LUGEDA. Samas kadestain neid, kes seda veel lugenud pole: üllatus ja kaif on neil veel ees. Mina saan vaid taas nautida tuntud taset. Nii naljakas, kui see ka pole, et USAs on seda romaani üsna sageli peetud CDSi allakäigu alguseks. Annaks Looja kõigile säherdust allakäiku. Ilus eleegiline lugu. Ning võrratu tõlge (Pesukarunaha Süsteem) ja võrratud illustratsioonid.
Teksti loeti eesti keeles

Midagi lisada on tõesti väga raske. Raamat kuulub Simaki nelja parima romaani hulka (City, Time & Again, Way Station, The Goblin Reservation), olles tänapäeva angloameerika ulmes tõeline verstapost. Raamat on kirja pandud erakordselt kerge sulega, saab palju nalja, on põnevust, sensawunda't.
Teksti loeti eesti keeles

Raamat tekitab imeliku tunde, äkki elavad tõesti kuskil mägedes-metsades mingid mehikesed ja tont teab kes veel, kelle elu väätushinnangud on hoopis teistsugused ning kelle jaoks inimesed oma tegemistega on nagu rumalad poisikesed... Äkki ei tohiks täiskasvanuks saades muinasjutte kohe unustada? Äkki muinasjutud on hoopis tõsijutud? Samas miks ka mitte muinasjutte sõna sõnalt võtta, kui liigagi palju inimesi maailmas võtavad piiblit sõna-sõnalt ning omavad endaarust täiuslikku maailmapilti...
Teksti loeti eesti keeles

Üks paremaid ulmekaid mida lugenud olen - üle prahi raamat. Eriti meeldisid sellised Simakilikult omapärased tegelased nagu Vaim, William jt. Huvitavalt olid kujutatud ka härjapõlvlased, kellele ülejäänud, kaitsealast väljapoole jääv maailm, suuremat korda ei läinud - tegelesid oma õllehapendamise jms.
Teksti loeti eesti keeles

Kahtlemata parim Simak, mida lugenud olen. Peale kõige muu on ka selline tore südamlik huumor (kasvõi see koht, kus härjapõlvlaste õlu ära neetakse ning neandertaallane). Romaani süzhee osas saab teataval määral tõmmata paralleele Zelazny "Valguse isandaga" -- mõlemas romaanis on tegemist kosmose koloniseerimise ning kolonisaatorite müütiliseks muutumisega. Ainult et ühel juhul on "teiseks pooleks" kolonisaatorite kaaslased, teisel juhul aga omasoodu arenev mõistus, mingid vastikud väikesed primaadid... Kolonisatsioon ebaõnnestub igal planeedil, mida püütakse hõivata, kolonisaatorite rass hääbub ja on määratud väljasuremisele ning selle ekspansiivse jõu kuhtumise ilmselt üheks esimeks märgiks on otsus väikesed vastikud primaadid ellu jätta, sest mõistus on Universumis sedavõrd unikaalne asi, et oleks patt seda hävitada,isegi siis, kui see võib tähendada kolonisaatorite endi hävingut... Romaan on läbi imbunud dekadentsi kujutamisest.

Lõppude lõpuks aimub ka inimkonna, noore inimkonna, kes teoses on ekspansiivse kosmose koloniseerimise faasis, saatus -- kui poleks olnud primaate, oleks Vanale Rassile ilmselt "ära teinud" Veerejad, kes omal ajal nende teenrid, abistavad mehhanismid olid. Inimeste puhul täidavad seda kohta robotid...

Teksti loeti eesti keeles

70-ndate algul õnnestus mul Pärnu raamatukogust leida venekeelne Simak’i kogu, mis sisaldas ka vaadeldava romaani. Pärast seda olin Simaki austaja. Kogumikku sai veel mitu korda laenutatud, loetud. Kümmekond aastat hiljem vedasin koju ja lasin köita sületäie raamatukogust mahakantud ulmekaid, nende seas ka Simaki see kogu. Pean seniajani vaadeldavat romaani Simaki parimaks, ilmselt laheda, sooja huumori tõttu. Ka eestikeelne tõlge on suurepärane.
Teksti loeti vene keeles

Fantastiliselt mõnus lugemine. Üks parimaid ulmeraamatuid, mis ma lugenud olen. Kuigi igasuguseid veidraid elukaid oli siin ilgelt palju (mardused, härjapõlvlased, neandertaallane, Vaim, lohe jne. jne.), ei tekkinud sellist tunnet, et oleks millegiga üle pakutud või nii. Minu arvates on see Simaki parim raamat. Ta võlub eriti oma humoorika fantastilisusega. Hindeks on võimatu panna midagi muud kui "5" ja seegi umbkaudu kümne plussiga (noh oli lihtsalt nii äge lugemine).
Teksti loeti eesti keeles

Kindlasti on see kommerts ja paroodia. Ja mis siis! Simak on omanäoline autor ja ta saab eneseparoodiat lubada. Kuigi "Linn" meeldis mulle tsipa rohkem, on "Kaitsela" samuti "viie" vääriline.
Teksti loeti eesti keeles

Siin pole enam palju öelda, kõik hea on juba eespool mainitud.1. Olen nõus nendega, kes kiidsid raamatu huumorikülge, mulle meeldis näiteks lõpus olev lohe keelenäitamine lõvile, kes teda ei sallinud.2.Tegelaste kirjeldus oli päris hea, lahedad nimed. 3.Lugu polnud ei liiga pikk ega lühike, just paras. *** Kokkuvõtlikult, üks parimaid Simak`e , igastahes parem kui "Linn ".
Teksti loeti eesti keeles

Tõeliselt sydamlik raamat, nauditav huumor ja mõnusad tegelased, kellest neandertaallane ja mõõkhambuline tiiger on mu erilised lemmikud. Iga rida trollide ja härjapõlvlaste suhetest oli ka igayks puhas pärl.
Teksti loeti eesti keeles

Alles hiljuti lugesin raamatu uuesti läbi ja siiamaani pole veel jõudnud ära tüüdata. Tõesti suurepäraselt kirjutatud. Asja teeb ka eripäraseks, et kõikidele olenditele on antud lihtsad ja tabavad nimetused ei ole mingeid õhust võetud ebamaised termineid. Kõik on väga maiseksmuudetud. Tasub lugeda!
Teksti loeti eesti keeles

Soe ja sümpaatne. Seda raamatut lihtsalt peab lugema, siis mõistab nii mõndagi endast väiksematest ja vanematest.
Teksti loeti eesti keeles

Kaheksandas klassis sai "Härjapõlvlaste kaitseala" põhjal isegi kirjand kirjutatud. Omal ajal lugesin seda raamatut tõesti korduvalt. Meeldisid tegelased ja huumor ning eriti see "rassiline mitmekesisus" tegelaste hulgas. Huvitav on maailm, kus härjapõlvlastel, mardustel, neandertallastel ja Veerejatel on üksteisega midagi arutada.
Teksti loeti eesti keeles

Parim Simak`i teos, mida siiani lugenud, olen kõik eesti keeles ilmunud läbilugenud. Raamat tekitas minus suurepärase enesetunde, tegu on ühe parima ulmekaga, mis ma siiani lugenud olen. Esimene kord kui teost lugesin, pidin vaimustusest lausa ogaraks minema. "Härjapõlvlaste kaitseala" väga hea sisu ja huumor muudavad romaani korduvalt loetavaks, ilma et ta kaotaks oma värskust. Simak`i fantaasia leidlikkus on lihtsalt üle mõistuse käiv.
Teksti loeti eesti keeles

Nagu Simak ikka, saab ka see teos viie. Mis sellest, et see ei olegi ehk "Nagu Simak ikka," vaid väga hea "Nagu Simak ikka". Teos on tasemel. Ladus jutt, mo¤us huumor, fantastilised ideed... Tekib lausa tunne, et kas maailm on to~epoolest selline... ja kui on, siis mismoodi seal elama peaks? Sellist asja ei tasu lugemata ja"tta.
Teksti loeti eesti keeles

:-}} Nii nagu kunagi keegi ütles, et kui Lennon oleks kirjutanud vaid "Yesterday", oleks ta sama kuulus. Parafraseerides - veel midagi lisaks sellele raamatule kirjutades on Simak suutnud mu muljet endast vaid rikkuda.

PS. Nagu juba selgus, sügavalt põõsas väide - "Yesterday" olevat kirjutanud hoopis McCartney. Aga olgu see mulle õpetuseks telekast kuuldut mitte uskuda :-(

Teksti loeti eesti keeles

Mis oleks sobivam kui kiita synnipäevalast tema tippteose (v6i siis ehk yhe nendest eest) eriti ylevoolavalt kiita. Kui vaadata eelpool kirjutajaid, siis on ka ju selleks kiituseks väga sygavalt p6hjust (kahtlen sygavalt, kas m6nel teosel, mida on samas koguses arvustatud on k6ik hindajad nii yhel meelel olnud). Ja k6ik muu ongi juba eelk6nelejate poolt öeldud. Särav, humoorikas, soe, optimistlik, originaalne, etc, etc, etc. Jah, ka minu arvates kuulub teos kindlalt ulmekirjanduse tippu, mida saab olema väga-väga raske yletada.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Muhe lugemine. Päris puhas see viis just pole, aga olgu. Meeldejäävaid väljendeid, tegelasi ja juhtumisi nagu murdu. Kasvõi Veerejad, kes vähemalt sama imepärased kui kõik need vana rassi mütoloogilised olendid, on nad ju evolutsiooniline ime, sest ratast mingil põhjusel looduses ei esine:) Ja näiteks sitikad, kes peavad kukkuma õlle sisse imeliselt juhuslikult on puhas taoism.
Teksti loeti eesti keeles

Mõtlesin, et oleks pidanud ikkagi yhe panema. Lihtsalt inimeste ehmatamise huvides. No kes siis veel, kui mitte mina, eks ole.

Käsi ei tõuse. :D

Teksti loeti eesti keeles

Kui maailma on keegi tugevalt muutnud, siis see on Simak oma mõnusa kergusega. sellest on osa saanud ka eesti inimesed, kuigi tõlge ei ole see kõige parem. Algne mõte on nagu kohendatud labasemaks ja madalamaks, siiski hea jääb heaks. Kauged tähed, ajas ränded, muinasjutulised olendid, imeline tehnoloogia ja kõike seda ühes ja samas kohas läbi ühe mehe seikluste. Võrratu. Lugu täis suurust ja kergust.
Teksti loeti eesti keeles

Ilmselt ideaalne kompott, mis töötab ka tänapäeval: on kosomoselennud ehk "päris" ulme, on härjapõlvlased, trollid ja draakonid ehk fantasy, on huumorit ja parioodiat ehk ka Pratchetti fännidele samuti midagi. Ja ilma igasuguse irooniata, lihtsalt väga hea ja muhe raamat.
Teksti loeti eesti keeles

Kultuslik nr.1 eestlastele...Millegipärast pole keegi veel maininud, et kogu tegevus oli ümbritsetud võrratu, kuldkollase ja kirju sügisilmaga.Need napid sügisesed kirjeldused andsid minu meelest teosele tohutult juurde, nagu ka üliõpilaslinnaku õhustik, baari miljöö ning viski, õlle ja samaka joomised.Trollid-kollid ja neandertallased jätsid mind natuke jahedaks, tegevusliin seevastu oli põnev ja huvitav.
Teksti loeti eesti keeles

Nojah. Jüri Kallas on ammu varem öelnud, et seda raamatut peetavat CDS allakäigu alguseks. Mul tekkis seepeale tunne, et ehk ütles keegi pensioniikka jõudnud Simakile, et temal on nüüd allakäik alanud. Mispeale CDS mõtles "ma teen teile f****ng allakäiku" ja kirjutas näidisteose.
Sellise, et keskmine ulmekirjanik oleks igalt leheküljelt leidnud kaks ideed, millest saanuks terve jutu kokku kirjutada. Sul ei lasta hetkekski rahu saada, sa pead kogu aeg autoriga kaasa ... ei, mitte tormama, vaid kulgema, sest kuigi sündmused jutus toimuvad vahel erakordse kiirusega, on kogu tegevusel siiski eht-saimaklik rahu. Ja humaansus. Ja sügis. Ma suveinimesena sügist, talve ja neid muid vastikuid aegu eriti ei salli, kuid CDS suutis mind vähemalt sügise asjus ümber veenda.
Veel ei saa ma üle ega ümber kogu juttu läbivast optimismist. (Mitte hurraa-). Ja veel, ja veel, .... ah, mis ma räägin, lugege ise. Kuid lugege originalkeeles või vene keeles; eestikeelne tõlge pole just hull, kuid tundub kuidagi puisena. Võrrelgem kas või kohta, kus Garneel (Shrimp) ütleb Maxwellile
-- inglise keeles e. originaalis: "You are talked concerning";
-- eesti keeles: "Teist on räägitud";
-- vene keeles: "Вы есть говоримы о".
Viimane paneb mind seinu mööda üles ronima...
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
x
Chris
1977
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Halb, lihtsalt halb. Loo kulgemine on niivõrd trafaretne justkui oleks näpuga aetud kõrval kahtlase väärtusega juhendit, kuidas kirjutada üht õiget ja haaraavat seiklusjuttu. Ning selle sopaka tasemel kondikava jälgimiseks on tegelased pandud käituma jaburalt ja ebaloogiliselt. Ma reeglina ei virise selliste asjade üle, aga see sooritus oli isegi minu maitsele ja taluvuspirile liiast. 
Teksti loeti eesti keeles

Nõustun eelarvustajaga, lõpp läks minu jaoks kaduma. Võibolla süüdi tõlge, võibolla enda piiratus. Sinnamaani oli tegu kaasahaarava looga. Teiseks puudusels oli üldine loogika või õigemini selle puudumine. Üldiselt ma selliste asjade kallal ei nori, kustkil peab see ulme moment mängu tulema, aga siin jäi kuidagi kriipima asjaolu, et kui mägi oli seest õõnes ja omal ajal põhimõttelilselt turistiatraktsioon, siis mis oli välise perimeetri kaitsmise mõte? Lihtsalt näide..., aga kokkuvõttes raske üle kolme anda.
Teksti loeti eesti keeles

Kas see jutt on juba varem kuskil eesti keeles ilmunud? Lugemise ajal tekkist tunne, et oleks midagi sarnast juba varem lugenud. Aga täitsa viieväärliline lugu, eks seal kohati selliseid mugavaid loo arenguid siluvaid detaile oli, aga mind nad ei häirinud ja kuna viimasel ajal on järjest raskem leida lugusid, mis samal tasemel kaasa elama paneksid, siis minu poolt saab see siin maksimumi kätte.
Teksti loeti eesti keeles

Ei oskagi öelda, kas stiil või tõlge, aga äärmiselt vaevaline lugemine. Rohkem nagu visandlik kiirsketšide rivi, kui sujuv ja voolav romaan. Sisu sisuks, selle üle ei nokiks, pean "Needuste alleed" siiani loetavaks raamatuks, aga miski selles skafandrijutus minu maitsega kohe kuidagi kokku ei lähe. Ei soovita.
Teksti loeti eesti keeles

Täiesti loetamatu tekst. Mitte, et autor üldse kirjutada ei oskaks. Oskab ikka, aga miskipärast on ta pidanud vajalikuks iga kolmandat lauset "vürtsitada" mingite jaburate väljendite ja võrldustega, millel pole muu teksti ja stiiliga midagi pistmist. Justku treenitud koer, kes on triki selgeks saanud ja nüüd kordab seda igal võimalusel, ise seejuures rahulolust mõnuledes. Ehk teisisõnu pole LTM suutnud oma "roa" maitsestamisel piiri pidada ja nii ongi tulemuseks tarbimatu soust, mis mulle lugejana on üdini vastuvõetamatu ja paneb üldse kahtlema, kas kirjastaja enne raamatu väljaandmist, seda enne luges ka.
Teksti loeti eesti keeles

Tulevikus saadetakse kinnipeetavaid metsikutele planeetidele, kus nad saavad karistuse kandmise nimel puhastada neid vaenulikest võõrliikidest. Muu rahvas vaatab kogu värki otseülekandest pealt ja elab neile kaasa. Vastvalt edenemisele on kinnipeetavatel võimalik teenida nagu arvutimängus raha, saavutuspunkte ja uuendusi. Väärikas punkt Libakassi kogumikule. Rohkelt madinat ja tegevust pea igal lehel. Lehekülgi kestvaid kirjeldusi kosmosekapsli ukse tekstuurist siit ei leia, küll aga rohkelt lihtsat ja heatujulist meelelahutust. 5/5
Teksti loeti eesti keeles

Selline keskmine, natuke nõrgemapoolne kogumik, sestap ka hinne selline. Teist korda lugeda ei viitsiks...
Teksti loeti eesti keeles

Nõrk, nõrk, nõrk. Ühelt poolt mõttetu religiooniga vehkimine, mis loole midagi juurde ei andnud, teisalt võinuks tegelased ja tegevuse paigutada kuhu iganes, lihtsalt miskipärast valiti tegevuskohaks Veenus ja nüüd oleks tegu juskui ägeda ulmejutuga. Mõttetu. Sisust: lõiguke ühe tavalise karjeristi elust, kes peab tegema valiku, kas ajada oma asja või pugeda ülemusele.
Teksti loeti eesti keeles

Ootused ei olnud suured, seega ei tulnud ka pettuda. Tundub olema kirjutatud eesmärgiga kajastada autori jaoks olulisi mõttekäike, kuid kas selleks oli tervet raamatut vaja? Kokkuvõttes loetav, aga ei enamat.
Teksti loeti eesti keeles

Vaevaline lugemine, suht segaseks jääb see peategelase tõmblemine ja motivatsioon. Või mida autor üldse öelda tahtis. Peale investorite saabumist läks nagu natukene paremaks, aga lõpp vajus jälle ära. Tervikuna nõrk.
Teksti loeti eesti keeles

Algus venis oma kirjelduste ja maailma loomisega, aga kui asjaks läks, sai raamat käest pandud alles siis kui tagakaas paistis. Ja ei pea elamuse saamiseks tingimata 80ndaid fännama, kuigi see annab kindlasti asjale juurde.
Teksti loeti eesti keeles

Pärast naistekat nimega "Kodune sõda", suhtusin Bujoldi järgmisesse üllitisse ülima ettevaatlikkusega. Õnneks asjatult, oli põnevust, oli madinat ehk kõike seda, mis on iseloomustanud sarja varasemiad osi.
Teksti loeti eesti keeles

Tahtsin viite panna, aga emotsioone kõrvale jättes tuli tunnistada, et neli on õiglasem. Keskmine osas moodustav paramaailma kirjeldus oli natukene liiga aeglase kulgemisega ja ka sealne lahendus jäi õhku rippuma...
Teksti loeti eesti keeles

Njah, ei oskagi hinnet panna. Põhjusmõtteliselt sobiks kõik kolmest viieni. Üldplaanis rahulik jutuke. Et nüüd liiga rahulik ei oleks, on sekka küll visatud mereelukaid (võinuks välja jätta) ja natukene dramaatilisi sündmuseid (võinuks samuti välja jätta), aga üldist meeleolu need ei riku. Eluoluline jutuke, natuke nagu Õnne 13, aga pisut teisel skaalal.
Teksti loeti eesti keeles

Sai puhkuse ajaks viis OP seeria raamatut laenutatud. Ajavalvurid pakkusid neist enim meelelehutust. Sellest ka hinne. Ja ärgem hakakem siin analüüsima, et kuidas ja miks säärane asutus toimetas või toimetama pidanuks, lepime sellega, et nii on ja keskendume lihtsalt sellele, et üks õhtu sai tänu PA-le mõnusalt ja pingevabalt veedetud.
Teksti loeti eesti keeles

"Tont nr 5" Algernonis oli klassika. "Tont nr 5" kogumikuna on kerge melelahutus. Nii lihtne see ongi...
Teksti loeti eesti keeles

Ma ei tea... See raamat tundub küll puhtalt kirja pandud olema selleks, et autor saaks oma heietused ja nägemuse inimkonna hädadest jutuvormis välja tuua. Mõtted on ju toredad, ainuke häda, et lugeda oli seda küll paras piin.
P.S. Loodetavasti toimetus ei pahanda, lisasin eestikeelse tõlke andmed.
Teksti loeti eesti keeles

Päris noorena Algernoni lugedes mulle Uurimismeeskond meeldis: vägev ju - head võidavad ja superkarud pealekauba. Vanemaks saades hakkasid asjad ja arusaamad aga muutuma. Mingid sepad tulevad ja keeravad kohaliku ökosüsteemi pea-peale, sellepärast, et mingi liik neile ei meeldi?!? Eks iga jutt ole oma ajastu peegel, aga täna küll sellele (ja kogumikule tervikuna) üle kolme ei anna ja sellestki on tegelikult üks punkt lihtsalt nostalgia eest.
Teksti loeti eesti keeles

Hea lugemine, kindel viiekas. Üle hulga aja midagi, millest ei pidanud end pooljõuga läbi närima. Kui lisada veel sooduka letis olnud hind 1.99, siis ei jää alles ühtegi põhjust, miks seda raamatut mitte osta ja lugeda.
Teksti loeti eesti keeles

Naistekas. Loetavalt kirjutatud, aga siiski naistekas. Hirmsasti tahtnuks ennast siin verbaalselt välja elada ja raamatu miinused punase värviga seinale maalida, aga ei ole mõtet. "Naistekas" võtab niigi kõik head ja vead kenasti kokku. Hindeks kolm, rööbastega...
Teksti loeti eesti keeles

See jutt saab maksimumi ainuüksi selle eest, et erines kogumikus kõigist teistest. Vaatamata sellele, et avaarvustusaja nägemus loo sünnist kõlab igati tõepäraselt. Idee oli hea, tegevus tempokas ja ehkki siin seal saaks detailidega norida, siis siin võiks läheneda sarnaselt Harrisson Fordile, kes Mark Hamilli murele selle kohta, et kas peategelase soeng ühes steenis ei peaks loogiiselt võttes olema samasugune nagu "eelmises" stseenis, vastas, et tegu pole lihtsalt sellise filmiga, kus see oluline oleks. Ehk siis loodan, et Trumli seiklustele tuleb lisa (viited Kreutzwalidle võib välja jätta).
Teksti loeti eesti keeles