Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Isaac Asimov ·

The Machine That Won the War

(jutt aastast 1961)

ajakirjapublikatsioon: «The Magazine of Fantasy and Science Fiction» 1961; oktoober
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Masin, mis sõja võitis»
antoloogia «Lilled Algernonile: Anglo-ameerika kirjanike ulmelugusid» 1976

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
18
9
0
0
1
Keskmine hinne
4.536
Arvustused (28)

Ai-ai-ai, Hea Doktor, kuidas siis nii?! NII õelad naljad. Kuigi IA robotilood on laialt tuntud (ja head), meeldivad tema "Multivac'i" jutukesed mulle palju enam. Sisust ma rääkima ei hakka (seda teavad niikuinii kõik), lisan vaid oma arvamise, et koos "Huumori lõpuga" on tegemist IA parima lühijutuga.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Yldiselt nõustun Wõrokaga. Igastahes on mulle sellest jutust komme kylge jäänud, raskete valikute juures taskust mynti otsida.. Hmm.. vist esimene Asimov siin baasis mille kohta ma sõna olen võtnud.
Teksti loeti eesti keeles

Väga hea jutt suurepärase puändiga. Koos "Huumori lõpuga" peaks andma vist 10 palli?
Teksti loeti eesti keeles

Iseenesest on see lugu pigem teadlaste anekdoot - teadlaste ringkondades levinud nalja vaba ymberjutustus . Sellest kuidas eksperimendiandmeid teooritega kooskolla viiakse. Tambovi konstant jne. Erinevalt Wõrokast mulle Asimovi Multivaci lood peale ei lähe - ma vihkan neid. See on siiski yks paremaid.
Teksti loeti eesti keeles

Multivacil on üks paha viga - ta on elektronlampe ja arvutit samastava ajajärgu nurisünnitis. Asimov on miniaturiseerimist küll ette näinud robotite juures (Mõelge vaid selle üle, kui palju läheb vaja matemaatikat, et näiteks trepist ülesminekut korralikult kirjeldada, jaapanlased said sellega alles hiljuti hakkama, rääkimata palju keerulisemates ülesannetes, mida ta robotid mängleva kergusega sooritavad), jättis aga selle täiest tähelepanuta raalidest kirjutades. Tema kogu ühiskonda kontrolliva arvuti idee, mida teenindab terve linn, on lihtsalt tehnikaliselt küündimatu ja käesolevas loos tuleb see isegi vähe esile. Selle pärast meeldib käesolev mulle rohkem kui ükski teine Multivaci lugu, millele ma üle 3 ei paneks. Selles loos on teatud varjatud sümolism (võib olla ka teistes, kuid sealt pole viitsinud otsida) - Multivaci, Maa võimsuse, tarkuse ning teaduse sümbolit võetakse alati piiramatu autoriteedina, lähemalt uurimata tema kasutamise tagamaid. Kas ei tule ette sarnasus poliitilise organisatsiooniga? Bill Clintoniga pidi olema võimalik igas asjas golfiväljakul kokku leppida ning Austraalia peaminister olevat selle tõttu hakanud golfi õppima, nagu kurjad keeled räägivad.
Teksti loeti eesti keeles

Tõttöelda küllaltki tobe lugu, mis saab nelja ehk ainult nostalgia tõttu. Hiljuti lugesin uuesti üle ja oligi täpselt seesama jama, millepärast, ma Asimovi anekdoote taluda ei suuda: ilgelt pikk ja mõttetu keerutamine... mõttetu ballast igatahes. Edaspidi ilmselt ei loe kah :(
Teksti loeti eesti keeles

Mahe lugu! Ka mulle meeldivad need Multivaci lood rohkem, kui piibli (käskude teemalised) "US Robots" sarja jutud. Selle jutu juures meeldib mulle kõik: sisu, kirjeldused ning ka mõte. Pikalt lobiseda pole muidugi mõtet: jutt on maakeelsele lugejale ilmselt tuttav - koos Sheckley looga "Ghost V" on antud kirjatükk enimarvustatud jutt BAASis. Üks asi paneb mind küll imestama: USAs - kus igasugused teemakogud on hästi IN - pole siiani ilmunud kogu, kus oleks kõik Multivaci lood ühtede kaante vahele kokku kogutud. Või juba on?
Teksti loeti eesti keeles

Eelkirjutajad on mitmel korral Multivaci ja robotite lugusid võrrelnud, minule isiklikult meeldivad mõlemad, ei tule küll ühtki teist sarja meelde, kus nendest teemadest nii palju mõnusaid konkse oleks leitud. Olgu igasuguste muude asjadega, kuidas on, nende kahe sarja tõttu on Asimov üks olulisematest autoritest minu praeguse maailma kujundamisel.
Teksti loeti inglise ja eesti keeles

Yks Asimovi paremaid jutte, kuigi EI OLE minu arust k6ige parem. Viit v22rib aga k1ll. M1nti mina ei loobi, seega on teema veidi v66ras, aga jutt on h2sti kirjutatud ning 1ldinimliku varjundiga sellest hoolimata. Et see, mida inime teeb, v6ib olla vahel t2isulik, aga n2ed, juhust on vahel vaja. Ja seda t2iuslikku juhuse saavutamise mudelit ei ole inimene siiamaani veel v2lja t88tanud, m1ndi loopimine yks etemaid viise.
Teksti loeti eesti keeles

Mis teha, aga mina loen seda parimaks IA jutuks, mis on Eesti keelde tõlgitud. Mitte, et neid palju oleks, aga ikkagi. Julgustükk oli loo kirjutamise ajal näidata, et suurimad otsused Inimese ajaloos tehakse ka tulevikus vastavalt juhusele, mitte aga kindlalt välja arvutatud reeglite põhjal. Ja mina hoian pärast selle loo uuestilugemist taskus täringuid, kuna otsused minu elus nõuavad sageli valikut neetult suuremast hulgast kui kaks.Viis antud jutule, härrased.
Teksti loeti eesti keeles

Hea jutt, aga ei tule meelde praegu, mille poolest inimene siiski neist masinatest üle oli. Kui ei olnud millegi poolest üle, vaid oli parem lihtsalt sellepärast, et oli inimene, siis on meil tegu antropošovinismiga...
Teksti loeti eesti keeles

Mul on vist midagi viga, aga minu meelest on see lugu kuidagi väga triviaalne. Kui just anekdoot, siis selline, mida räägivad üksteisele algklassilapsed. Võib-olla on minu viga selles, et ma ei suuda seda kirjandust ajastu kontekstis vaadelda. Aga midagi pole teha.
Teksti loeti eesti keeles

Naljakas on see, et tegelikult ei ole lugu ju inimese ja arvuti vahekorrast, vaid inimese ja inimese. Inimene kasutas arvutit, et veenda sõdijaid võidu paratamatusest. Mõnel teisel ajal oleks kasutatud jumalat. Kas masin täitis ülesande? Jah.
Teksti loeti eesti keeles
x
TVP
30.11.1976
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
TVP

Esimesest neljast raamatust meeldis see minule kõige rohkem. Meeldimise põhjust ei oskagi öelda, oli lihtsalt köitvam.Sarja lugemise jätan küll siinkohal mõneks ajaks pooleli, hakkab vaikselt küllastama.Las laagerdub vähe.
Teksti loeti inglise keeles
TVP

Sain raamatu kätte õhtul kell kaheksa (mitu aastat tagasi, ülikooli ajal). Mõtlesin, et loen veidi. Lõpetasin lugemise järgmisel päeval, kui raamat läbi oli. Minu elu esimene ja viimane raamt, mis pole lasknud ennast käest ära panna. Teised on küll ka head olnud, aga mitte nii köitvad kui see raaamat tol ajal oli.Kahtlustan, et nüüd uuesti loetuna kogemus enam nii ere poleks, aga mälestus on ilus.
Teksti loeti eesti keeles
TVP

Ma ei pea ennast just eriliseks asjatundjaks kaljurahnudel ellujäämise koha pealt aga midagi söödavat oleks seal siiski pidanud leiduma. Merekarpe näiteks, või siis vetikaid. Ja oma liha söömise asemel oleks võinud lihtsalt juua paarsada grammi verd (pool liitrit peaks olema veel suht mõistlik kogus, mis jalgu alt ei niida) ja proovida mõnele suuremale pinnamoodustisele ujuda (surm siin või Siberis!), kui ta juba selline võitleja tüüp oli. Arvestades selle järgi, et seal kajakad ringi tiirutasid ei oleks see (suurem saar, manner) tohtinud _väga_ kaugel olla. Aga noh, tagantjärele tark oskab igaüks olla. Minult nõudis selle loo lõpunilugemine veidi pingutamist ja mingit õudusmomenti küll ei tekkinud.
Teksti loeti eesti keeles
TVP

See peaks olema siis `The Black Company` sarja esimene raamat. Päris hea fantasy, umbes samal tasemel kui Terry Brooks, ainult maailma on väga vähe kirjeldatud. Vähemalt ühe raamtu põhjal ei saanud sellest küll suuremat ettekujutust. Kindlasti loen ka teisi tema raamatuid kui kusagilt leian.
Teksti loeti vene keeles
TVP

Esimesed leheküljed polnud kuigi paljutõotavad ja raamat tundus suht jama olevat aga kui asi arenema hakkas, siis ei saanud enam käest panna. Eriti hea oli lõpp, midagi sellist ma küll ette ei osanud arvata. Tõlke koha pealt niipalju (kuigi ise pole originaali näinud:), et Kompuuter oleks võinud olla ikkagi Arvutaja - või siis Kalkuleerija ,kui soovite - seda `computer` ju inglise keeles otseselt tähendab (või vähemalt tähendas 55-ndal aastal).
Teksti loeti eesti keeles
TVP

Hea küll, rääkisite augu pähe. Võibolla oleks isegi viie pannud aga tunnistan, et olen sunnitud nõustume osade eelnevates arvustustes esitatud etteheidetega. Seega 4.
Teksti loeti eesti keeles
TVP

Ausalt öeldes pole lugenud aga kuulsin Eesti Raadiost kuudemängu kujul. Vinge asi, kuulasin põnevusega.
Teksti loeti eesti keeles
TVP

Lugesin omal ajal kohe peale `Trifiidide päeva` ja nii väga ei meeldinud. Ega praegugi lugedes vist üle nelja ei paneks aga mine tea, peaks proovima.
Teksti loeti eesti keeles
TVP

Kui ma nüüd õieti mäletan siis oli selles kosmosemeeskonnas ka üks grusiin ja see moment tundub mulle tagantjärele mõeldes kõige ulmelisemana :) Aga kui tõsiselt rääkida siis koolipoisina lugedes meeldis küll aga üle nelja siiski ei paneks.
Teksti loeti eesti keeles
TVP

Lugesin kunagi ammu `Põhjanaelast` ja hea mälestus on jäänud. Tol ajal oli ikka õudne küll.
Teksti loeti eesti keeles
TVP

Tegelikult mulle selles stiilis lood meeldivad aga käesolevast ei suutnud ma kahjuks kuigi palju originaalseid ideid leida. Paneks ikka nelja ära, nii heast südamest.
Teksti loeti eesti keeles
TVP

Paberilt pole _kahjuks_ lugenud, aga seda Eesri Raadio järjejuttu kuulasin ma küll suure huviga ja närisin järgmist osa oodates küüsi. See on King oma parimal tasemel. Kollid olid igatahes andekad, eriti meeldisid mulle need ämblikud :)
Teksti loeti eesti keeles
TVP

Mmmmmm... Pirukad, seentega :) Aga lugu polnud kahjuks _nii_ hea kui seenepirukad.
Teksti loeti eesti keeles
TVP

Jaa. Enne kui te midagi soovite mõelge järele, mida te tegelikult tahate. Muidu võib halvasti minna.
Teksti loeti eesti keeles
TVP

Lugesin kunagi kooli ajal `Põhjanaelast`. siis küll väga meeldis. Praegu pole üle lugenud aga arvata võib, et alla viie ikka ei paneks.
Teksti loeti eesti keeles
TVP

Väga hea lugu. Mulle küll meeldis, lugesin mitu korda. Üldse oli see `Marduse` Bradbury ekstra tohutult tervitatav idee.
Teksti loeti eesti keeles
TVP

Lugesin kunagi ammu ja erilist muljet ei jätnud. Aga piisavalt hea, et kui kusagil praegu näeks, siis ostaks ära.
Teksti loeti eesti keeles