Kasutajainfo

Urmas Alas

1956–

  • Eesti

Teosed

· Harry Harrison ·

The Stainless Steel Rat

(romaan aastast 1961)

eesti keeles: «Terasrott»
Tallinn, Raiku Studios, Inc., 1995

Sarjad:
Sisukord:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
9
8
8
4
0
Keskmine hinne
3.759
Arvustused (29)

Terasrott peaks taaskord olema naljakas raamat. Ja taaskord ei ole ta seda mitte. Kohati ju veidi muigeleajavat dialoogi on, aga üldpilt on masendav. Lugu räägib vahetevahel Jim diGrizi nime kandvast kurjamist, kelle erialaks on ühiskondliku rahu rikkumine. Ja seda suurema põhjuseta. Ning üht järjekordselt pahategu tehes, jääbki lurjus erirühma meestele pihku, kes just selliste osavate sullerite seast endale kaadrit hangivad. Nagu arvata võib, algab tõeline seiklus alles nüüd. DiGriz asub jälitama üht naiskurjamit, kellesse ta enne oma missiooni lõppu kogemata armub. Puuduseks taas ulmeliste elementide vähesus ning tegevuspaigaks oleva üsna huvitava maailma pealiskaudne kujutamine. Vähemasti on tõlge loetav. Aga ei enamat. Raamat saanud palju järgesid, mis ilmselt sama naljakad.
Teksti loeti eesti keeles

Terasrott ja Harrisoni raamatud suuremas osas on nagu alkoholijoove. Lugedes on kõik korras, isegi väga. Lugemisjärgselt poeb hinge tühi tunne ja pähe küsimus - mis see nüüd siis oli, millele n tundi sai kulutatud? Ei olnudki nagu midagi! Minul isiklikult on kahju, et vaieldamatult kirjaoskaja kirjanik raiskab oma aega ilmselt alaväärtusliku kraami produtseerimisele.
Teadmata kombel on eestikeelse tõlke autor osanud lobedas keeles tükist mingi kohutava ilguse valmis meisterdada, originaali lugemise järgselt kergitasin hinnet siin kahe palli võrra. Kui midagi sellest voolavast inglise keelest, siis ", of course" igas võimalikus kohas kais jubedalt närvidele, mul oli kange tahtmine võtta must vildikas et nood olematuks kriipsutada. Tegu jäi küll tegemata, aga arvan siiani, et et see tuleks raamatule kasuks.
Teksti loeti eesti ja inglise keeles

Õudselt mõnus iisiriiding igavateks talveõhtuteks. Väga mõnus ja voolav inglise keel. Sama pehme ja peategelast sujuvalt ülistav stiil on omane kõigile Harrissoni raamatutele, mida lugenud olen. Need on nagu James Bondi filmid mis külll ei jäta sinusse kasvama migit probleemi,ent mida on lihtsalt mõnus vaadata. Huumor on ka täiesti tugevalt olemas, põhiliselt paroodia vormis (muudes rattides on seda isegi rohkemkui ''The Stainless steel ratis''). Ia raamat mu arust.
Teksti loeti inglise keeles

Juhin kaaskodanike tähelepanu sellele, et enamik neist, kes seda raamatut mingis muus keeles peale eesti keele on lugenud, on pannud hindeks viie, kõik, kes on lugenud ainult tõlget, on pannud madalama hinde, tõlkija võiks sellest omad järeldused teha. Ja ülejäänud rahvale jääb vaid valik: lugeda see raamat originaalis läbi või jääda ilma ühest tõeliselt lahedast tükist.
PS Järgmises arvustuses on seda raamatut nimetatud tapmise-tagaajamise looks. Juhin tähelepanu ka sellele, et rotiraamatutes tapetakse väga harva kedagi, peaosaline üritab seda üldse vältida kui vähegi võimalik, palju rohkem valatakse tomatimahla kui verd ;-)
Teksti loeti eesti ja inglise keeles

Üldiselt mittemidagiütlev teos. Ajaviiteks lugeda võib - näiteks bussis või kuskil midagi oodates. Teose lõpuosas tundub seni kestnud hoogne tegevus nagu vaibuvat, andmaks maad peasosalise kahtlustele ja kõhklustele. Ja tõlkijaks on valitud mingi totaalne infantiil, kes ei oska ei inglise ega ka eesti keelt. Originaalis loetud "The Stainless Steel Rat Saves the World"" oli tunduvalt loetavam.
Teksti loeti eesti keeles

Kui Teil pole midagi teha, siis võtke see raamat ja lugege. Kui Teil on midagi teha, siis jätke lugemata. Väga hea raamat ühekordseks kasutamiseks.
Teksti loeti vene keeles

C''mon guys! Kus on kirjas, et sci-fi tingimata Bradbury või Dick''i moodi morn ja painajalik peab olema?! Terasrott on *puhas* meelelahutus, sellisena mõeldud ja sellisena ka kuradi hästi välja kukkunud. James Bondi filme ka vaatate niimoodi tõsimeeli kriitiliselt või? Ja minumeelest on Terasrott oma humoorikuse, tempokuse ja lahedusega keskmisest Bondi jutust yle. Inimesed, mis on lahti teie huumorimeelega? PS! Äkitsi on asi selles, et kõik on seda raamatut eestikeelses tõlkes lugenud? Ka minul vedeleb see riiulis, esimesest lehekyljest kaugemale ei saanud - paha hakkas. Kusjuures originaalis ei ole ma seda ka ise lugenud, vaid ypris hästi välja kukkunud venekeelses tõlkes.
Teksti loeti vene keeles

Suuremat ei kiida. Vastikult sihuke ajututele väljakukkunud raamat. Nõrk nii idee kui teostuse poolest, stamplugu. Ainus mis positiivselt märkimist väärib oli peategelase humanism.
Teksti loeti eesti keeles

Kui juba Simakit sageli teaduskauguses süüdistatakse, siis Harrison on veel naljakam, tema süüdimatust antud teemas lihtsalt ei panda tähele. "Terasrott" mulle ei meeldinud - ega oleks meeldinud ilmselt ka ei inglise ega ka hiina keeles lugedes - üldse tunduvad raamatud, kus juba kahekümnendaks leheküljeks tead enam-vähem kõike, mis lõpuni sündida võib lamedatena. Ehk oleksin pidanud teost lugema kümneaastasena?
Teksti loeti eesti keeles

Lugesin siin eelnevaid arvustusi ning imestan, et küll see naljasoon on ikka üks haruldane asi... pean isegi ennast selliseks üsna kehva naljasoone omanikuks, aga näe mul on seda naljasoont ikka mäekõrguselt rohkem...

Lugesin romaani omal ajal mingis suht tuhmis vene tõlkes... noh polnud paha märululme... siis sattusid mulle kätte sarja esimesed kaks romaani suurepärases vene tõlkes ning ma tundsin, et peaks oma seisukohti vist revideerima hakkama. Viimase paugu pani aga see, kui ma lugesin köidet «The Adventures of the Stainless Steel Rat»... see on omnibus, mis sisaldab klassikalise rotitriloogia. Selgus, et tegu on suurepärase ja hästi naljaka sarjaga, mis ainult õige pisut jääb alla Harry Harrisoni (vist? parimale) Surmailma sarjale.

Libe Jim on tore tegelane, maailm on tore ja ka Angelina on tore tegelane... aga see eesti tõlkija on tõbras, selline tore raamat ära solkida!!! Ja milleks veel kaude tõlkida? Ning milles vanapapi Occam süüdi oli, et tast Ockham tehti? Loodan, et kunagi on ka kogu Roostevaba Terasroti saaga eesti keeles olemas ning loomulikult loodan, et see ilmuks heas tõlkes!!!

Muide, jutt «The Stainless Steel Rat», millest hiljem sai antud romaani algus, oli esimene Harrisoni tekst, mis ilmus John W. Campbell Jr.-i toimetatud ajakirjas «Astounding Science Fiction»... Ameerikas tähendab see palju!!!

Teksti loeti vene, inglise ja eesti keeles

Lugedes eelkirjutanute arvasmust, on mul kuidagi hea meel, et mina midagi ei teadnud asjaolust, et TSSR ka maakeeli ilmunud on. Ise lugesin seda u. 6-7 aastat tagasi idanaabri tõlkes. Peris ia oli. Siuke mitte millelegi peale laheda lugemise pretendeeriv lugu. Ja kahtlemata teda lahe lugeda on. Ei saa teda kuidagi teab mis filosoofiliseks ja sygavaks kirjanduseks lugeda, kuid kuulub raamatute hulka, mida vaba aja olemasolu korral hea ja lahe lugeda on. Ei vaja ajusid ja nende olemasolu korrale ei vaeva neid.
Teksti loeti vene keeles

Sügavate mõtete otsijail seda lugeda küll ei tasu. Naljakas ta aga ka ei ole. Imelik on. Suhteliselt mõttetu raamat, igas mõttes.
Teksti loeti eesti keeles

Libe Jim tegelemas tavalise röövimise, sulitempude, pettuste ja muu tulutoova tegevusega lauslolluse all kannatavas Universumis. Teose teeb nauditavaks Jimi lausa ülivõrdes ego ja samuti killud, mis kukuvad korrapäraselt.
Teksti loeti vene keeles

jäi ette. lehitsesin. varsti sain aru, et kunagi ammu olen - vist vene keeles - juba lugenud. erilist muljet ei jätnud siis ega nüüd. usun, et tegelasest saab naljakaid kilde välja pigistada, aga ei tundu nii, et viitsiks neid muid osasid võrgust maha laadida.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Eestikeelset lugenud ei ole ja eelarvustusi vaadates tundub, et mul on vedanud ;-) Olla üks esimestest arvustajatest on hea, olla kahekümnes... mjah. Tegemist on nii kuulsa raamatuga, et kunagi ammu olen üritanud seda vene keeles lugeda ja - eelpool Jürka arvustust lugedes - ilmselt oli tegu tolle nürida variandiga. Nii et kahjuks ma teadsin täpselt, mis raamatus sünnib. Ometigi nõustun nendega, kes kiidavad HH keelt - teos oli selline lahe lobisev tekst, mis kusagil peatumata omaette jooksis, kogu aeg midagi juhtus, mingeid erilisi pärl-kilde ei olnud, aga huumorit ikka jagus. Helge... ja kahjuks ka tühi. Aga ei kahetse - üks kord lugeda võib.
Teksti loeti inglise keeles

Kergelt humoorika märuliulme vastu pole mul midagi, aga asjal peaks vähemalt mingi mõtegi olema. Või on see tõesti nii osavalt ära peidetud? Kõike kirjeldati ka nii pealiskaudselt ja möödaminnes, et see hakkas lausa häirima. Positiivne on vähemalt see, et polegi üritatudki üht kildu teise järel sisse toppida.

Sellistel geeniustest tegelastel, nagu meie diGris, võttis mõne elementaarse asja taipamine ikka liiga kaua aega. Seegi, et põhikurjam oli naine, ei olnud kahjuks üllatus. Eriti veel kui eespool rõhutatakse (arvatakse, eeldatakse) et too on mees.

Ja veel: Lõpp tuli liiga järsku vastu - nagu oleks autoril järsku kiire hakanud selle lõpetamisega. Ka oleks sellise teksti vägagi edukalt saanud panna tänapäeva.

Teksti loeti eesti keeles

Hea-lihtne-otsekohene.
Ühe õhtu raamat aeglasele lugejale, naiivse võitu tehnilise küljega (üle 40 aasta vanagi ju!!!) moraalne-romantiline lugu.
Teksti loeti eesti keeles

Raamatukogus leidsin selle raamatu krimkate juurest. Laenutasin kuna Harrisoni nimi oli tuttav. Lugesin ja meeldis, kuid kui nüüd tagasi mõtlen siis kõige parem ta siiski ei olnud. Oli küll hästi kirjutatud, täpselt Harrisoni stiilis, kuid midagi jäi puudu ja selle tõttu ta minu arust viie jut ei olegi! Aga lugeda soovitan küll, sest ega ta halb ka ei ole!
Teksti loeti eesti keeles
RIQ

Omamoodi huvitav huumor.

PS! Härra Jüri Kallas, Ockham on ehk isegi õigem kirjapilt kui Occam (kuigi mõlemaid loetakse õigeks).
http://en.wikipedia.org/wiki/William_of_Ockham
Teksti loeti soome keeles

Väga mõnus lugemine. Paraku eeldab huumorimeele olemasolu. Ja võõrkeelte tundmist (mitte asjata pole eesti variandis kirjastust ja tõlkijat maha vaikitud - jalgupidi puu otsa sellised ja lõke alla! - eelkõige just solkimise pärast, sest Eesti turunirule ei ole mõtet ka uuesti ja paremini teha).

Ise lugesin poolteist aastakymmet tagasi vene tõlkes. Ei oska takkajärgi ytelda, oli too hää või paha, kuid eks mul on ka juba ammu oskus halvast tõlkest mööda, originaali lugeda. Harrisoni parim osa on siiski huumorimeel, bojeviklus jääb siin taustaks ja kes seda tõsiselt võtab, ei tee lolliks kedagi peale iseenda. Kui aega tekib, loen yle kyll.

Teksti loeti mitmes erinevas keeles

 

Romaan tuleviku ühiskonna superkurjategijast, kellel on oma eetikakoodeks. Lugeja ei saa kuigi palju teada diGrizi isikust. Tema välimus muutub vastavalt sellele kuidas ta uude rolli sisse elab. Ja rolle on mitmeid. Lahtiseks jäävad tema motiivid – igatahes praktilist vajadust kaubamaja või panga röövimiseks ei paista olevat. Üliturvalises ühiskonnas on kuritegusid vähe ja ka kurjategijaid vaid käputäis. Võib-olla seisneb peategelase isikupära ja suurus selles et kurjategijad on haruldased nagu pandakarud.
 

Teksti loeti eesti keeles

The Stainless Steel Rat on kergelt humoorikas kelmiulme-romaan. Galaktikas valitseb juba sajandeid rahu- ja heaoluühiskond. Kuritegevus on nii haruldane, et planeetide väikesed politseijõud pole palju enamat pargivahtidest. Kuid alati eksisteerib neid, kelle jaoks olla väljaspool seadust tähendab olla vaba.
 
Üks selliseid on peategelane James Bolivar diGriz, hüüdnimega Libe-Jim. Ta on lollitanud korravalvureid juba mitmekümnel planeedil, kuid nüüd on ta lõpuks leidnud endale väärilise vastase ja sattunud Galaktika eriüksuse kätte. Talle tehakse aga ootamatu pakkumine - kas ta ei tahaks oma oskuseid seaduse käsutusse anda?
 
Ma pean ütlema, et igasugused pikareskid ja eriti kelmikomöödiad mulle pigem meeldivad. Midagi lapselikult toredat on kogu selles trikitamises ja politseile pika nina näitamises. Romaani peategelane ongi just selline trikimeister, kes tegeleb kuritegevusega puhtast lõbust ja kes väldib hoolega kellelegi päriselt liiga tegemast.
 
Teine meister-kurjategija Angelina, kellega diGriz enamus raamatut mõõtu võtab, on aga hoopis teisest puust. Mulle meeldib aga see, kuidas selle kaudu siinse maailma utoopilist iseloomu rõhutatakse. Selgub, et Angelina minevikutrauma, mille pärast ta maailmale kätte maksab, ei ole samuti mitte kellegi süü.
 
Kuritegevus pole siin kadunud karmi ja efektiivse valitsuskäe tõttu, vaid tundub, et erinevad võimalikud kitsaskohad on lihtsalt võimalikult hästi ära silutud. Need, kes otsivad vabadust ja põnevust, saavad lõpuks tööpakkumise (nagu selgub, on kurjategijate üle kavaldamine isegi põnevam kui politsei lollitamine).
 
Niimoodi võttes on siin raamatus isegi midagi rohkemat, kui lihtsalt lahe ja lobe jutuke, kus autori jutustajakeel kenasti voolab. Ning isegi kui poleks, siis ei oleks ka selles midagi halba. "Hea tuju raamatuid" on tegelikult raskem kirjutada, kui arvatakse ning Harrison on siin seda teinud ikka täitsa hästi.
 
Hinnang: 6/10
Teksti loeti inglise keeles
x
Üllar Lindmaa
1965
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Minu jaoks väga oluline jutustus. Kui kristlastele on oluline mäejutlus. siis mind puudutab selle loo viimane lehekülg isegi enam, kuigi viimase leheni jõudmiseks tuleks ka eelnevad läbi lugeda  Soovin ka kaaslugejatele: Õnne kõigile, tasuta, ja ärgu keegi tundku end ilmajäetuna.  
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Lugedes kahte viimast läbinisti negatiivset arvustust “Ehatähe rüütli” aadressil, tekkis tahtmine algajale autorile siiski ka midagi positiivset öelda, et temalt kirjutamisisu mitte täiesti ära võtta. Loo aluseks võetud süžees – keegi kangelane läheb täiskasvanuks saanuna tasuma talle lapsepõlves osakssaanud ülekohut ja tagasi võtma õigusega temale kuuluvat, pole küll midagi originaalset, kuid palju neid algupäraseid teemasid ikka leidub, pärast sumerite “Gilgameši” on kõik lood süžee mõttes rohkemal või vähemal määral jäljendamised....parandamisel ...
Teksti loeti eesti keeles

Ulmekas "külma sõja" ajast. N. linnas Lähis-Idas on terroristid õhkinud vesinikupommi, hukkunud on sadu tuhandeid inimesi. Inglismaal on aga geniaalne teadlane avastanud viisi, kuidas kriitilise massi lähedast tuumaaine kogust plahvatama panna. Vaatamata abikaasa mõistmatusele ja vähesele rahale ehitab ta seadme valmis. Seejärel alustab ta kirjade saatmist, kus teatab oma leiutisest ja lubab selle teataval ajal tööle panna (so õhkida kõik tuumarelvad, mis Maakeral on), nõudes tuumarelvade hävitamist. Algab põgenemine ja jälitamine. Rohkelt perekondlikku ohkimist. Neli.
Teksti loeti vene keeles

Seda jutukest pean üheks Sheckley paremaks. Sihuke veidi moraliseeriva alatooniga ja tõeliselt iroonilina irvitav. Siim Espenbergile (eelkõnelejale) vaid niipalju, et Armageddon on viimne võitlus; Saatan ei tulnud sigadusi tegema, vaid inimkonnale lõpplahendust pakkuma. Pärast Saatana lüüasaamist kaob ka maailmal mõte, so ta lõpetab eksistentsi.
Teksti loeti vene keeles

Kaks kaaki ja üks düstroofik Marsilt varandust otsimas ja leidmas. Tavapärasel (so heal) Sheckley tasemel. Füüsikuna jäin pärast lugemist absoluutse relva olemuse üle nuputama. Rikub ta energia jäävuse seadust või mitte? :)))
Teksti loeti vene keeles

Tuttav lugu kõigile, kes juba 70-ndail Eestimaal ulmet lugesid. Tsiteeriksin teist (Jürkat painava kõrval) Melleri mõtet: "Aga nad ei tunne üldse elu. Ja seepärast ei oska nad kaasa tunda". Meller viitas siin noorele teadlasele Fiedlerile. Aforism, mis sobib iseloomustama paljusid poliitikuid, teadureid jne. Millest ka too alatine kollaboratsionismivõimalus ka kaheksajalgadega Marsilt. Jutule kindel viis.
Teksti loeti eesti keeles

See oli vist too lugu, kus pomm lõpus ei plahvatanud. Sellepärast, et Kuul oli gravitastioon mitu korda väiksem ja pendel võnkusm seetõttu tunduvalt aeglasemalt. Igas ulmeloos võiks olla oma originaalne mõte, selle loo mõte seisnes tõdemuses, et Kuu peal on gravitatsioon väiksem kui Maal. Mida kosmoselendudega harjunud terroristid aga tähele polnud pannud. Originaalne nagu blondiinianektoot. Üks.
Teksti loeti eesti keeles

Väga hea raamat. Raamat, mis näib tekitavat inimestes vastuokslikke hinnanguid, kuid ikkagi väga hea. Ei teagi ühtegi teist raamatut, mis nii hästi suudaks simuleerida totalitaristlikku mõttemaailma. Ja tabatud oli seda maailma pisiasjadeni. Eriti liigutavad olid kohad, kus võitluskaaslased teineteist muheldes vaatavad ja üksteist sõnadeta mõistavad. Norman Spinrad ei ole ise ometi ju totalitaarses ühiskonnas elanud, kuidas ta ometi selle olemuse "inimliku poole" nii täpselt ära on tabanud, seejuures irooniast kübetki kaotamata? Olete lugenud stalinismi klassikuid (?), seltsimehelikkuse õhkkond on täpselt sama. Krooniks oli kahtlemata veel järelsõna. Ka tõlke üle ei saa kurta. Need sõnade kordamised ja muud vead, mis paljusid lugejaid näivad vaevavat on selle jutu kohustuslikud osad. Proovige ikka mõista ka, mida loete, olemuslikult mõista. Kahtlemata on õigus ka neil, kes raamatut haigeks nimetavad. Kuid, kuidas saanuks selline raamat üldse teistsugune olla. Kirjutaja ju oligi haige. Ja kuidas mõista haigust, ilma nö haigusesse sisenemata, seda läbi elamata, nimelt selle võimaluse Spinrad aga annab. See, et teost Ameerikaski on kõrgelt hinnatud, paneb mind igatahes Üle Lombi elavaist ulmefännist jupp maad paremini arvama, nii lihtne on ju jutu põhiideest mööda lugeda ja selle autorit karvustama hakata. Veel on võimalik lasta fantaasial vabalt lennata, eksperimenteerida ja leida küllaldasel arvul kodanikke, kes Sinust isegi aru saavad. Üllatav.
Teksti loeti eesti keeles

Propaganda, jah, kratsib viielt ühe palli maha. Muidu aga lausa geniaalselt kirjutatud lasteraamat. Omas vallas tänini (minu teada) ületamatu. Ka propagandat tuleb osata teha! Kui järele mõelda, siis on ehk Maniakkide uulitsal õiguski - polnudki seal jutus kaasaegse Eesti kujutamisel mööda pandud sugugi. Selle eest ehk veel üks miinus Nossovile juurde - ennäe, kelle raamatute varal meie tänased varakapitalistid nooruses õppetunde omandasid!
Teksti loeti eesti keeles

Kui meenutada, millist pahna 70-ndail tavaliselt va"lja anti, siis ei ole selle jutule imho ku"ll midagi eriti ette heita. Ta"iesti seeditav ja loetav na"iteks reisil ajaviiteks - kergestiseeditav ja po~nev ka. Pikaajalist ja erilist muljet muidugi ei ja"ta. Tavaline po~nevik.
Teksti loeti eesti keeles

No, kuidas üldse saaks nii keerulise nimega mees kuulsaks saada? Aga raamatul pole ju häda midagi. Lugesin seda ennem kui filmi nägin ja ega ütlekski, et film millegi poolest eriti parem oleks olnud. Raamatus oli vaid seda va tulnuka "hingeelu" enam kirjeldatud. Aga haledad ja armsad olid loo mõlemad versioonid. Tänapäevaselt öeldes - teletupsulikud. Pole ime, et tavapäraste veriste vaatemängude kõrval selline sile lugu loorbereid lõikab.
Teksti loeti vene keeles

Kuttner sai üheks mu lemmikuks kohe kui tema jutte esmakordselt kuulsin (oli kunagi Eesti Raadios järjejutt miskist tema loost). Sellise kiiksuga tegelastest kui tema juttudes, pole õieti kusagil mujal lugema juhtunud. Peategelaste ringi moodustab üks Tennessee osariigi pärapõrgus elav perekond, kes juba sajandeid tagasi Inglismaa kaugemaist kolkast - Cornwallist - pärit. Kogu pere on veidi imelik (kui nii on sobilik väljenduda), nimelt oskavad kõik lennata, muuta end nähtamatuks, pereisa oskas tekitada oma organismis isegi miskite imelike vahenditega, mida ka ensüümideks nimetatakse, suhkrust piiritust. Ja oli siis mõnikord üsna auru all. Peale selle olid nad lihtsalt nii geniaalsed kui kohtlased. Iga teise esitusega oleks kogu lugu mõttetu ja jabur, kuid Kuttner oskab atmosfääri võrratult edasi anda. Soovitan neile, kes naudivad absurdihuumorit.
Teksti loeti vene keeles

Ei pea just Asimovi parimaks tööks, kuigi omal ajal oli idee arvuti enesetapust (ja selle väga [üli]inimlikest põhjustest) kahtlemata väga originaalne. Ega Asimov oma tulevikuennustustes vist väga palju mööda panegi (kui arvutite hiigelmõõtmed maha arvata), lihtsalt paljugi sellest, millest ta kirjutab, ei ole veel kätte jõudnud. Üldiselt kuulub lugu rubriiki - viiekümnendate action, mis 90-ndail vaid aeglase arenguga veniv jutupaun.
Teksti loeti inglise keeles

Lugesin kusagilt kellegi hinnangut, et selles raamatus on kõige paremini (usutavamalt)kirjeldatud sünnitusvalusid. Seega ehk hoopis käsiraamat noortele emadele (ja miks mitte ka isadele - saab neilegi mõistetavamaks, milliselt maalt feministid tulevad :)). Lugu ise on jah selline raskepärane ning sellest läbisaagimine oli eneseületamine. Ja kindlasti oli seal ka sügav sõnum. Tõsi, mitte mulle. Kolm siiski - ikkagi algupärand.
Teksti loeti eesti keeles

Küllap on ebaaus hinnata teost pigem nostalgilise mälestuse kui tegeliku teostuse põhjal. Jah, tegelikult on see jutuke paras saast (kuigi parem ikkagi kui Harrisonil) ja täis 50-aastate tüüpilisi lapsikusi. Kuid ikkagi, kirjutama on vennad osavad ja need noorusmälestused ..
Teksti loeti eesti keeles

Ei meeldi mulle eriti need olustikulised kosmilised seebiooperid. Strugatskeid päästab muidugi alati nende jutustamisosavus ja mis seal salata - ka see, et aja jooksul olen neisse positiivse eelarvamusega suhtuma hakanud - ikkagi need "vanad head Strugatskid".
Teksti loeti vene keeles

Mulle meeldis, aga teistel soovitan endil otsustada :) Ilmselt tõesti väga vastupidiselt nähtav raamat. Mõneti tundub järelehüüdena maailmast kadunud rahvastele (noh, kus veel saaks keskmine kodanik olla tsiviliseerijaks?), siit ka kergus, millega oli võimalik end peategelasega samastada. Näiliselt väga lihtne lugu ja väga kergelt lahtiarutatav, kuid lähemal vaatamisel seosed hargnevad. Nigel on imho teos nende arvates, kes näevad seda "Põgenemiskatse" nutikama analoogina. Võiks kaugemale vaadata. Tõlgendamisvõimalusi ju on.
Teksti loeti eesti keeles

Ühinen eelhindajate pika reaga - neli. Strugatskid ja kobe jutt, aga selleks et viit panna jääb midagi puudu. Minul jäi puudu näiteks selgusest, tunnistan et ega ma ikka päris hästi aru ei saanud, mida vennaksed oma looga täpselt tahtsid öelda ehk jäi midagi mu eest varjule? Kuidagi liiga mõttetuks muutus paljude mõttetuste kujutamine. Strugatskite "pärisulme" meeldib mulle tunduvalt enam, ei usu, et selle raamatu puudumine oleks nende sära mu silmis tuhmimaks teinud.
Teksti loeti eesti keeles

Võrukas rääkis kodanikust, kes üritas tarakani leida. Mina jälle olen kuulnud arutelusid, et sööklas ei tohiks lasta inimesi tühjade laudade taha istuma, ikka tuleks üksindusele seltskonda eelistada. Kogu kogumik oli suurepärane, Costello lugu jääb alla ehk vaid fantastilisele nimiloole. Või ehk mitte? Tegemist on nagu veiniga, mille väärtus aja jooksul tõuseb. Muuseas - on ka üks paremaid ühiskonnamudeleid, mida olen näinud - paljugi mille jaoks George Orwell tonnide viisi värvi kulutas, on siin lühidalt ära öeldud.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult ei pea antud lugu sugugi ulmekana vaatama, ulmelisusele vihjavad ju vaid üksikasjad ja peategelase mälestused. Ja loomulikult peaidee ise - loomulikult ei suuda ükski demokraatlik bürokraatiariik seda teostada, kuid samas - ehk oleks see tõesti vahend kuritegevuse vähendamiseks? Peamiseks teemaks on loos ikkagi inimestevahelised suhted ja usalduse - usaldamatuse teema. Kuid kogu värk on lahendatud liigsesse emotsionaalsusse laskumata - lõbusalt ja hoogsalt. Ühinen Jürka soovitusega - lugege kõik.
Teksti loeti eesti keeles

Raamat koosnes siiski kahest poolest, esimese sisuks oli mingi naljakas nõukogudeaegne joru, kui tollal oleks ulmevalik suurem olnud, poleks ma ise ilmselt iial teise osani jõudnud. Teine osa oli aga tõesti võrratu ja ilmselt sobilik nii loogilise teaduslik-fantastilise austajaile kui ka lihtsalt seiklushuvilistele. Soovitan.
Teksti loeti eesti keeles

Kui juba Simakit sageli teaduskauguses süüdistatakse, siis Harrison on veel naljakam, tema süüdimatust antud teemas lihtsalt ei panda tähele. "Terasrott" mulle ei meeldinud - ega oleks meeldinud ilmselt ka ei inglise ega ka hiina keeles lugedes - üldse tunduvad raamatud, kus juba kahekümnendaks leheküljeks tead enam-vähem kõike, mis lõpuni sündida võib lamedatena. Ehk oleksin pidanud teost lugema kümneaastasena?
Teksti loeti eesti keeles

Väga hea raamat. Tundub, et Urmas Alas on vähemalt tõlkijana väga hea. Erinevalt eelnevatest kritiseerijatest ei pea ma "Linna" eriti pessimistlikuks jutukoguks - tõsi - inimesed ei siirdunud kosmost vallutama, kuid ehk ei pidanudki nad seda tegema, kes teab mis üliolendeiks nad Jupiteril võisid muutuda. Muu maailm vajus muidugi "soojussurma". Suurepäraseid mõtteid ja tsiteerimiskohti nii tegelikkuse ja kujuteldava vahekorra kohta kui ka tulevikumõtisklusteks. Muide Jupiteri kõva pind ei omanud jutus küll tähtsust, Lippajad pigem lendasid. Ja veel - eriti teadususklikele - keegi kriibib ikka aknaklaasi.
Teksti loeti eesti keeles

Lugesin raamatut aastaid tagasi ja ausalt öeldes - ei meeldinud ta eriti siis ega meeldi eriti praegugi. Sündmustik on küll osavalt valitud, kuid kogu tegevus on kuidagi jäik ja staatiline, ebahuvitav. Selline tüüpiline lihtne lobaromaan, mille lugemata jätmine vaevama ei jääks. Ehkki omaaegses sotsialistlikus ulmes (kui venelased ja poolakad välja jätta), oli taies (nagu Jürkagi mainis)üks paremaid.
Teksti loeti eesti keeles