Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· H. G. Wells ·

The Man Who Could Work Miracles

(jutt aastast 1898)

ajakirjapublikatsioon: «The Illustrated London News» 1898; juuli
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Mees, kes võis teha imet»
H. G. Wells «Mees, kes võis teha imet» (1930)

«Mees, kes võis imesid teha»
H. G. Wells «Võlupood» (1966)

Tekst leidub kogumikes:
  • EW aegne
  • Ilmunud muus ajakirjas
Hinne
Hindajaid
5
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.833
Arvustused (6)

Mees, kes sõdis imede vastu, avastas ühtäkki endas võime neidsamu imesid korda saata. Mõnusalt sünge lugu, eriti lõpupoole, kus see sell karmi triki tegi ja maakera seisma pani. Aga lõpp ei olnud ikka see mis oleks oodanud. Katastroof ikka abiks (sama lugu mis selle Beljajevi Nad bezdnoi puhul). Mõne loo puhul oleks teistsugune lõpp lihtsalt natuke parem.
Teksti loeti eesti keeles

Hmmm... Imed on üsna eriskummaline nähtus. Suurelt osalt ikka sellepärast, et keegi neid seletada ei oska. Wells kah ei seleta ning võib-olla ta ei oskakski. Aga idee oli ju iseenesest hea. Ja pealegi on temas üks moment, mis mulle ulmejuttude juures lausa väga meeldib: ta flirtis ka põhjuslikkusega.
Teksti loeti eesti keeles

Korralik lugu... Wellsi novellide hulka kuulub nii täielikku pahna kui ka väga häid jutte. Aga peaaegu alati jääb muutumatuks tema jahe huumor, millega ta tegelaste tegemisi vaatleb. Peaaegu alati on Wellsi lugudes tegelased, mitte retortide või võlumõõkadega askeldavad hüpiknukud. Kahjuks ei viitsi paljud hilisemad kirjanikud inimestele oma loomingus enam pooltki nii suurt tähelepanu pöörata, kui vanameister.

Ilmunud ka ajakirjas "Ronk" nr 9 (128) 1926 pealkirjaga "Inimene, kes võis teha imesid".

Teksti loeti eesti keeles
x
Lumemees
1980
Kasutaja rollid
Viimased 9 arvustused:

Mis sa ikka oskad öelda. Eks või igasugu mõtteid arendada, et miks selline tekst ilukirjanduslikuna üldse väja anda. Ju siis Kaplinskil oli säärased ambitsioonid, pealegi on ta ju neid esseid nii rohkelt kirjutanud, et võib- olla jõuab nüüd tema ideed ka mõne vähemteadliku tüübini. Mulle soovitas Silma filosoofia õppejõud ja ma arvan, et idee ei sega faabulat, sest see on ka võimas, erinevalt Hektorist käib ju kogu aeg tegevus.Ja kui ma ikka mõtlen sellele Aristotelese filosoofia kriitikale(jumal peab olema millestki põhjustatud, ei saa olla kõige alget, liikumatut liigutajat), mis avaldus raamatus erinevate jumalate ilmumisena, siis ma ikka olen veel praegugi hämmingus...jätkuvalt.
Teksti loeti eesti keeles

Tuletagem meelde, et Wellsile polnud ulme tähtis omaette, vaid vahend kuidas oma ideid väljendad. kui aga see idee muudetakse ringi ning ulme muutub eesmärgiks omaette, ei aita siin enam ka see, et pyytud jälgida Wellsi stiili. Ning lubagem meelde tuletada, et W. ajarändur polnud sugugi ylbe ja piiratud mötlemisega. Ning mulle lihtsalt meeldib 19. saj vaim rohkem kui tänapäeva oma ning pessimism rohkem kui optimism. Vastuolud maailmas ju jäävad.
Teksti loeti eesti keeles

Legendidega teos. Orwelli poliititlisi vaateid arvestades igati programmiline ning ideeline, samuti oli sisu mitmetahuline. Oli aga asju, mis hairisid: mitmest asjast ei saanud aru(kas vennaskond siis eksisteeris voi mitte, miks miks peategelane nii donkihootelikult äpu oli, ja kui valitseva klassi söja valjamötlemise idee ja koik muu oli vaid seetottu, et oma huvesi säilitada, siis miks oli neil veel vaja poliitilisi vaenlasi enne tapmist ymber kasvatada jne.)samuti oli köik nagu ära vastatud, ei olnud enam mingit edasimotlemise vöimalust antud: säärane yhiskonnakord on lihtsalt haige ja köik. Orwelli esseesi (eesti keeli "Vaalaskala köhus") lugedes näibki, et kuigi O. loomulikult ei saa syydistada lolluses, naib ta liialt uskuvat yhtesi lahendusi ning on liiga oma ideedes kinni.(näiteks uskumus kohe puhkevast revolutsioonist inglismaal peale Teist maailmasöda)Ilmselt on asi ka selles, et seda teost on nii palju kiidetud, et see on mingil määral avaldanud juba negatiivset möju, inimesed loodavad sellest teosest imet. Ei saa lisamata jätta, et Huxley Hea Uus Ilma realiseerimist pean töenäolisemaks.
Teksti loeti eesti keeles

Mida te endast mõtlete, annate Wellsile kahtesi ja kolmesi. Tegelikult ei ole asi selles, et kirjanik on Wells , vaid raamat ise on ikka tõeliselt hää. Kriitika selle kohta on olnud 1. Liigne alamine, mõelge sellele kallid inimesed, et Wells oligi pessimist, see nimelt ongi tema võlu . Narr oleks Wells lugema hakates oodata sealt mingit rõõmsat tulevikufantaasiat. 2. Liigne müstika ning loodusfilosoofia, mis ei vasta tõele. Kahjuks või õnneks oli Wells ju loodusteadlane ning loodusteadused olid ühiskonnateaduste kõrval tema elu tõelised kutsumused. Tänu sellele on meiel praegu võimalus lugeda selliseid kuulsaid raamatuid nagu Ajamasin või Maailmade sõda. Ärge laske ennast mõjutada sellest, et tänapäeva geenitehnoloogi võimaldab palju hullemaid asju. Wells seda sellel ajal ei teadnud ning au talle, et ta tolllel ajal suutis taolisi asju välja mõelda, ulmekirjanik ta ju oli ning sellisena peaks seda ka võtma. Teedrajav teos nagu kõik Wellsi omad, ning ma ei näe pohjust, miks on see kehvem kui teised Wellsi omad.
Teksti loeti eesti keeles

Kindel "viis". Lugesin selle korraga läbi ning järgmine päev uuesti, läks ainult paremaks. Meeldis pessimism, pinge kasvamine ning oluliseim: Orwelli "1984" jääb seetõttu alla, et Orwellil on ebademokraatlik ühiskonnakord saavutatud tsensuuri, Huxleyl seevastu aga veenmise teel, mis tundub mulle usutavam, jälgides praegust ühiskonna arengut. Teos on läbinisti ühiskonnakriitika ning mitte ainult kommunismi, vaid ka kapitalismi heaoluühiskonna jäme mahategemine. Näidatakse, et teadus võib pöörduda inimestele enestele vastu. Õige muidugi. Autor näitab meile ka narkootikumide levikuga seotu ohte. Paneb mõtlema kõik, kes arvavad, et inimkonna tulevik on helge, kindel hoiatuslik element on teoses sees. Soovitav kõigile kasvõi mõtlemisaine saamiseks.
Teksti loeti eesti keeles

Omapärane lugu,oleks nagu nali ning samas kõike pessimistlikum teos üldse. Meeldis inimkonna vaeslapse ossa jätmine, mingid kummalised salamandrid kavaldavad inimesed üle. Vasakpoolsus mind ei häirinud, õieti ei leidnud ma sealt mingit erilist vasakpoolsust, küll aga sellist sõja, imperialismi ning mõtlematuse kriitikat. See meeldis ning seetõttu saab raamat nelja. Häiris mõningane venivus, minu jaoks ei olned see nii põnevalt kirjutatud, kui näiteks Wellsi teosed
Teksti loeti eesti keeles