Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· H. G. Wells ·

The Island of Dr Moreau

(romaan aastast 1896)

ajakirjapublikatsioon: «Saturday Review of Literature» 1895; jaanuar
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Doktor Moreau` saar»
Tallinn «Umara» 1995

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
8
6
0
1
Keskmine hinne
3.5
Arvustused (16)
Tundmatu Arvustaja

Hoiatused, hoiatused... Sünge lugu. Kloonimine, geneetika ja embrüotehnoloogiad annavad sellele loole kindlasti "teise nooruse". Mulle isiklikult romaan sügavat muljet ei jätnud, lugesin seda lihtalt liiga hilja (pärast n+1 selle teemalist raamatut). On maakeeles saadaval.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Andri Riid

Ma ikka absoluutselt ei seedi eelmise sajandi hõngu. Romaan on vastikult naturalistlik. Põhimõtteliselt seostuvad selle raamatuga läbisegi kaks oluliselt paremat lugu - Bulgakovi ''Koera süda'' ja Jack Londoni ''Merehunt''.
Teksti loeti eesti keeles
Jaanus Trolla

Viga vist selles, et ma ei ela eelmisel sajadil. Siis ta ju võis täitsa tasemel lugu olla, kuid praegu leidub tunduvalt enam tasemel olevaid raamatuid.
Teksti loeti eesti keeles
Jüri Kallas

Võimalik, et ka mina lugesin seda raamatut liialt hilja, aga tegelikult vist mitte... Olen hiljem ka teisi HGW romaane üle lugenud - need ei mõju ajale jalgu jäänutena, tasakaalutult emotsionaalsetena ning lihtsalt nämmutamisena. See romaan mõjub aga nõnda... ilmselt on viga ikka tekstis. "Doktor Moreau` saar" on tüütu lugeda ning tüütuks teeb just see pidev halav toon selles romaanis ja see loodusteaduslik-filosoofiline müstika, mida siin teadusliku tõe pähe pakutakse. Lugesin, aga suurte raskustega.
Teksti loeti eesti keeles
Lumemees

Mida te endast mõtlete, annate Wellsile kahtesi ja kolmesi. Tegelikult ei ole asi selles, et kirjanik on Wells , vaid raamat ise on ikka tõeliselt hää. Kriitika selle kohta on olnud 1. Liigne alamine, mõelge sellele kallid inimesed, et Wells oligi pessimist, see nimelt ongi tema võlu . Narr oleks Wells lugema hakates oodata sealt mingit rõõmsat tulevikufantaasiat. 2. Liigne müstika ning loodusfilosoofia, mis ei vasta tõele. Kahjuks või õnneks oli Wells ju loodusteadlane ning loodusteadused olid ühiskonnateaduste kõrval tema elu tõelised kutsumused. Tänu sellele on meiel praegu võimalus lugeda selliseid kuulsaid raamatuid nagu Ajamasin või Maailmade sõda. Ärge laske ennast mõjutada sellest, et tänapäeva geenitehnoloogi võimaldab palju hullemaid asju. Wells seda sellel ajal ei teadnud ning au talle, et ta tolllel ajal suutis taolisi asju välja mõelda, ulmekirjanik ta ju oli ning sellisena peaks seda ka võtma. Teedrajav teos nagu kõik Wellsi omad, ning ma ei näe pohjust, miks on see kehvem kui teised Wellsi omad.
Teksti loeti eesti keeles
Dragofor

Eks ta oli ju tore lugu iseenesest. Aga mina kui loodusteadlane pean märkima, et ega sellist jama reaalselt teha saa. Loodus seab piirid. kuigi kust pidi Wells seda tollal teadma? Kuskilt lugesin, et seda konkreetset lugu oli keegi nimetanud teoloogiliseks allegooriaks. Uhke nimi, kas pole? Ja võib-olla just sealt tasub otsida jutu mõtet. Ehk teisisõnu: ta kuulub ühte nimekirja Shelley "Frankensteini ehk Moodsa Prometheusi" ning Stevensoni "Dr. Jekylli ja hr. Hyde`i kummaline juhtum". Miks? Aga sellepärast, et need on kui mitte päris esimesed, siis kindlasti üks esimesi, teoseid teemal, kuidas inimene ületab oma teadmishimuga talle lubatud piirid.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Tolle ajastu kohta säravalt uudsed ideed teadusliku fantastika isa poolt. Kirjanduslikult üsna küündimatu (nagu suurem osa suurmeistri loomingust), nii et lugemine rohkem ajaloolise väärtusega.
Teksti loeti eesti keeles
Silver Sära

"Dr.Moreau saar" on piisavalt naivistlik ja piisavalt nurgeline lugu, et mitte erilist lugemisrõõmu pakkuda. Kui seda lugeda teismelisena, siis võiks praegu kindlasti nostalgilisi ja meeldivaid mälestusi heietada. Täiskasvanule siiski nõrgavõitu. Kuid see vivisektsiooni idee mulle siiski meeldis, mistõttu ka suhteliselt kõrge hinne. Ja kui taustaks võtta Wellsi teisi tekste (näiteks "Inimjumalad" ja "Esimesed inimesed Kuul"), polegi nii hull.
Teksti loeti eesti keeles
Lauri Heinsalu

Dr. Moreau saar. Eks ta oli küll naiivne aga sel ajal ei teatud ju tõepoolest pooltki sellest, mida teatakse tänapäeval! Mõtle mis sel ajal oleks tehtud, kui keegi oleks rääkinud, et kunagi saavad inimesed üksteisega suhelda, samal ajal kui üks istub oma toas Eesti ja teine Ameerikas ja nad ei kasuta üldse sõnu. Hoopis arvutit! Sellel ajal oli ka TV leiutis, mida kõik tahtsid näha, kuid milline õn tabas vaid üksikuid! Minu arust polnud see jutt kahe või kolme jutt, sest oli huvitavalt kirjutatud! Tulge teadvusele inimesed! Wells on lahe! Ei pea tema juttudes tahtma,e t need oleksid kaasajalikud, sest see kirjutati ju nii kaua aega tagasi! Wells ei ole kahemees!
Teksti loeti eesti keeles
Mart Pechter

The Island of Doctor Moreau on õudus-ulmelugu. Jutustajaks on Edward Prendick, kes satub Vaiksel ookeanil merehätta ja kelle korjab üles üks väiksem laev, mille lastiks on hulk eksootilisi loomi. Olles oma katsumusest tervenenud, hakkab Prendickile tunduma, et midagi on seletamatult valesti.
 
Nimelt on loomade järele valvav arstiteadlane Montgomery napisõnaline ja rusutud. Tema mustanahaline teener M'ling näeb välja moondunud ja ebardlik ning tekitab laevameeskonnas arusaamatut õudust. Laevakapten on pidevast alkoholideliiriumist pöörane ning viskab sihtkohaks olnud saare juurde jõudes üle parda mitte ainult Montgomery "kuratliku lasti", vaid ka merehädalisest Prendicki.
 
Prendicki õnneks kostab Montgomery tema eest ning saare valitseja, kes tutvustab end kui doktor Moreau, lubab Prendickil nende juurde jääda. Tema enda turvalisust põhjuseks tuues ei lubata Prendickil siiski minna ei Moreau laboratooriumisse ega ka saare peale uitama. Laboratooriumist pidevalt kostvad loomade valukarjed aga käivad Prendickile nõnda närvidele, et ta põgeneb metsa jalutama...
 
Minu jaoks oli see teine lugemine, esimest korda võtsin selle raamatu ette maakeeles ja üle kahekümne aasta tagasi. Tollest ajast oli mul positiivne mälestus ja nüüd originaalkeeles üle lugedes ei pidanud pettuma. Ma usun, et seda võiks vabalt lugeda Wellsi teoste hulgas paremuselt vähemalt teiseks ning on natuke kahju, et see on tema "suure neliku" hulgast tõenäoliselt kõige vähem tuntud.
 
Põhjus on selles, et minu jaoks langeb Wells natuke liiga tihti läbinähtavasse moraalilugemisse, millele on ülejäänud lugu pigem kergeks dekoratsiooniks peale riputatud. The Island of Doctor Moreau kannab endas muidugi märkimisväärset hulka allteksti (kolonialism! teaduseetika! inimolemus!), aga eelkõige on see lugu, mille tõlgendamine on lugejale jäetud suhteliselt vabaks.
 
Ülesehituse osas on huvitav, kuidas esimesed 30-40% raamatust kruvib aeglaselt ja asjatundlikult jubedust nagu klassikaline õuduslugu. Neile, kes loo sisu ei tea, on seal ka väike pööre. Saladuse selgumisest alates aga muutub lugu hoopis teistsuguseks - mulle tuli siis võrdluseks ette Joseph Conradi "Pimeduse süda" (mis on küll paar aastat hilisem ja vahest ise Wellsist mõjutatud).
 
Lõpuks kuulubki see lugu kategooriasse "hea klassika", mis on ka praegu, 125 aastat hiljem meeldivalt tugev ja värske. Ei ole vaja teha mööndusi ajastu, teerajamise või muude tekstiväliste aspektide pealt. Lugemiskogemuse osas on sellise asja avastamine (või taas-avastamine) puhas rõõm.
 
Hinnang: 7/10
Teksti loeti inglise keeles
x
Lumemees
1980
Kasutaja rollid
Viimased 9 arvustused:
Lumemees

Mis sa ikka oskad öelda. Eks või igasugu mõtteid arendada, et miks selline tekst ilukirjanduslikuna üldse väja anda. Ju siis Kaplinskil oli säärased ambitsioonid, pealegi on ta ju neid esseid nii rohkelt kirjutanud, et võib- olla jõuab nüüd tema ideed ka mõne vähemteadliku tüübini. Mulle soovitas Silma filosoofia õppejõud ja ma arvan, et idee ei sega faabulat, sest see on ka võimas, erinevalt Hektorist käib ju kogu aeg tegevus.Ja kui ma ikka mõtlen sellele Aristotelese filosoofia kriitikale(jumal peab olema millestki põhjustatud, ei saa olla kõige alget, liikumatut liigutajat), mis avaldus raamatus erinevate jumalate ilmumisena, siis ma ikka olen veel praegugi hämmingus...jätkuvalt.
Teksti loeti eesti keeles
Lumemees

Tuletagem meelde, et Wellsile polnud ulme tähtis omaette, vaid vahend kuidas oma ideid väljendad. kui aga see idee muudetakse ringi ning ulme muutub eesmärgiks omaette, ei aita siin enam ka see, et pyytud jälgida Wellsi stiili. Ning lubagem meelde tuletada, et W. ajarändur polnud sugugi ylbe ja piiratud mötlemisega. Ning mulle lihtsalt meeldib 19. saj vaim rohkem kui tänapäeva oma ning pessimism rohkem kui optimism. Vastuolud maailmas ju jäävad.
Teksti loeti eesti keeles
Lumemees

Legendidega teos. Orwelli poliititlisi vaateid arvestades igati programmiline ning ideeline, samuti oli sisu mitmetahuline. Oli aga asju, mis hairisid: mitmest asjast ei saanud aru(kas vennaskond siis eksisteeris voi mitte, miks miks peategelane nii donkihootelikult äpu oli, ja kui valitseva klassi söja valjamötlemise idee ja koik muu oli vaid seetottu, et oma huvesi säilitada, siis miks oli neil veel vaja poliitilisi vaenlasi enne tapmist ymber kasvatada jne.)samuti oli köik nagu ära vastatud, ei olnud enam mingit edasimotlemise vöimalust antud: säärane yhiskonnakord on lihtsalt haige ja köik. Orwelli esseesi (eesti keeli "Vaalaskala köhus") lugedes näibki, et kuigi O. loomulikult ei saa syydistada lolluses, naib ta liialt uskuvat yhtesi lahendusi ning on liiga oma ideedes kinni.(näiteks uskumus kohe puhkevast revolutsioonist inglismaal peale Teist maailmasöda)Ilmselt on asi ka selles, et seda teost on nii palju kiidetud, et see on mingil määral avaldanud juba negatiivset möju, inimesed loodavad sellest teosest imet. Ei saa lisamata jätta, et Huxley Hea Uus Ilma realiseerimist pean töenäolisemaks.
Teksti loeti eesti keeles
Lumemees

Mida te endast mõtlete, annate Wellsile kahtesi ja kolmesi. Tegelikult ei ole asi selles, et kirjanik on Wells , vaid raamat ise on ikka tõeliselt hää. Kriitika selle kohta on olnud 1. Liigne alamine, mõelge sellele kallid inimesed, et Wells oligi pessimist, see nimelt ongi tema võlu . Narr oleks Wells lugema hakates oodata sealt mingit rõõmsat tulevikufantaasiat. 2. Liigne müstika ning loodusfilosoofia, mis ei vasta tõele. Kahjuks või õnneks oli Wells ju loodusteadlane ning loodusteadused olid ühiskonnateaduste kõrval tema elu tõelised kutsumused. Tänu sellele on meiel praegu võimalus lugeda selliseid kuulsaid raamatuid nagu Ajamasin või Maailmade sõda. Ärge laske ennast mõjutada sellest, et tänapäeva geenitehnoloogi võimaldab palju hullemaid asju. Wells seda sellel ajal ei teadnud ning au talle, et ta tolllel ajal suutis taolisi asju välja mõelda, ulmekirjanik ta ju oli ning sellisena peaks seda ka võtma. Teedrajav teos nagu kõik Wellsi omad, ning ma ei näe pohjust, miks on see kehvem kui teised Wellsi omad.
Teksti loeti eesti keeles
Lumemees

Kindel "viis". Lugesin selle korraga läbi ning järgmine päev uuesti, läks ainult paremaks. Meeldis pessimism, pinge kasvamine ning oluliseim: Orwelli "1984" jääb seetõttu alla, et Orwellil on ebademokraatlik ühiskonnakord saavutatud tsensuuri, Huxleyl seevastu aga veenmise teel, mis tundub mulle usutavam, jälgides praegust ühiskonna arengut. Teos on läbinisti ühiskonnakriitika ning mitte ainult kommunismi, vaid ka kapitalismi heaoluühiskonna jäme mahategemine. Näidatakse, et teadus võib pöörduda inimestele enestele vastu. Õige muidugi. Autor näitab meile ka narkootikumide levikuga seotu ohte. Paneb mõtlema kõik, kes arvavad, et inimkonna tulevik on helge, kindel hoiatuslik element on teoses sees. Soovitav kõigile kasvõi mõtlemisaine saamiseks.
Teksti loeti eesti keeles
Lumemees

Omapärane lugu,oleks nagu nali ning samas kõike pessimistlikum teos üldse. Meeldis inimkonna vaeslapse ossa jätmine, mingid kummalised salamandrid kavaldavad inimesed üle. Vasakpoolsus mind ei häirinud, õieti ei leidnud ma sealt mingit erilist vasakpoolsust, küll aga sellist sõja, imperialismi ning mõtlematuse kriitikat. See meeldis ning seetõttu saab raamat nelja. Häiris mõningane venivus, minu jaoks ei olned see nii põnevalt kirjutatud, kui näiteks Wellsi teosed
Teksti loeti eesti keeles