Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Philip K. Dick ·

The Three Stigmata of Palmer Eldritch

(romaan aastast 1965)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
2
4
2
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (8)

Romaani peategelane on Barney Meyerson, kes erineb mõnedest teistest Dicki sangaritest selle poolest, et on lugejale sümpaatne. Kurikuulsast Palmer Eldritch kuuleb lugeja suuremaltjaolt vaid kuulujutte. Enamaltjaolt seotud sellega, et Eldritch olla käinud kaugel Proxima Centauril ja toonud kaasa mõjuvat uut narkootikumi. Ka Barney Meyerson on sunnitud "Chew Z"-ks kutsutud rõõmutolmu neelama ja mis ta näeb? Aine võimaldab tarvitajal viibida päris omas maailmas. Ainult et selles maailmas on jumalaks Palmer Eldritch. Õudne lugu!
Teksti loeti vene keeles

Lugesin seda asja kohe pärast Martian Time-Slip-i ja küllap just sellepärast märkasin, et neis kahes romaanis räägib Dick tegelikult samast asjast - "teisi maailmu" pole vaja otsida kaugelt kosmosest või kummaliste hüperruumi-mullide läbimise teel, pääs nende juurde asub hoopis inimese enda sees. Ideel iseenesest pole üldsegi viga, aga miskipärast Dicki stiil mulle eriti ei istu. Tervikuna oli raske lugeda, kuigi vahel esines päris põnevaid kohti. Kellelegi peale paadunud Dicki-fänni igaks juhuks ei soovitaks.
Teksti loeti inglise keeles

Tahate maailmat, milles jumal on reaalne? Aga palun, mina, Palmer Eldritch, hakkan teile jumalaks, võtke vaid minu narkootikumi. Chew-Z nimeline aine tekitab reaalsuse, mida pole võimalik õigest eristada... Ainult et kummaline mr. Eldritch mängib seal jumalat.

Pärast Dicki surma on enamus tema teoseid klassikaks kuulutet; nii ka see. Ise ei julgeks küll suuremaks õnnestumiseks pidada. Kui vastab tõele, et romaan valmis kahe unetu amfetamiininädala jooksul, siis seletab see ka ehk teise poole täielikku äravajumist. Puuduvad siit ka muud komponendid, miks Dick seni meeldinud on. Dick on täieliselt loobunud sündmustest ja kirjeldustest aga ka kõige geniaalsemaid ideid pole (väga) huvitav lugeda, kui nad kuuldemängu vormis edasi on antud. Puudub sündmuste üllatav ja huvitav areng; näib et loomingueelne mõttetöö on läinud vaid maailma visandamisele; edasi on aga kirjutatud täiesti ilma planeerimiata; proovimatagi peale tegelaste omavaheliste vestluste millegagi raamatut elavdada.

Kirjanikule omaselt on siin kolm-neli tegelast, kelle elu pöördesse pannakse, ja siis hakkavad nende teed kattuma; kaamera võtab paari päeva jooksul üsna lähedalt... siin on õieti mikrofon, mitte kaamera. Hääl on aga pilti pole. Ideed ideedeks - siin mõtiskletakse jumala tajumise üle; võltsreaalsuse vajalikkuse talumatusest jne. Algul on maailma ülesehitus üpris huvitav - kõik need layoutid ja ühiskogemused... aga süzhee areng takerdub lõpuks tardumusse ja dialoogidesse. Ja pole siin midagi nii geniaalseid ja julgeid ideid, et nende pärast korraliku romaanikirjutamise tavad hüljata."Kolm" on miinusega.

Teksti loeti inglise keeles

Tõesti raske lugeda. Pealkirjast saab alles raamatu lõpuks aru, sisu käib nagu hoopis teisel teemal.

Muudele planeetidele sundkoloniseeritute elu on jube troostitu ja ains võimalus seda elavdada on osta oma "lego" jubinaid ja sinna juurde süüda õiget narkootikumi, mis tekitab mulje, nagu oleksid sa tagasi Maal. Ja kui siis ilmub välja P.E. mingi oma uue, konkureeriva narkootikumiga, mis muide legaliseeritakse, on Can-D tootja hädas. Asja uurides läheb see aga segasemas ja teised saavad ka asjasse kistud.

Ma pole küll kindel, et Jumal oli just see teema, mida Dick silmas pidas. Palmeri "kestas" oli ju mingi muu elukas, kelle ainus viis järglase saamiseks oli Maalased allutada Chew-Z kaudu. Pigem ehk narkootikumid või ajarännud - oli ju otseseks tarbimise tagajärjeks see, et su fantoom ajas rändas.

Kohati oleks väga tahtnud, et mõnda asja rohkem seletataks, aga hästi kirjutatud. Kõige parem oleks lugeda nii, et midagi ei tea ja midagi ei oota. Selles mõttes pealkiri segas.

Teksti loeti inglise keeles

Elutingimused Maal järjest halvenevad ja on alustatud meie naaberplaneedi koloniseerimist. Asunikud saadetakse sinna enamasti sunniviisiliselt, kuid on ka vabatahtlikke. Et selles seisvas ja üksluises maailmas rõõmu leida, tarvitavad kolonistid pea iga päev illegaalset narkootilist ainet, mis lühikeseks ajaks viib nad kujutelmas tagasi Maale, kus kogevad pea sama üksluiset, kuid siiski kodust ja päikeselist stsenaariumi.

Ühel päeval tuleb võõrast päikesesüsteemist tagasi magnaat Palmer Eldritch ning laseb turule palju efektiivsema aine, millel võivad olla pöördumatud tagajärjed kogu inimkonna jaoks.


Ometi ei ole raamat narkokogemustest, vaid nagu kipun ka mõnedest teistest Dicki raamatutest välja lugema, otsuste tegemisest, tegemata jätmisest, teiste poolt teha laskmisest, seostest, tagajärgedest, kaotamisest, pöördumatust, mineviku muutmatusest... ükskõik millise illusiooni abil.

Omamoodi ameerikalik Solaris, kus pole intelligentset(?) planeeti, vaid "inimlikumal kujul" Palmer Eldritch.
Teksti loeti inglise keeles

On 21. sajand. Maa on muutunud üsna elamiskõlbmatuks ning UN on koloniseerinud päikesesüteemi. Ometi ei taha inimesed võimalust kasutada ning koduplaneedilt lahkuda, sest elu mujal on veel hullem. UN peab kolonisaatoreid värbama kohustuslikus korras värbama. Üsna sünge tulevikunägemus. Dick loob maailma, mis ei ole sugugi meeldiv. Lohutust pakuvad ainult narkootikumid ja seda ka lühikeseks ajaks. Teos on üsna Dickilik. Psühhotroopsed ained, keerulised inimsuhted, mitmekordsed reaalsused ja ajas edasi tagasi hüppamine. Jälgimist see muidugi kergeks ei tee ning raamatu lõpus tekib tahtmatult küsimus, et kas said asjast ikka nii aru pidi või jäi midagi ikkagi kahe silma vahele. Üldiselt on mul jäänud mulje, et autor kirjutab pidevalt ühte ja sama lugu. Väikeste variatsioonidega, kuid siiski sama. Seni pole see mulle veel vastu hakanud. Kindel viis!
Teksti loeti inglise keeles

The Three Stigmata of Palmer Eldritch on viirastuslik-düstoopiline ulmelugu. Millalgi 21. sajandi alguses on kliimamuutuse tagajärjel kuumus praeguse parasvöötme maades nii kohutav, et päevasel ajal ilma erivarustuseta õues viibimine tähendab kiiret surma.
 
Rahvusriigid on oma võimu kaotanud ning maailma üle valitseb ÜRO, mida kontrollivad aasialased ja aafriklased oma rahvastiku ülekaaluka hulga tõttu. ÜRO üheks suureks ettevõtmiseks on kosmosevallutamise-programm, mille käigus rahvastikku sunniviisiliselt lähimatele taevakehadele ümber asustatakse.
 
Kuid kosmoses on tingimused nii viletsad, et kolonistid on peaaegu täielikult langenud sõltuvusse Can-D nimelisest narkootikumist, mille abil enda teadvused miniatuurse nukumängu sisse viiakse. Selline eskapism on maailma suurim äri, mille osas on pea monopoolses seisundis suurkorporatsioon P.P. Layouts.
 
Ühel hetkel aga lööb kaardipaki segamini Proxima Centaurilt tagasi saabunud ekstsentriline miljardär Palmer Eldritch, kes on sealt kaasa toonud uue ja väidetavalt parema narkootikumi Chew-Z. Loomulikult ei saa P.P. Layoutsi tegevjuht Leo Bulero seda asja niisama jätta...
 
Ma pean ütlema, et see teos on oma parimatel hetkedel täiesti suurepärane. Kohati aga vajub see iseenese raskuse all kokku ning võimsast ehitisest saab nõnda lihtsalt üks veider kuhjatis. Kuid muidugi ei saagi nii paljude ideedega korraga žongleerimine kerge olla.
 
Ideed on kahtlemata loo kõige parem osa. Näiteks võimas kliimadüstoopia, mis teeb silmad ette ka paljudele kaasaegsetele samal teemal kirjutajatele (Kim Stanley Robinson, Paolo Bacigalupi). See, kuidas ülirikkad endale biotehnoloogia abil kitiinkesta kasvatavad, et vabalt tapva päikese käes olla, on just selline idee, mida parimat sorti ulmelt oodata.
 
Ning see on ainult väike taust. Tähtsamaks osaks on sedasorti totalitaar-kapitalistlik düstoopia, kus ÜRO sallib P.P. Layoutsi (ametlikult ebaseaduslikku) narkokaubandust seetõttu, et ilma sellise eskapismita läheksid ÜRO sunniviisilised kosmosevallutajad lihtsalt hulluks. Irooniliselt on narkoga koos käivad nukumängud on täiesti legaalsed, isegi kui on selge, et ilma esimeseta on need täiesti kasutud.
 
Kuid koos Palmer Eldritchi ja Chew-Z narkootikumiga tulevad lisaks sisse Dicki lemmikteemad, neist kõigepealt küsimus, et mis on reaalsus. Ning kahtlemata on Chew-Z rännakud ajas ja ruumis märkimisväärselt hästi kujutatud.
 
Sellele lisab Dick siis aga veel kristliku mõõtme, kuna Eldritch pole just see, millena ta alguses paistis. Muidugi on see juba raamatu pealkirjastki selge, kuigi Eldritchi stigmad (käsi, silmad, hambad) on ehk ainult mõtteliselt seotud Kristuse omadega (labakäed, labajalad, külg).
 
Siis, kuskil raamatu viimases kolmandikus saabki seda kõike natuke liiga palju ning suur osa teksti läheneb seosetule segadikule. Ainult Barney Mayersoni rännak (see endine P.P. Layoutsi selgeltnägijast turundusjuht on muuseas teose parim tegelane) hoiab siis veel kõike vee peal.
 
Kokkuvõttes on tegemist siiski võimsa teosega. Ainuüksi oma ideede äikesetormi eest vääriks see isegi kõrgemat kiitust, kuid isegi kõike ühe komplektina arvestades on siin väga palju lugemisväärilist. Natuke arutut narkotrippi üle elada ei ole selleks just palju tahetud.
 
Hinnang: 8/10
Teksti loeti inglise keeles
x
Joonatan Beltzer
1970
Kasutaja rollid
Viimased 7 arvustused:

Ei, mõnus raamat on, paks kah nagu orikas. Huvi jätkub asja vastu kuni lõpuni (noh, peaaegu). Igasugused meres elavad imeelukad, keda kirjeldatakse, meenutavad keskaegse rännumehe lugusid kaugete maade ookeanikoletistest. Viiele tuleb miinus külge tänu minu meelest nõrgale inimsuhete kirjeldusele. Veemaailm on siiski usutav ja igati meisterlikult teostatud.
Teksti loeti inglise keeles

See romaan kuulub George Henry Smithi fantasysarja, mille tegevus toimub Annwn-nimelises alternatiivmaailmas. Kuulu järgi olla tegemist Wales`i mütoloogia osava ärakasutamisega. Peategelane on üks raamatukaupmehest härra Duffus January (kuidas seda tegelikult kirjutatakse, Valgevene väljaandest ei selgunudki) kes juhuslikult kohtub salapärase Morrigani nimelise näitsikuga. Morrigan juhtub olema Lochlanni-maa valdjatar ning kui ta näeb, et Duffus suudab ühe käega rasket mõõka viibutada, võtab mehe pikema jututa oma maailma kaasa – sangariks. Morriganil on nimelt vaja oma õe Annisega arved klaarida...Lugu ise on tore ja loodud maailm piisavalt ere, et lugemisest mõnu tunda.
Teksti loeti vene keeles

Romaani peategelane on Barney Meyerson, kes erineb mõnedest teistest Dicki sangaritest selle poolest, et on lugejale sümpaatne. Kurikuulsast Palmer Eldritch kuuleb lugeja suuremaltjaolt vaid kuulujutte. Enamaltjaolt seotud sellega, et Eldritch olla käinud kaugel Proxima Centauril ja toonud kaasa mõjuvat uut narkootikumi. Ka Barney Meyerson on sunnitud "Chew Z"-ks kutsutud rõõmutolmu neelama ja mis ta näeb? Aine võimaldab tarvitajal viibida päris omas maailmas. Ainult et selles maailmas on jumalaks Palmer Eldritch. Õudne lugu!
Teksti loeti vene keeles

Väga hea lugu healt kirjanikult. See oleks väga sobinud eestikeelsesse novellikogusse "Lugusid, mida ema mulle kunagi ei jutustanud" (või mis ta nimi nüüd oligi). Kuivõrd siin on ulmet vähem, kui enamikes minu loetud Ellisoni novellides, sobib see mulle isegi enam. (Minu tuttavad võivad teile kinnitada, et ulme ei ole "my cup of tea.") Ja lühike on ta mait, kah.
Teksti loeti inglise keeles

Jason Taverner on tuntud teletäht. Ühel heal päeval viskab üks vihane naisterahvas teda mürgise seenega (!) ja kui ta järgmisel hommikul üles ärkab, on ta maailmas, kus keegi teda ei tunne ja ellujäämiseks on vaja isikutunnistust. Varsti on Taverneril loomulikult politsei ja armee kannul. Tuleb välja, et lahendus on seotud ühe kindrali "meeletult ilusa ja kohutavalt perversse" õega. Meeletu lugu meeletult kirjanikult. Minu hinnet mõjutab võib-olla ka see, et ma ei ole kunagi Philip K.Dickist eriti sisse võetud olnud. Nii palju kui ma tema teoseid lugenud olen, on nad kõik tundunud mulle üpris maitsetute ja igavatena; reaktiivlennuki kiirusega areneva tegevuse ja ilmselt meelemürkide mõjul sündinud ekspressionistlike ja süldina valguvate maailmate asemel oleks oodanud rohkem eredaid tegelasi, kellega samastuda!
Teksti loeti pole oluline mis keeles

Kõikidest Ellisoni lugudest, mida olen lugenud, on see kahtluseta kõige humoristlikum. Harlanil olid seda kirjutades ilmselt suunurgad ülespoole. Kogu oma moraliseerimise juures heidetakse siin ohtralt nalja selliste teoste, nagu "1984" ja "Clockwork orange" arvel. `nuff said!
Teksti loeti inglise keeles