Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Harlan Ellison ·

The Time of the Eye

(jutt aastast 1959)

ajakirjapublikatsioon: «The Saint» 1959; mai
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Silma aeg»
Harlan Ellison «Koletis, kes kuulutas armastust maailma südames» 1999

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
3
4
2
0
0
Keskmine hinne
4.111
Arvustused (9)

Ellisoni naine küsis mehelt alatihti, miks on tolle lood nii sünged ja mis ta ei kirjuta kunagi armastusest? Selle peale siis HE kirjutaski ühe eriti sünge loo armastusest. Haiglas kohtuvad sõjakoleduste tõttu tummaks jäänud sõdur ja pime neiu Piretta. Sõdur vaeseke armub lootusetult, saab tagasi kõnevõime aga... Seda sünget lugu saate lugeda kogumikust “From the Land of Fear”.
Teksti loeti vene keeles

Väga hea lugu healt kirjanikult. See oleks väga sobinud eestikeelsesse novellikogusse "Lugusid, mida ema mulle kunagi ei jutustanud" (või mis ta nimi nüüd oligi). Kuivõrd siin on ulmet vähem, kui enamikes minu loetud Ellisoni novellides, sobib see mulle isegi enam. (Minu tuttavad võivad teile kinnitada, et ulme ei ole "my cup of tea.") Ja lühike on ta mait, kah.
Teksti loeti inglise keeles

Kurat, see raamat (Koletis, kes kuulutas armastust maailma südames) läheb lõpu poole aina paremaks... üks valus lugu teise otsa!

Väitele, et Ellison ei kirjuta armastusest vaidleks küll vastu... üle poole eestikeelse valikkogu juttudest on nii või teisiti armastusest... «The Time of the Eye» on muidugi mõnes mõttes erandlik – sedavõrd ilusat ja helget armastuslugu pole ma tõesti veel Harlan Ellisoni sulest lugenud.

Soovitan, aga juba kogenud kodanikele ja lugejatele... tekst eeldab korralikku närvi!

Teksti loeti eesti keeles

No lugesin teist ühe korra, mitte midagi... Siis lugesin arvustusi. Siis lugesin veel korra, ja veel... Aga ma pole siiamaani aru saanud, misotsast see lugu suurepärane on. Ja veel suurepärane õuduslugu??? No ma ei tea...
Teksti loeti eesti keeles

Hullumaja jutt, mis on piisavalt intrigeeriv, et meelde jääda. Minategelane tundub isegi reaalse inimesena ja jutt on rohkem novella kui ükski teine.
Teksti loeti eesti keeles
x
Joonatan Beltzer
1970
Kasutaja rollid
Viimased 7 arvustused:

Ei, mõnus raamat on, paks kah nagu orikas. Huvi jätkub asja vastu kuni lõpuni (noh, peaaegu). Igasugused meres elavad imeelukad, keda kirjeldatakse, meenutavad keskaegse rännumehe lugusid kaugete maade ookeanikoletistest. Viiele tuleb miinus külge tänu minu meelest nõrgale inimsuhete kirjeldusele. Veemaailm on siiski usutav ja igati meisterlikult teostatud.
Teksti loeti inglise keeles

See romaan kuulub George Henry Smithi fantasysarja, mille tegevus toimub Annwn-nimelises alternatiivmaailmas. Kuulu järgi olla tegemist Wales`i mütoloogia osava ärakasutamisega. Peategelane on üks raamatukaupmehest härra Duffus January (kuidas seda tegelikult kirjutatakse, Valgevene väljaandest ei selgunudki) kes juhuslikult kohtub salapärase Morrigani nimelise näitsikuga. Morrigan juhtub olema Lochlanni-maa valdjatar ning kui ta näeb, et Duffus suudab ühe käega rasket mõõka viibutada, võtab mehe pikema jututa oma maailma kaasa – sangariks. Morriganil on nimelt vaja oma õe Annisega arved klaarida...Lugu ise on tore ja loodud maailm piisavalt ere, et lugemisest mõnu tunda.
Teksti loeti vene keeles

Romaani peategelane on Barney Meyerson, kes erineb mõnedest teistest Dicki sangaritest selle poolest, et on lugejale sümpaatne. Kurikuulsast Palmer Eldritch kuuleb lugeja suuremaltjaolt vaid kuulujutte. Enamaltjaolt seotud sellega, et Eldritch olla käinud kaugel Proxima Centauril ja toonud kaasa mõjuvat uut narkootikumi. Ka Barney Meyerson on sunnitud "Chew Z"-ks kutsutud rõõmutolmu neelama ja mis ta näeb? Aine võimaldab tarvitajal viibida päris omas maailmas. Ainult et selles maailmas on jumalaks Palmer Eldritch. Õudne lugu!
Teksti loeti vene keeles

Väga hea lugu healt kirjanikult. See oleks väga sobinud eestikeelsesse novellikogusse "Lugusid, mida ema mulle kunagi ei jutustanud" (või mis ta nimi nüüd oligi). Kuivõrd siin on ulmet vähem, kui enamikes minu loetud Ellisoni novellides, sobib see mulle isegi enam. (Minu tuttavad võivad teile kinnitada, et ulme ei ole "my cup of tea.") Ja lühike on ta mait, kah.
Teksti loeti inglise keeles

Jason Taverner on tuntud teletäht. Ühel heal päeval viskab üks vihane naisterahvas teda mürgise seenega (!) ja kui ta järgmisel hommikul üles ärkab, on ta maailmas, kus keegi teda ei tunne ja ellujäämiseks on vaja isikutunnistust. Varsti on Taverneril loomulikult politsei ja armee kannul. Tuleb välja, et lahendus on seotud ühe kindrali "meeletult ilusa ja kohutavalt perversse" õega. Meeletu lugu meeletult kirjanikult. Minu hinnet mõjutab võib-olla ka see, et ma ei ole kunagi Philip K.Dickist eriti sisse võetud olnud. Nii palju kui ma tema teoseid lugenud olen, on nad kõik tundunud mulle üpris maitsetute ja igavatena; reaktiivlennuki kiirusega areneva tegevuse ja ilmselt meelemürkide mõjul sündinud ekspressionistlike ja süldina valguvate maailmate asemel oleks oodanud rohkem eredaid tegelasi, kellega samastuda!
Teksti loeti pole oluline mis keeles

Kõikidest Ellisoni lugudest, mida olen lugenud, on see kahtluseta kõige humoristlikum. Harlanil olid seda kirjutades ilmselt suunurgad ülespoole. Kogu oma moraliseerimise juures heidetakse siin ohtralt nalja selliste teoste, nagu "1984" ja "Clockwork orange" arvel. `nuff said!
Teksti loeti inglise keeles