Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Harlan Ellison ·

«Repent, Harlequin!» Said the Ticktockman

(jutt aastast 1965)

ajakirjapublikatsioon: «Galaxy Magazine» 1965; detsember
♦   ♦   ♦

eesti keeles: ««Kahetse, Arlekiin!» ütles Tikk-takkmees»
Harlan Ellison «Koletis, kes kuulutas armastust maailma südames» 1999

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
8
3
5
0
0
Keskmine hinne
4.188
Arvustused (16)
Arvi Nikkarev

Novell kuulub moraliseerivate lugude liiki. Õpetlik külg on käsitletud elegantselt ja huumoriga. Jutu alguses on pikk tsitaat Thoreau “Kodanikuallumatusest”. Just see lõik, mis ütleb, et riiki saab kõige paremini teenida südametunnistuse abil; selliseid teenijaid kohtleb riik oma vaenlastena. Ellison kujutab tulevikuühiskonda, kus inimesed on allutatud ajale, mille inimkehastuseks on türannist Tiktokmees ehk Ajameister. Toktokmehel on korra tagamiseks kasutada hirmuäratav vahend: iga inimese jaoks on (magnet)kardiokaart. Kui see tühjaks pühkida, seiskub inimese süda. Arlekiin on korrarikkuja, kes saboteerib ladusat masinavärki. Teda ei saa kardiokaardi abil tappa, sest ei teata tema õiget nime. Aga..... Lugu sai iseenesestmõistetavalt Hugo (66) ja Nebula (65) ning seda saab lugeda kogumikust “Paingod”.
Teksti loeti vene keeles
Jüri Kallas

Esimene jutt ulmekirjanduse ajaloos, mis sai korraga nii Hugo kui ka Nebula!

Jutt Tikk-takk-mehest ja Arlekiinist. Kuigi jutt on moraliseeriv, st. sihuke milline mulle ei meeldi... hindan ma juttu ääretult kõrgelt. Miks? Seda ei oskagi päris hästi öelda... loo energia, mässuline meelsus ning midagi veel... Kõik see kokku moodustab sihukese kummalise kompoti, mille kohta on üsna raske midagi öelda, kuid mis avaldab lugedes muljet ning jääb hiljemgi painama. Hea on!!!
Teksti loeti inglise, vene ja eesti keeles
Joonatan Beltzer

Kõikidest Ellisoni lugudest, mida olen lugenud, on see kahtluseta kõige humoristlikum. Harlanil olid seda kirjutades ilmselt suunurgad ülespoole. Kogu oma moraliseerimise juures heidetakse siin ohtralt nalja selliste teoste, nagu "1984" ja "Clockwork orange" arvel. `nuff said!
Teksti loeti inglise keeles
Tarts

Õige ta on, moraliseeriv jutuke. Aga vat naljast "1984" arvel ma aru ei saand, kyll aga tundus mulle, et yhiskonna kirjelduses sealt shnitti on võetud. No mitte ei armasta mina moraliseerivaid lugusi ja patoloogilist hilinemist kah vooruseks ei pea. Sellest johtuvalt ka hinne.
Teksti loeti eesti keeles
Avo Nappo

Mh. Mind pani see lugu kyll põhiliselt ainult õlgu kehitama. Antiutoopiatega yhiskonnakriitikat teha on muidugi igati õilis ettevõtmine.. Samas, inimesele kes oma elu jooksul summaarselt 60+ aastat kõikvõimalikesse kohtadesse hiljaks on jäänud.. kirjutaks vist oma käega tuusiku, Armastuse Ministeeriumi.

Ja eriti naljakas see lugu ju kah ei olnud. Ellisoni jaoks võibolla.
Teksti loeti inglise keeles
Kalevipoeg

Ehk eestikeelse kogumiku parim tekst. Meeldis nii sisult, kuigi antiutoopiaid on ju palju, nii palju, kui ka vormilt. Ja Orwelli pilamine mo~jus ka värskendavalt. Ta on kyll hea kirjanik, ent seda etema paroodia tema arvelt saab!
Teksti loeti eesti keeles
Maria Perner

Pani kohe järele mõtlema selle üle, kui tõsiselt inimesed ajapiirangutest seotud on. Kommisaju stseen oli armas!!!Inimesed peaksid ikka aega valitsema, mitte vastupidi. Mõnikord tasuks küll nädalavahetuseks äratuskell kinni vajutada või telefon välja lülitada. Vaimse tervise huvides.
Teksti loeti eesti keeles
Must Kass

düstoopia nagu düstoopiad ikka. võibolla ei hoomanud kogu pealkirjas peituvat poeesiat, aga eriti nagu mõtisklema ei kutsunud ka.
Teksti loeti inglise keeles
Orcus K.

Jälle pole mul seda vajaliku nutti ja vaimuvalgust, et selle loo puhul üldse mingit emotsiooni tekiks. Lugejaskonnaks sobivad siin just need palju kirutud 14 aastased jõmpsikad ja nende tigedad mammid, kuigi vaevalt nemadki aplodeerida viitsivad.
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

On võimalik aru saada, mida suurepärast on loo juures nähtud ja miks see Ellisonile nii palju kuulsust on toonud. Eelkõige on see vast julgus sellist hüsteerilist teksti kirjutada. Aga kui ikka sellised lood ei meeldi siis ei meeldi ja midagi pole teha.
Teksti loeti inglise keeles
x
Joonatan Beltzer
1970
Kasutaja rollid
Viimased 7 arvustused:
Joonatan Beltzer

Ei, mõnus raamat on, paks kah nagu orikas. Huvi jätkub asja vastu kuni lõpuni (noh, peaaegu). Igasugused meres elavad imeelukad, keda kirjeldatakse, meenutavad keskaegse rännumehe lugusid kaugete maade ookeanikoletistest. Viiele tuleb miinus külge tänu minu meelest nõrgale inimsuhete kirjeldusele. Veemaailm on siiski usutav ja igati meisterlikult teostatud.
Teksti loeti inglise keeles
Joonatan Beltzer

See romaan kuulub George Henry Smithi fantasysarja, mille tegevus toimub Annwn-nimelises alternatiivmaailmas. Kuulu järgi olla tegemist Wales`i mütoloogia osava ärakasutamisega. Peategelane on üks raamatukaupmehest härra Duffus January (kuidas seda tegelikult kirjutatakse, Valgevene väljaandest ei selgunudki) kes juhuslikult kohtub salapärase Morrigani nimelise näitsikuga. Morrigan juhtub olema Lochlanni-maa valdjatar ning kui ta näeb, et Duffus suudab ühe käega rasket mõõka viibutada, võtab mehe pikema jututa oma maailma kaasa – sangariks. Morriganil on nimelt vaja oma õe Annisega arved klaarida...Lugu ise on tore ja loodud maailm piisavalt ere, et lugemisest mõnu tunda.
Teksti loeti vene keeles
Joonatan Beltzer

Romaani peategelane on Barney Meyerson, kes erineb mõnedest teistest Dicki sangaritest selle poolest, et on lugejale sümpaatne. Kurikuulsast Palmer Eldritch kuuleb lugeja suuremaltjaolt vaid kuulujutte. Enamaltjaolt seotud sellega, et Eldritch olla käinud kaugel Proxima Centauril ja toonud kaasa mõjuvat uut narkootikumi. Ka Barney Meyerson on sunnitud "Chew Z"-ks kutsutud rõõmutolmu neelama ja mis ta näeb? Aine võimaldab tarvitajal viibida päris omas maailmas. Ainult et selles maailmas on jumalaks Palmer Eldritch. Õudne lugu!
Teksti loeti vene keeles
Joonatan Beltzer

Väga hea lugu healt kirjanikult. See oleks väga sobinud eestikeelsesse novellikogusse "Lugusid, mida ema mulle kunagi ei jutustanud" (või mis ta nimi nüüd oligi). Kuivõrd siin on ulmet vähem, kui enamikes minu loetud Ellisoni novellides, sobib see mulle isegi enam. (Minu tuttavad võivad teile kinnitada, et ulme ei ole "my cup of tea.") Ja lühike on ta mait, kah.
Teksti loeti inglise keeles
Joonatan Beltzer

Jason Taverner on tuntud teletäht. Ühel heal päeval viskab üks vihane naisterahvas teda mürgise seenega (!) ja kui ta järgmisel hommikul üles ärkab, on ta maailmas, kus keegi teda ei tunne ja ellujäämiseks on vaja isikutunnistust. Varsti on Taverneril loomulikult politsei ja armee kannul. Tuleb välja, et lahendus on seotud ühe kindrali "meeletult ilusa ja kohutavalt perversse" õega. Meeletu lugu meeletult kirjanikult. Minu hinnet mõjutab võib-olla ka see, et ma ei ole kunagi Philip K.Dickist eriti sisse võetud olnud. Nii palju kui ma tema teoseid lugenud olen, on nad kõik tundunud mulle üpris maitsetute ja igavatena; reaktiivlennuki kiirusega areneva tegevuse ja ilmselt meelemürkide mõjul sündinud ekspressionistlike ja süldina valguvate maailmate asemel oleks oodanud rohkem eredaid tegelasi, kellega samastuda!
Teksti loeti pole oluline mis keeles
Joonatan Beltzer

Kõikidest Ellisoni lugudest, mida olen lugenud, on see kahtluseta kõige humoristlikum. Harlanil olid seda kirjutades ilmselt suunurgad ülespoole. Kogu oma moraliseerimise juures heidetakse siin ohtralt nalja selliste teoste, nagu "1984" ja "Clockwork orange" arvel. `nuff said!
Teksti loeti inglise keeles