Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Terry Pratchett ·

Men at Arms

(romaan aastast 1993)

eesti keeles: «Relvis mehed»
Tallinn «Varrak» 2003 (F-sari)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • F-sari
Hinne
Hindajaid
9
4
0
0
0
Keskmine hinne
4.692
Arvustused (13)
Milady

Tore, lõbus farss Pratchetti Discworldi sarjast. Iga fantasy-lugeja peaks siin kõvasti naerda saama. Raamat viskab nalja vist kõige üle, mis fantasy-kirjanduses pühaks peetud (või lihtsalt üleliia kasutatud). Lugu algab nii, et ühes linnas on vaja öövalvureid-- aga mitte lihtsalt valvureid, vaid selliseid, kes esindaksid iga rahvastiku rühmitust (trollid, päkapikud, libahundiks kâivad naised jt). Autori keelekasutus on tõeline verbaalne tulevärk ja väga naljakas. Süzhee on kyll suhteliselt nõrk, aga see pole raamat mida syzhee pärast lugeda.
Teksti loeti inglise keeles
Avo Nappo

Igati nõus eelkirjutajaga - minu seniloetud Discworldi lugudest ilmselt yks naljakamaid, kui isegi mitte The kõige naljakam. Ja see on juba saavutus iseeneses. Mis syzeesse puutub, siis siin oli seda tegelikult isegi rohkem kui tyypilises Pratchetti raamatus. Sisuliselt on tegemist fantasy-kriminull-paroodiaga. Aga jah, see ei ole kuigi oluline. See mitu korda lugemise käigus pisarateni naerda sai on antud raamatu puhul märksa olulisem kriteerium.
Teksti loeti inglise keeles
Katjusha

Ei vaidle vastu, raamatus oli tonnide kaupa naljakaid detaile ja tasus lugeda küll. Viit ei pane siiski sellepärast, et minu meelest on Hogfather ja Moving Pictures paremad.
Teksti loeti inglise keeles
Oliver Karjane

Kes naerda armastab ja keda mingid omapoolsed piirangud lugemast ei takista, selle jaoks on selles raamatus palju huumorit, põnevust ja üldse head lugemist.

Seekordses seerias on tegemist vähemuste (trollide, dwarf`ide ja teiste mitteinimeste) ühiskonda sulamise probleemidega, diskussiooniga teemal kuningas - in/out? ja väga iseäralike mõrvadega.
Teksti loeti inglise keeles
Tarts

Pratchett`il on see kena omadus, et kui j2tta tema lugemises aastake vahele, taastab ta oma endise hiilguse. Ta on naljakas, s2rav ja v2ga ladusa sulega. Ta on erudeeritud ja palju lugenud. Yhes6naga - ta on k6ik, mida yhelt korralikult kirjamehelt n6utakse.

Plgu nyyd kohe peale seda oodi Terry`le mainitud, et k6igest hoolimata ei kuulu ta minu lemmikute hulka. Villase viskamise osas ehk kyll, kuid Suur Kirjanik ta ei ole. Millegi yle ilkumine ja maha tegemine on kahtlemata way lihtsam, kui millegi tegemine.

"MaA" on komejantlik krimka. Sealjuures ysna kobe krimka - ma ei suutnud kuni otsese v2ljaytlemiseni kurjamit 2ra aimata (krimkade puhul mitte just k6ige tihemini esinev omadus). Aga mitte see pole t2htis.

Teos on ilmunud maakeeles ja kel huvi saab seda ise lugeda. Ent nyyd ma selle maakeelse yllitise kallale l2hen ja hakkan karva v6tma. No olen mina haltuurana tehtud t6lkeid n2inud, kuid see, kipub kyll asjale krooni p2he panema. Esiteks - nimed. OK, saan aru, et ka minu inglise keele oskus ei ole nii k6va, et k6igile Terry nimedele vastet v2lja haududa, kuid kui on kedagi juba eestistama hakatud, siis oldagu j2rjekindlad. Kuidas saavad yhes ja samas l6igus koos eksisteerida kutuks tehtud p2kapikk Vasarp6lv ning Hammerhock?!?! Vihje - tegemist on yhe ja sama olendiga. Miks eksisteerib yhes ja samas lauses vaht Nobbs ja vaht Noobel (j2llegi on tegu sama isikuga). Miks on lehekyljel 186 figureeriv proua Gafkin, kes elab Eputiste t2naval pool lehekylge hiljem muundunud proua Gaskiniks (elukoht: Peenutsejate t2nav)???? See kipub olema olukord, kus lugeja hakkab raamatuhoidmisest vaba k2ega munakivi j2rele otsima. Ma v6iksin need m""dalaskmised andestada, kui oleks tegemist m6ne kolmanda j2rgu kirjastusega, aga et v2ljaandja on end kvaliteetkirjastuseks nimetanud "Varrak", siis ei mitte.

Lausa kahju on, et ei saa t6lke ja raamatu eest eraldi hindeid panna ja sestap saab hinne olema ikkagi raamatule.
Teksti loeti eesti keeles
Toomas Aas

Linnavahi amet on ilmselt üks kõige vähem tänuväärseid Ankh-Morporkis. Valdavalt tundub linnavahtide töö seisnevat selles, et mitte jalgu jääda kõigile neile tegelastele, kes panevad parajasti toime just niisuguseid tegusid mida linnavahid peaksid takistama. Ja seda tööd teeb Vahtkond täie tõsiduse ja kompromissitu pühendumusega. Igaüks, kes on läbi teinud ajateenistuse mõnes armees ja kogenud nähtust nimega vahtkond, lausa peab niisuguste tüüpidega hingesugulust tundma.
Teksti loeti eesti keeles
Lauri Heinsalu

Pärast "Hinge muusika" lugemist on see mu arust hea kosutus. :) See, et pratchett sellest osaliselt krimka tegi, oli paras üllatus, kuid krimkakirjutaja amet tundus tal hästi välja tulevat. Ega isegi enne lõpuu aru ei saanud, et kes see tulistaja oli. ;)

Vahepeal, kui Noobel(minu arust oli tema?) meenutas, kuda ta kunagi paari sõbraga oli peksa andnud tema rühma treeninud mehele sõjaväes, tuli meele Remarque "Muutusteta läänerindel", kus samuti sarnane koht oli. Aga see ei oma erilist tähtsust. ;)

Nimede vigu ma tähele ei pannud, arvasin, et Noobel ja Nobbs on lihtsalt kaks sarnase nimega tegelast vahtkonnas. :P Ei ole ju inglise keelset versiooni lugenud, et kindel olla. Teised tähevead jäd kah kahe silma vahele. :(
Teksti loeti eesti keeles
Raul Veede

Täitsa tubli raamat. Virisen muidugi, et pole enam see, mis vanasti - aga olgu pealegi. Ajaviiteks igati sobilik ja mõnus.

Toimetajatöö on muidugi masendav. Krista Kaer võiks ennast läbi sõimata ja lahti lasta - halturðikuks kätte läinud. Oskab ju kyll, aga ei vaevu. Nii lähevadki rahva sekka sellised väljendid nagu varrakut tegema ja kaerastuma. Asi seegi, vähemalt rikastab eesti keele sõnavara.
Teksti loeti eesti keeles
Lily Tamm

Sisu oli tõesti päris plaju selles teoses. Eriti meelejärgi oli Angua isiksus.
Siiski häirisid ka mind need tõlked, kuid mingul põhjusel hakkasin neid rohkem märkama vaid siis, kui korra ilmus kuskile tegelane Carrot (Porgandi asemel).
Ja nagu raamatus kirjas: "Huumor on tõsine asi"
Teksti loeti eesti keeles
x
Oliver Karjane
28.10.1977
Kasutaja rollid
Viimased 23 arvustused:
Oliver Karjane

Kuna ma pole muidu suurem asi jutulugeja vaid närin vähe paksemaid kapsaid, siis oli päris hea juba välja valitud ports ette võtta, vähe mahukamas kogus. Ükshaaval ei hakkaks lugusid hindama, mulle meeldis asi kui tervik, kus leidub erinevate mekkidega osi.
Teksti loeti eesti keeles
Oliver Karjane

Seda raamatut lugemata jätta oleks ilmne kuritegu enda kallal, võttis korralikult hinge kinni ja mõtted lendama. Esimeste osade põhjal sellist lõppu eriti oodata küll poleks osanud, aga lõpp on VÕIMAS!
Teksti loeti inglise keeles
Oliver Karjane

Mnjaa, ei saa just öelda, et oleks tegemist mingi lihtsa lookesega, minu meelest isegi sarja kõige rohkem läbipõimitud & sõlmi täis osa. Ilma viimase peatükita saaks oleks see raamat veel eriti tükk ajude ragistamiseks.
Teksti loeti eesti keeles
Oliver Karjane

Mõnus! Minul, kes ekslikult arvas, et eelmise osa lõpuks pilt toimuvast selgines, suudeti üsna kähku asjad jälle segi ajada, mis muud kui järjekordselt uurima, mis siis ikkagi tegelikult teoksil.
Teksti loeti inglise keeles
Oliver Karjane

Too Schillerilt laenatud pealkiri ütleb tegelikult kõik juba ära, inimene ei mõtle eriti sellele, kas see, mis esmapilgul kasulik, mingeid kõrvalefekte ei oma. Antud juhul oleks see ikka hirmus valusalt lõppenud. Peamine raskus raamatu juures oli tookord veel üsnagi kesise keeleoskuse juures välja lugeda, mis moodi nood elukad sealt teisest dimensioonist välja nägid - paar lehte tuli ikka kolm korda üle lugeda.
Teksti loeti inglise keeles
Oliver Karjane

Pärast seda, kui Ged on kõikvõimalikes Meremaa nurkades kurjusele koha kätte näidanud, ilmneb, et kodus, kuhu ta harva sattunud on, pole asjad ammugi mitte korras. Kuid võim on läinud ja võitlus tuleb raske.
Teksti loeti eesti keeles
Oliver Karjane

Põhimõtteliselt on eelkirjutajad (need, kes kõrgelt hindasid) kõik juba ära öelnud. Loetud on seda ikka üksjagu kordi ja arvatavasti loen veel.
Teksti loeti eesti keeles
Oliver Karjane

Tjahh... Sai loetud juba nii ammu, et mällu on jäänud vähem kui endale meeldiks. Igatahes oli minu meelest igati kiitust vääriv üllitis, ideedest juba puudust ei tulnud. Karm kliima, võõrad kombed, äärmiselt aeglane side ülejaanud tsivilisatsiooniga - sünge, aga haarav.
Teksti loeti eesti keeles
Oliver Karjane

Isiklikult meeldis väga, kasside ja küpsetamisega tegelev Surm ning oma väärituid jüngreid nahutav Albert on väga lahedad kujud.
Teksti loeti eesti keeles
Oliver Karjane

Kes naerda armastab ja keda mingid omapoolsed piirangud lugemast ei takista, selle jaoks on selles raamatus palju huumorit, põnevust ja üldse head lugemist.

Seekordses seerias on tegemist vähemuste (trollide, dwarf`ide ja teiste mitteinimeste) ühiskonda sulamise probleemidega, diskussiooniga teemal kuningas - in/out? ja väga iseäralike mõrvadega.
Teksti loeti inglise keeles
Oliver Karjane

Lõpuks ometi! Esimene Anderson`i raamat, kui usk ei ole kõikvõimas ja selle kulul tehakse päris hulgi head nalja ning peategelased pole mingid naisteajakirjade kaanepildid! Hakkasin juba vaikselt eelnevate põhjal lootust kaotama:)
Teksti loeti eesti keeles
Oliver Karjane

Selles raamatus oli paar asja, mis mind tõsiselt häirima hakkasid:

1) Peategelased - mõlemad kui ilu etalonid, iseloom otse seebikast

2) Ristiusk - ülim ja parim asi, mis ilmas olemas.

Prints ja neiu Jennifer suutsid oma ohkamistega mul isiklikult südame ikka päris pahaks ajada, eriti loo alguses ja Kristusele oleks ära kulunud paar korda Thor`i käest haamriga nina pihta saada. Haldjatesse puutuv osa loost oli aga päris talutav, kõrtsituba eriti.
Teksti loeti eesti keeles
Oliver Karjane

Kunagi, paar aastat tagasi, kuulasin loo raadioversiooni hr. Kivistiku esitluses ja olin väga kuri kehva raadiolevi pärast. Alguse magasin maha niikuinii. Sellest ajast peale ootasin võimalust lugu paberi pealt lugeda.

Raamat on hea, eriti kui mitte üritada sealt otsida seda, mida sinna pole plaanitudki - tugevat mõttetööd jms.
Teksti loeti eesti keeles
Oliver Karjane

Haa!!! See raamat tuleks kõikvõimalikele usutegelastele kohustuslikuks muuta. Suurepärane religiooni analüüs väga mõnusas taustsüsteemis.
Teksti loeti inglise keeles
Oliver Karjane

Ainus raamat, mida ma olen üle 10 korra üle lugenud ja alati huviga - raamatu filosoofiline külg istub mulle lihtsalt niivõrd hästi. Kahju, et üle 5 hinnet panna ei saa ...
Teksti loeti eesti keeles
Oliver Karjane

Konfliktsed tsivilisatsioonid peavead koos astuma võtlusse ühise vaenlase vastu.Ühtesid piiravad nende traditsioonid, teisi seadused ja nii saab see ettevõtmine üsnakeeruline olema.

See, kuidas inimesed olid valmis järgima oma seaduseid kas või surma hinnaga, tundusmulle isiklikult veidi ebaloogilisena ja ka võimetus poole milleeniumi jooksulpärismaalastega ühist keelt leida pisut imelikuna, aga muidu oli täitsa hea lugu.
Teksti loeti inglise keeles
Oliver Karjane

Sai kunagi ammu loetud, ei mäletanudki enam, mis pealkiri ja autor olid (tänu BAASile tuli meelde:}), lugu aga elab ikka veel mälestustes, seal heade asjade poole peal.
Teksti loeti eesti keeles
Oliver Karjane

Simakile omane mõnusalt hoogne, kergelt seeditav tekst, neelasin alla ühe suure suutäiena. Peategelane on igati sümpaatne tüüp (selline omamoodi kolmainus), teisedki kahejalgsed mõjuvad sobivalt. Ainult nood haldjad tunduvad olevat kuidagi veidi vägisi suurde skeemi sisse surutud, et asja müstilisemaks muuta. Omaette tüübid on Majad, selliseid oma silmaga parem ei näeks, nii jubedalt tüütud!

Loo ideestik pole küll midagi eriti suurejoonelist, kuid mind see ei häirinud, meeldis aga see, et lugejat ei hakatud vaevama teaduslike terminite hordidega.
Teksti loeti eesti keeles
Oliver Karjane

Kuiv, täiesti kuiv. Raamatus polnud ühtegi tegelast, kelle käekäik oleks mulle karvavõrdki korda läinud, samuti ka maailma. Üsnagi absurdsena tundus tolle eraklikult elava füüsiku kartus võimaliku tuleviku ees, talle oleks rohkem sobinud just vastupidine huvi. Samuti tüütas mind ära too ülal kirutud seks. Väide, et sellega tuleb veel harjuda, meenutab mulle lugu inimesest ja poomisnöörist - ära võib ju harjuda, aga see ei tähenda, et meeldima hakkab. Pealegi leidus maakeelses väljaandes massilselt trükivigu, mis igava sisu kõrval eriti tüütavaks muutusid.
Teksti loeti eesti keeles
Oliver Karjane

Sattusin seda lugema paar aastat tagasi sõbra soovitusel ja jättis väga sügava ning tõetruu tunde. Hiljem sirvisin ka eestikeelset versiooni ja kurvastusega nendiks, et kahjuks ei ole suudetud seda sünget õhkkonda piisavalt hästi edastada.Soovitan sügavalt originaali.
Teksti loeti inglise keeles