Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Urmas Alas ·

Plahvatus

(romaan aastast 1997)

ajakirjapublikatsioon: «Sõnumileht» 1995; nr. 1 (30. oktoober) - nr. 38 (12. detsember)
♦   ♦   ♦

eesti keeles: Tallinn «Kupar» 1997

  • Ilmunud ajalehes
Hinne
Hindajaid
0
8
5
1
1
Keskmine hinne
3.333
Arvustused (15)
Tundmatu Arvustaja

UA on kindlasti 90.-te eesti ulme üks säravaim täht ja tema hoogne seiklusjutt siitsamast kodusest Tartust - "Plahvatus" on igati kiiduväärne katse viljeleda eestikeskset teadusliku fantastikat. Nii pikka lugu viimasest ajast vist teist ei olegi ja loodetavasti ei jää see ka viimaseks. Samas ka ei saa jätta norimata ühe ja teise vea kallal. Jutustus on ebaühtlane, kuidagi hüplev. Kuigi ilmumisaastaks on 97, ei suuda ma kuidagi vabaneda tundest, et vähenasti algversioon oli valmis juba enne 91 aastat ja hilisem läbitöötamine on pisut pinnapealseks jäänud. Puhuti jätavad tegelased ajaloolis-psühholoogiliselt ebausutava mulje. Mäletades ise neid aegu, kõlakaid ja inimesi, näib nagu oleks vastasrindade tüüpide vahel miinimum 5 aastane vahe. Sinisilmne lnt. Beljavski on nagu välja astunud stagnaaegsetest kroonumeenutustest, meie (st eestlased) aga juba 91-92 aastast. Usun, et autor suutnuks kindlasti paremini.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Plahvatus oli suhteliselt ladusalt jooksev jutuke, midagi häirima ei hakanud, peale pikkuse muidugi, aga samas vaadates teisi ulmelugusid, on ka need sellised umbes niisama pikad. Aga mitte pikkus pole oluline vaid ikka sisu. Antud lugu oli suhteliselt hea. Mõnus oli see salapärasus, mis kogu aeg ette tuli, näiteks arvamused sellesamuse plahvatuse kohta. Eks muidugi tundus omalegi see üleminek ühelt arvamuselt teisele natuke hüplik, aga samas andis see jälle omajagu põnevust juurde. Kas uus pomm või siis hoopis mingisugune masin, igatahes pinge oli jutus kogu aeg sees.Oli suhteliselt sujuv, mingit veninmist ei tulnud küll ette. Samas oleks pisut võinud mõningaid kohti viimistleda küll veel, aga ega praegugi midagi hullu ei olnud. Tegelikult oli seal kõike mis võimalik, isegi omad actionkohad olid olemas, kuigi kohati meenutas asi natuke Rambot (teate küll seda troppi, kes koptereid tankitõrjepüssist laseb). Täiesti loetav ulme-põnevusjutt.
Teksti loeti eesti keeles
Must Kass

Tegelt 0 (null). Eriti tuim, ande- ja fantaasiavaene autor. Sama ka tõlkijana. Tema kõrval teenib Juhan Paju (S-P salakaup) ühe punkti ausalt välja - Haapsalu geeniusel on seal vähemalt episood, kus muteerunud meremadu tungib Leningradi kanalisatsiooni, surub end läbi torustiku ja hammustab pahaaimamatut prill-laual istujat tagumikust, säärane sädelev fantaasiaküllus jääb ilmselt kohaliku fantastika tipuks veel pikaks ajaks. Kas ongi nii kohutavalt vaja Eesti jäähokit, kujundujumist või kelgusporti?
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Loetav, käest lausa ära viskama ei sundinud, otse vastupidi. Hea variant oli, et sihuke pidev imestamine käis, et MIS VÄRK SEE SIHUKE IKKA ON? See luurajate värk oleks võinud suts hõredam olla a pole hullu. Lõpp oleks mulle siiski meeldinud vähe rohkem kui see oleks olnud ikkagi ruumi-, mitte ajamasin. Noid sõelub isegi palju ringi. Sellest ka kolm a paha ta polnud.
Teksti loeti eesti keeles
Alari Rajande

Päris hästi kirjutatud, siuke kohalik X-fail. Kaasakiskuv ja põnev - lihtsalt pidi edasi lugema. Ning kuna tegevuspaigad on enam-vähem IRL nähtud, siis tulid kohe ka lugedes vastavad kujutluspildid... tankid Tartu kesklinnas, autodega tagaajamine ümber ut.ee ning raekoja jms. Kahjuks aga lõpposa läks natuke käest ära, võib-olla liialt laialivalguvaks - tulevikutulnukad & co ajas asja liiga kirjuks. Ruumimasin (teleporter?) oleks kõvasti originaalsem olnud.
Teksti loeti eesti keeles
Margus Freudenthal

Polegi nagu eelmistele midagi lisada. Tegevus oli enam-vähem sujuv, midagi eriliselt pinda ei käinud. Samas ei jäänud asjast ka eriti vinget muljet. Panen nelja, kuna teda oli siiski üsna huvitav lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
Dragofor

Alase see romaan pole minu arust eriti palju väärt. Muidugi on kiiduväärt Eesti-keskse ulmeromaani viljelemispüüe, aga seda nüüd hindamiskriteeriumiks seada? Kas on mõttet? Ideel iseenesest ju viga polnud, küll aga häiris selle teostus. Ta lihtsalt oli selline ebaühtlane ning kohati ajuvaba teos. Nojah, püüti tõsta pinget sellise küsimusega, et mis see on? Tore, aga nende arvamuste vaheldumine ja sellise tempoga hakkas aegamööda juba ( vabandage väljendust) siibrisse käima.
Teksti loeti eesti keeles
nore

Mida öelda raamatu kohta, mis punnitab olla tase? Ma ei tahaks küll eesti kirjandust maha teha aga olgem ausad: kui see oleks mõne jänki kirjutatud raamat, siis pühiks enamus lugemusega ulmefänne selle peal ilmselt oma jalgu. Olen nõus, raamatus oli ka häid kohti aga üldine stiil , puudega sõjaväelased ja KGB-lased olid/on vähemalt minu meelest täielik maitsetus.Saab kolme, üksikute heade käikude ja ideede eest.( Belialsi " Ashinari kroonikad " , kui ka kodumaine ulme, on igatahes " Plahvatusest" kõvasti üle.)
Teksti loeti eesti keeles
Urmas Muinasmaa

Niruvõitu. Nonstop siia-sinna sahminine. Kuid usun, et antud teemal oleks parema jutu andnud kirjutada. Või vähemalt oleks see sama tekst rohkem viimistlemist vajanud. Aga Tartu nostalgia (mida paljud Tartus õppinud kindlasti tunnevad) eest saab kolme ära.
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Tükk aega mõtlesin, et kas panna kolm või neli. Panin kolme plussi. Ikkagi juttu nõukogude aegsest Tartust ning päris hästi tabatud seda olustikku. Ehkki vene luure jättis liiga mannetu mulje. Selle eest võtan plussi tagasi.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Raske on selles raamatus midagi head leida. Samas ei tahaks oma, Eesti autori kohta ka väga halvasti öelda. Lugemise ajal oli lausa piinlik, - et peab siis niimoodi, - kuigi ega tal teiselt poolt viga ei olnud, käest ära viskama ka just ei pannud. Nüüd ülelehitsemisel muide tegevuse ja tegelaste ebareaalsus, kunstlikkus ja rabe kokkutraageldamine enam nii ei häirinud. Tean ka põhjust - me kipume unustama ja võtame neid sündmusi kui fantaasiamaailma. Nii et võib-olla hilisemad lugejad hindavad raamatut kõrgemalt? (Kuigi muidugi saavad konkreetsest ajastust vale pildi.)

Kokkuvõttes - mul on hea meel, et selline raamat ilmus ja Eestis ulmet kirjutatakse, aga lugeda seda ei saa ma ausa näoga soovitada.
Teksti loeti eesti keeles
Ray D. Noper

Pole paha... Täitsa loetav eesti ulme kohta - ma võin olla ju antipatriootiliselt meelestatud aga kahjuks ei ole minu kätte sattunud ühtegi head eesti ulmeteost, mis oleks pikem novellist eriti veel Alternate History (vabandust eelmise vea pärast) þanrist...Aga see selleks. Olustik/õhustik tundub olevat päris realistlik - päris kindel ei ole (kirjeldatud ajajärgul olin ise liig noor, et asjast täielikult aru saada), aga kaasaegsete kirjelduste järgi otsustades... Plussiks võib lugeda ka Tartu Vaimu kaasamise :)Ühesõnaga, nagu öeldud, pole paha ja neli.
Teksti loeti eesti keeles
x
nore
1982
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
nore

Nostalgiline ja hea tuju on (aga mitte antud teose süül)....seepärast saabki kolme ära....muidu, oi kuidas annaks (tappa ikka) ja mõnuga.
Teksti loeti eesti keeles
nore

Nõrk. Arvestades, kui lai leht see mees (Harlan Ellison) on, väga nõrk. Arvatavasti kirjutaks umbes 90 % "Algernoni" autoritest sama sisuka ja sama kvaliteetse vormiga jutu soojenduseks nii kell 6 hommikul. Loo ainukeseks positiivseks aspektiks võib lugeda USA mõningate tuntud kodanike sissetoomist, aga selleks ei pea just väga suurte kirjanduslike võimetega olema.
Teksti loeti eesti keeles
nore

Ellison, kui inimene, käib mulle närvidele. Tema tekstid kipuvad kas sellest tulenevalt või lihtsalt sisu tõttu samuti närvidele käima, ometi ei saa ma "Poiss..." kohta midagi halba öelda. Hea ja jõuline lugu, selline hoolimatus mõjub Ellisoni puhul väga siiralt. Eespool on toodud paralleel "Needuste Alleega" - sellega ma eriti ei saa nõus olla, kuna juba vorm (üks on jutustus, teine romaan) on erinev. Hindan Zelazny`t kõrgemalt, sellest hoolimata, soovitan ka konkreetset Ellisoni lugu lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
nore

Viimasel ajal loetud raamatutest parim. Algul tundus nagu emotsionaalne värving liiga kahvatu, aga süvenemise asi. Igatahes, kui keegi peaks siit baasist käimas vihjeid hea lugemisvara kohta otsimas, siis julgeksin soojalt soovitada.
Teksti loeti eesti keeles
nore

Taastas vahepeal kõikuma hakanud usu ulmekirjanduse mõtte(ku)sse. Tunduvalt komplitseeritum ja mitmekihilisem, kui keskeltläbi ulme, lisaks veel ladusalt kirjutatud (ja tõlgitud). Konkurentsitu viis.
Teksti loeti eesti keeles
nore

Loogikaaugud segasid, aga võib-olla minu loogika lihtsalt erineb autori omast...üsna segane raamat, vahepeal tundus lausa mõttetugi, ometi mitte halb - eks igaüks lugegu ise ja tõlgendagu, kuidas tahab.
Teksti loeti eesti keeles
nore

Minu lemmik "Kaleidoskoobist". Võib-olla mõnede jaoks liialt "tundeline" (Natuke halb termin, ega mingit seebist nõretamist seal ju pole) aga mulle igatahes meeldis. Paras sellele mootorattaga kolmandale, kena ja mehe vääriline palk oli;) (Minu meelest oli tegu karistusega)
Teksti loeti eesti keeles
nore

Hea lugu, aga ei vaimustanud niivõrd, et viit panna. Kuidagi kõhna see dialoogil baseerumine, liiga lühike oli.
Teksti loeti eesti keeles
nore

Mulle sümpatiseeris see teiste teostega ("Igaviku lõpp" jne.) sidumine, aga varasemasest stiilist loobumine on küll miinuseks. Kahju on nendest entsüklopeedia lõikudest......
Teksti loeti eesti keeles
nore

No nii hea ta kah nüüd polnud, kui kõvasti mainitud "Consider Phlebas", kena raamat, aga kuidagi kulunud teemaarendus ja idee. Tegelaste emotsioonid jätsid suht külmaks.Stseen vihmas, droon peategelast rinnust kinni hoidmas mõjus nagu kliðee keskpärasest filmist. Ajaviitekirjanduse kesktase, aga lugeda siiski võib;))
Teksti loeti eesti keeles
nore

Lugesin esimest korda, kuskil keskel hakkas lõik, kust maalt enam aru ei saanud (See koht, kus küllusesarv hakkab isepäi tegutsema, saadab nägemusi küll Nobeli preemiast, küll tuumasõjast). Lugesin teist korda, oli parem....seetõttu nõustun eelpool toodud arvamustega, et segasevõitu raamat. Ometi ei pea ma teda täitsa halvaks, nii mõnigi koht assotseerus millegi pärast Bulgakovi või mõne teise hea kirjaniku loominguga.
Teksti loeti eesti keeles
nore

Kummaline lugu, algul tundus esindavat realismi, võib-olla isegi seda va "Nõukogude" varianti. Kohati käis närvidele, aga ulmelisem (muinasjutulisem) pool oli küll kena, kokku nõrk viis.
Teksti loeti eesti keeles
nore

Mnjaa...autor ise kirjutab, et lugu põhineb teatud määral Walesi muistenditel...alguses jättis kohmaka ja koleda mulje, päris nagu ei uskunudki seda....aga loo edenedes võis teise meelelahutuslikult talutavaks liigitada. Tegelikult täitsa kaasakiskuv, keskeltläbi 4.
Teksti loeti eesti keeles
nore

Eelpool toodud positiivsega tuleb jällegi nõustuda...niipalju täienduseks, et:
Algust lugedes tundsin pettumust, meenusid esimesed ja nõrgemad Strugatskite jutud, nõrgemad just erinevate plaanide ja mõtete vähesuse tõttu. Ent kusagil loo keskel selgus, et romaan polegi nii lihtsakoeline ja lapsik, vastuoksa. Lõppes (ja oli kokkuvõtlikult) hea raamat(una)(das ist maine Mainung), väga tugev viis.
Teksti loeti eesti keeles
nore

Ega vist midagi eelkirjutajate kommentaaridele lisada olegi...Mõnusalt mitmetasandiline, nagu juba kirjutanud Strugatskitele kohane, pole veel liigseks sotsiaal utoopiaks pööranud("Inetud luiged" , mis siiski oli väga hea).Tubli viis
Teksti loeti eesti keeles
nore

Kaalusin pikalt, kas panna 4 või 5...Aga eks ta tiba lahjem tundu, kui "Fantastiline valgus". Sellegipoolest hea raamat, nõustun eelpool mainituga, et kaanekujundus igati paslik ja tasemel.
Teksti loeti eesti keeles
nore

Zelazny on ka paremini kirjutanud, kasvõi "Lord of Light". Sellegipoolest, laheda sulega, ei liiga primitiivne ega ka kuiv.
Teksti loeti eesti keeles
nore

Kangesti teadusliku mulje jättis....Selle raamatu kohta sobib tõesti lühend Sci-Fi,aga igavavõitu ja naiivne oli...Neid "probleeme" on ka enne käsitletud,mõnikord paremini.
Teksti loeti eesti keeles
nore

Tegu on päris puhta Sci-Figa, kus tegevus toimub aimatavalt tulevikus. Peategelasteks on 2 poissi ja 1 tüdruk, minnakse molekulaarkohvikusse tähistama neist ühe head käitumist nädala jooksul.Jutu sisu väärtustab ehedust, looduslikkust, läbi laste hinnangu kunstlikule toidule kohvikus.***Päris kenasti kirjutatud ja idee on ka tore....aga ei midagi säravat.
Teksti loeti eesti keeles
nore

Tjah, kui lugesin neid eespoolseid kommentaare, panid need mu õlgu kehitama...Tegu on küll kena looga, aga siiski natuke liiga tüüposadest koosnev, midagi säravalt uut seal justkui ei olnud.Ütleks, et on rohkem hinge minevaid Kingi jutte, aga see konkreetne on minu jaoks esimene Kingi loomingust loetu/kuuldu, omal ajal ( Nii umbes 12 a. poisina) jättis see küll väga sügava mulje. Nii et väga tugev neli, kümnepallisüsteemis paneksin vist üheksa.
Teksti loeti eesti keeles
nore

Kvaliteetselt segatud tehno-ja psühhoulme,üks tuleneb antud teoses teisest. Olen lugenud mitu korda, kannatab täitsa korduvlugemist, piisavalt tegevusrikas ja mõtestatud.
Teksti loeti eesti keeles