Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Edgar Rice Burroughs ·

A Princess of Mars

(romaan aastast 1917)
https://dea.digar.ee/?a=d&d=koitepl19230417

ajakirjapublikatsioon: «All-Story Magazine» 1912; veebruar - juuli [pealkirjaga «Under the Moons of Mars»]
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Marsi printsess»
Tallinn, Eesti Kirjastus-Ühisuse kirjastus, 1923
Rakvere «Virulane» 1933
Tallinn «H & Ko» 1993

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • EW aegne
  • Ilmunud ajalehes
  • Trükiteavik wõrgus
Hinne
Hindajaid
4
5
7
5
0
Keskmine hinne
3.381
Arvustused (21)

Tegelikult pole ma ilmselt õige mees seda raamatut hindama, sest esimesest paarikümnest leheküljest kaugemale ma ei jõudnud. Aga - läänes pulp-ulme klassikaks peetava ja naljalt päris lammutava kriitika alla mitte sattuv ERB looming on ilmselt suunatud päris noorele lugejale ja selle suhteliselt soosiva hoiaku põhjuseks on ilmselt nostalgia, mälestus lapsepõlvest. Umbes nagu meie suhtume Lindgreni. Seiklused on siin seikluste enese pärast. Science parimal juhul ajab südamest naerma. Soovitav lugeda vaid arenenud huumorimeelega inimesel ja kui aega palju käes. Vähemalt kaks järge on ka eesti keeles saadaval
Teksti loeti eesti keeles

Mnjah.. mina lugesin ta lõpuks ikkagi läbi.. Nis noorele lugejale orienteeritusse puutub, siis vaadake aastaarvu! Sisuliselt on ju tegemist selle perioodiga sci-fi kui nähtuse arengus, kuhu kuuluvad nii Wells kui Verne. Või siis Mark Twini "Jänki Kuningas Arthuri õukonnas". Ma ei taha loomulikult öelda, et Burroughsi raamatud mulle millegipoolest meeldiksid. Aga sci-fi ajaloos on neil oma koht olemas, ja mitte väike.
Teksti loeti vene keeles

Lugesin huviga läbi, a suurt ei hinda. Alguses huvitas nagu uued ja omapärased olendid. Pärast oli ainult mehaaniline tapmine. Kuidagi loll. Kõik järjed täpselt samasugused.
Teksti loeti eesti keeles

Hei! Järgmiseks arvustuseks sai üsna imelik raamat valitud, aga miks ka mitte. Marsi lugude sarjaga on mul omad suhted (esimese kolme raamatuga) ja peab ütlema, et siinkohal on vaja natuke BAAS-i parandada/täiendada. Nimelt ei lugenud mina H & Ko `93 a. versiooni, vaid hoopis varasemat, esimese Wabariigi aegset. Sarja esimene raamat ilmus kusagil 1923ndal, kolmas 1924ndal aastal. Teine tollasest perioodist on aja jooksul kaduma läinud. Et neid rohkem kui kolm oli sain alles hiljem teada. Nojah, raamat ise (minu oma ikka) oli selline mõnusalt vanaaegne, kergelt koltunud lehtedega ja mis peaasi - gooti kirjas. Kui nüüd lisada siia, et seda lugedes olin kuskil 10-12 aastane, siis võib arvata, et saadud elamus oli päris korralik. Oma osa oli siin kindlasti ka kirjeldatud vanaaegsusel (raamat pea samast ajast kus toimuv tegevuski), mis andis seeriale selle erilise hõngu, mis uues klantsitud väljaannetes paraku kaduma läheb. Ja nüüd siis hinnang. Absoluutskaalas muidugi pole see seeria suurt midagi väärt, Burroughs on pea kogu oma loominguga rohkem teismelistele sobiv, "täiskasvanutele" tundub asi tihtipeale liiga lame. Suhtelises skaalas aga, kus subjektiivsusel ja x-teguritel on suurem roll, on raamat minu silmis märksa rohkem väärt (nostalgia maksab ka midagi), siit ka minu keskmisest kõrgem hinnang. Jääb vaid lisada, et hinne kehtib AINULT seeria esimesele kolmele raamatule.
Teksti loeti eesti keeles

Ega selle härrasmehe loomingust suurt midagi peale ladusa ja kiretu tapmise leiagi. Ehk nagu ma ühes oma teises arvustuses ütlesin: vanemad, olge selle raamatuga ettevaaatlikud!!! See võib rikkuda teie laste kirjandusliku maitse!!!
Teksti loeti eesti keeles

Kusjuures kokkusattumus: täpselt samadel põhjustel kui Chris`ki annan ka viis punkti, kuigi objektiivsel skaalal ei viitsiks teist praegu läbigi lugeda, veelgi vähem hinnet anda. 10-aastaselt oli aga vanas gooti kirjas kollaste, siitsealt hoolikalt kleeplindiga parandatud lehtedega raamat täielik mystika tipp ning absoluutselt ja ylimalt põnev. Nii et hinne viis hääde mälestuste nimel. Kahju kohe neist, kes seda värviliste kaante ja kaasaegse kirjapildiga hääs trykis lugema peavad, nii ei jää sellest raamatust kyll midagi järgi. (Või siiski: peategelase setukas tundub ka mu praeguses auväärses vanuses täiesti lahe elukas olevat. Samasse kategooriasse "Härjapõlvlaste kaitseala" mõõkhambulise Sylvesteriga.)
Teksti loeti eesti keeles

Tarzan kosmoses, esimene osa, sellepärast sarja parim.(Muidu oleks küll kahe pannud).
Teksti loeti eesti keeles

Mis teha, kui tahaksin objektiivne olla, peaks tõesti 2 panema. Aga tegelikult mulle isiklikult meeldib lugeda nii Tarzani seeriat kui ka sedasamust Marsi seeriat. Arvatavasti samal põhjusel nagu vahel on lahe vaadata mõnd lihtlabase sisuga action-filmi. Seetõttu panen siiski viie. Mõnele järgmisele osale paneks ka 5, mõnele 4.
Teksti loeti eesti keeles

Hoolimata suht nürist tegevusest (superman jõuab oma armastatu juurde laibakuhilaid maha jättes), on tegu siiski suht ladusa lugemismaterjaliga.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Tarzani sari meeldis rohkem. Ega seal suurt midagi peale tapmise rohkem ei olnud aga kui sa oled 10-12 aastane poisike, mida veel tahta. Tollal said läbi loetud kõik eesti keeles ilmunud ERB teosed. Mulle ei meeldinud selle raamatu juures marslaste rassideks jaotamine. Kuna raamat on täis vägivalda ei soovitaks enne 14 eluaastat lugeda.
Teksti loeti eesti keeles

Romaani sisu on nagu on: jääb mees mägedes «magama» ning leiab end Marsilt...

Tegelikult on tänapäeval väga raske selliseid teoseid hinnata – romaan ilmus ju esmakordselt 1912. aastal! Samas pole ka kõige leebemalt hinnates võimalik viite panna: isegi 1912. aastal osati märksa paremini (ka ulmet) kirjutada, kui seda tegi Edgar Rice Burroughs. Arvan, et neli miinus on täpselt see õige hinne, mille puhul on arvesse võetud esmatrüki aasta, teose tase ja sisu ning vastupidavus ajaproovile.

Proovisin nädal aega tagasi romaani üle lugeda... asi lõppes kiirkorras lehitsemisega ning riiulist järjekordse Lukjanenko õngitsemisega... liiga puine siiski!

Üks märkus veel! Võimalik, et see on nüüd minu organismi eripära, kuid vene 1924. aasta tõlge on mõnusamini loetav, kui ükskõik milline eesti väljaanne!

Kui juhtub ime ja ma siiski selle romaani veel kord läbi loen, siis muutub ilmselt ka arvustus ja võibolla ka hinne. Seniks siis niimoodi...

Teksti loeti vene ja eesti keeles

Igatahes etem kui Tarzani seeria. Aga see üliinimese kompleks... Ja eriti lõunaosariikide kapteni oma.
Teksti loeti inglise keeles

Teos ehk oli jah midagi omas ajas. Miks ta ei võiks sinna jäädagi?!? Mingis mõttes teedrajav, nii et ulme arengu vastava ajastu hoomamiseks tuleks ta muidugi läbi lugeda. Ja kel aastaid alla 10 või aju üldse ei liigu, leiab kindlasti nauditavaid seiklusi.
Teksti loeti eesti keeles

Polnud tal häda midagi, sain nagu siin u. 5 aasat tagasi läbi loetud, kus ma suht "loll" olin seda laadi kirjanduses, aga meeldis, siis oleks isegi ehk viie pannud. Kui nüüd uuesti proovida, ei tea kas ikka paneks nelja kui lugeda siinseid arvamusi...
Teksti loeti eesti keeles

Ega mul polegi selle raamatu kohta palju öelda; lapsena, kui ma Tarzaneid neelasin, tundus põnev (ja tänu vanale tõlkele meeldivalt eksootiline), aga paar aastat tagasi üle lugedes torkasid kõik puudused ikka väga teravalt silma. Hea küll, see oli Burroughsil üleüldse esimene romaan ja ajapikku ta õppis üht-teist, aga tema süžeed ja tegelased jäävad sellegipoolest kuni surmani väga ühetaoliseks ja värvituks, kuidagi siivsaks ja hädiseks. Kui võrrelda Burroughsi näituseks Howardiga, kelle jõulise ja sünge “Draakoni Tunni” ma printsessiraamatule kohe otsa lugesin, pole küsimustki, kumb on parem kirjanik (jätame Howardi romaani süžeeprobleemid siinkohal kõrvale).

Aga olgu peale, ma ei tulnud siia tegelikult Burroughsi kiruma. Selle kirjatüki ajendiks oli paar päeva tagasi wõrgust leitud eestiaegne “Marsi printsessi” tõlge, mille Heining & Ko 1993. aastal üsna naljaka kaanepildiga varustatult uuesti välja andis. (Õieti leidsin ma lausa kaks tõlget, aga kõigest järjekorras.) Esmalt ilmus salapärase H. M.i tõlge järjejutuna ajalehes Koit (17. aprill – 14. august 1923) ja kõik need numbrid on Digaris olemas. (Samas numbris, kus “Marsi printsess” lõpeb, algab kohe selle järg “Marsi jumalad”, mis sai uusväljaandes pealkirjaks “Raevukas Carter”.) Ehkki üheksakümnendate versiooni lugedes jäi mulle omal ajal mulje, et see on peale kirjapildi täiesti originaalitruu, kohendati teksti trükiks ette valmistades tegelikult päris kõvasti, mis on ilmne juba eessõna esimesest lausest alates. Koidus ilmudes kõlas see nõnda (pikad essid ja kaksisveed on selguse huvides ära jäetud):

Kapten Carteri imelikku käsikirja teile esitades raamatu näol, usun, et mõni sõna sellest tähelpanemisväärilisest isikust võiks pakkuda huvi.

H&Ko versioonis sai sellest:

Kapten Carteri imelikku käsikirja teile raamatuna esitades usun, et mõni sõna sellest tähelepanuväärsest isikust võiks teile huvi pakkuda.

Ja nõnda edasi.

Kümme aastat hiljem ilmus romaan täiesti uues tõlkes ajalehes Virulane (22. august – 14. november 1933), sedakorda mõnevõrra lühendatult. Ja selle versiooniga on hoopis naljakas lugu, sest Digaris on olemas ainult selle teine pool. 22. augusti Virulases on küll teade, et sellessamas numbris hakkab ilmuma “kuulsa “Tarzani” lugude autori — Edgar Rice Burroughs'i — uus romaan”, aga mida pole, on järjejutt ise; esimest korda näeb seda alles 30. septembri skännis. Sellest varasemad numbrid on kuueleheküljelised, mis võiks sellele mõistatusele valgust heita — küllap ilmus järjejutt esialgu kahel viimasel, reklaamidega leheküljel, mille keegi hea inimene on skännitud eksemplaridel küljest lõiganud. Digaris igatahes selle versiooni esimest poolt ei ole, nagu võtmesõnaotsing näitab. (Cartereid ja isegi John Cartereid esineb mitmes kohas, aga Barsoomi oma ilmub välja alles 30. septembril.) Muide, kui keegi peaks väga ihkama seda tõlget tervikuna lugeda, siis ESTERi sõnul on Rahvusraamatukogus olemas neist Virulase väljalõigetest kokkuköidetud raamat.

Teksti loeti eesti keeles
x
nore
1982
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Nostalgiline ja hea tuju on (aga mitte antud teose süül)....seepärast saabki kolme ära....muidu, oi kuidas annaks (tappa ikka) ja mõnuga.
Teksti loeti eesti keeles

Nõrk. Arvestades, kui lai leht see mees (Harlan Ellison) on, väga nõrk. Arvatavasti kirjutaks umbes 90 % "Algernoni" autoritest sama sisuka ja sama kvaliteetse vormiga jutu soojenduseks nii kell 6 hommikul. Loo ainukeseks positiivseks aspektiks võib lugeda USA mõningate tuntud kodanike sissetoomist, aga selleks ei pea just väga suurte kirjanduslike võimetega olema.
Teksti loeti eesti keeles

Ellison, kui inimene, käib mulle närvidele. Tema tekstid kipuvad kas sellest tulenevalt või lihtsalt sisu tõttu samuti närvidele käima, ometi ei saa ma "Poiss..." kohta midagi halba öelda. Hea ja jõuline lugu, selline hoolimatus mõjub Ellisoni puhul väga siiralt. Eespool on toodud paralleel "Needuste Alleega" - sellega ma eriti ei saa nõus olla, kuna juba vorm (üks on jutustus, teine romaan) on erinev. Hindan Zelazny`t kõrgemalt, sellest hoolimata, soovitan ka konkreetset Ellisoni lugu lugeda.
Teksti loeti eesti keeles

Viimasel ajal loetud raamatutest parim. Algul tundus nagu emotsionaalne värving liiga kahvatu, aga süvenemise asi. Igatahes, kui keegi peaks siit baasist käimas vihjeid hea lugemisvara kohta otsimas, siis julgeksin soojalt soovitada.
Teksti loeti eesti keeles

Taastas vahepeal kõikuma hakanud usu ulmekirjanduse mõtte(ku)sse. Tunduvalt komplitseeritum ja mitmekihilisem, kui keskeltläbi ulme, lisaks veel ladusalt kirjutatud (ja tõlgitud). Konkurentsitu viis.
Teksti loeti eesti keeles

Loogikaaugud segasid, aga võib-olla minu loogika lihtsalt erineb autori omast...üsna segane raamat, vahepeal tundus lausa mõttetugi, ometi mitte halb - eks igaüks lugegu ise ja tõlgendagu, kuidas tahab.
Teksti loeti eesti keeles

Minu lemmik "Kaleidoskoobist". Võib-olla mõnede jaoks liialt "tundeline" (Natuke halb termin, ega mingit seebist nõretamist seal ju pole) aga mulle igatahes meeldis. Paras sellele mootorattaga kolmandale, kena ja mehe vääriline palk oli;) (Minu meelest oli tegu karistusega)
Teksti loeti eesti keeles

Hea lugu, aga ei vaimustanud niivõrd, et viit panna. Kuidagi kõhna see dialoogil baseerumine, liiga lühike oli.
Teksti loeti eesti keeles

Mulle sümpatiseeris see teiste teostega ("Igaviku lõpp" jne.) sidumine, aga varasemasest stiilist loobumine on küll miinuseks. Kahju on nendest entsüklopeedia lõikudest......
Teksti loeti eesti keeles

No nii hea ta kah nüüd polnud, kui kõvasti mainitud "Consider Phlebas", kena raamat, aga kuidagi kulunud teemaarendus ja idee. Tegelaste emotsioonid jätsid suht külmaks.Stseen vihmas, droon peategelast rinnust kinni hoidmas mõjus nagu kliðee keskpärasest filmist. Ajaviitekirjanduse kesktase, aga lugeda siiski võib;))
Teksti loeti eesti keeles

Lugesin esimest korda, kuskil keskel hakkas lõik, kust maalt enam aru ei saanud (See koht, kus küllusesarv hakkab isepäi tegutsema, saadab nägemusi küll Nobeli preemiast, küll tuumasõjast). Lugesin teist korda, oli parem....seetõttu nõustun eelpool toodud arvamustega, et segasevõitu raamat. Ometi ei pea ma teda täitsa halvaks, nii mõnigi koht assotseerus millegi pärast Bulgakovi või mõne teise hea kirjaniku loominguga.
Teksti loeti eesti keeles

Kummaline lugu, algul tundus esindavat realismi, võib-olla isegi seda va "Nõukogude" varianti. Kohati käis närvidele, aga ulmelisem (muinasjutulisem) pool oli küll kena, kokku nõrk viis.
Teksti loeti eesti keeles

Mnjaa...autor ise kirjutab, et lugu põhineb teatud määral Walesi muistenditel...alguses jättis kohmaka ja koleda mulje, päris nagu ei uskunudki seda....aga loo edenedes võis teise meelelahutuslikult talutavaks liigitada. Tegelikult täitsa kaasakiskuv, keskeltläbi 4.
Teksti loeti eesti keeles

Eelpool toodud positiivsega tuleb jällegi nõustuda...niipalju täienduseks, et:
Algust lugedes tundsin pettumust, meenusid esimesed ja nõrgemad Strugatskite jutud, nõrgemad just erinevate plaanide ja mõtete vähesuse tõttu. Ent kusagil loo keskel selgus, et romaan polegi nii lihtsakoeline ja lapsik, vastuoksa. Lõppes (ja oli kokkuvõtlikult) hea raamat(una)(das ist maine Mainung), väga tugev viis.
Teksti loeti eesti keeles

Ega vist midagi eelkirjutajate kommentaaridele lisada olegi...Mõnusalt mitmetasandiline, nagu juba kirjutanud Strugatskitele kohane, pole veel liigseks sotsiaal utoopiaks pööranud("Inetud luiged" , mis siiski oli väga hea).Tubli viis
Teksti loeti eesti keeles

Kaalusin pikalt, kas panna 4 või 5...Aga eks ta tiba lahjem tundu, kui "Fantastiline valgus". Sellegipoolest hea raamat, nõustun eelpool mainituga, et kaanekujundus igati paslik ja tasemel.
Teksti loeti eesti keeles

Zelazny on ka paremini kirjutanud, kasvõi "Lord of Light". Sellegipoolest, laheda sulega, ei liiga primitiivne ega ka kuiv.
Teksti loeti eesti keeles

Kangesti teadusliku mulje jättis....Selle raamatu kohta sobib tõesti lühend Sci-Fi,aga igavavõitu ja naiivne oli...Neid "probleeme" on ka enne käsitletud,mõnikord paremini.
Teksti loeti eesti keeles

Tegu on päris puhta Sci-Figa, kus tegevus toimub aimatavalt tulevikus. Peategelasteks on 2 poissi ja 1 tüdruk, minnakse molekulaarkohvikusse tähistama neist ühe head käitumist nädala jooksul.Jutu sisu väärtustab ehedust, looduslikkust, läbi laste hinnangu kunstlikule toidule kohvikus.***Päris kenasti kirjutatud ja idee on ka tore....aga ei midagi säravat.
Teksti loeti eesti keeles

Tjah, kui lugesin neid eespoolseid kommentaare, panid need mu õlgu kehitama...Tegu on küll kena looga, aga siiski natuke liiga tüüposadest koosnev, midagi säravalt uut seal justkui ei olnud.Ütleks, et on rohkem hinge minevaid Kingi jutte, aga see konkreetne on minu jaoks esimene Kingi loomingust loetu/kuuldu, omal ajal ( Nii umbes 12 a. poisina) jättis see küll väga sügava mulje. Nii et väga tugev neli, kümnepallisüsteemis paneksin vist üheksa.
Teksti loeti eesti keeles

Kvaliteetselt segatud tehno-ja psühhoulme,üks tuleneb antud teoses teisest. Olen lugenud mitu korda, kannatab täitsa korduvlugemist, piisavalt tegevusrikas ja mõtestatud.
Teksti loeti eesti keeles