Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Bernard Werber ·

Les fourmis

(romaan aastast 1991)

eesti keeles: «Sipelgad»
Tallinn «Olion» 2001

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
1
3
2
1
0
Keskmine hinne
3.571
Arvustused (7)
Aivar Yorick

Romaan viib meid salapärasesse, rangelt korraldatud maailma. Siin valitseb kindel hierarhia: on töölised, sõjamehed, valvurid, ammed ja oma spioonidki, kelle üle valitseb kuninganna, Suur Ema. Bel-o-kani riik on üks 65-st föderatsiooni kuuluvast sipelgariigist.

Inimeste maailma esindab Jonathan, kes kolib onult, nüüdseks surnud kuulsalt putukateadlaselt Edmond Wellsilt päranduseks saadud korterisse. Edmond oli innukalt uurinud võimalusi sipelgatega kontakti võtta. Ta leiutas aparaadi, mis sipelgate "kõne" inimestele arusaadavaks teeb. Edmond luges ühest vanast raamatust hoonest, maa-alusest käigust ja templist selle all. Asunud sellesse majja elama, leidis ta maa-aluses käigus ideaalse koha oma laboratooriumile. Oma märkmete põhjal koostatud "Suhtelise ja absoluutse tarkuse entsüklopeedia" pärandas ta Jonathanile. Jonathan saab ka kirja, milles hoiatatakse, et mitte mingil juhul ei tohi keegi minna maja all asuvasse keldrisse. Ühel päeval kaob aga ukseprao kaudu keldrisse perepoja koer, nii et Jonathanil tuleb minna teda otsima. Nii algavad sündmused, mis lõpevad maa-aluse kogukonna tekkimisega.
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Suurep`rane raamat, mis hoidis mu huvi kuni viimaste lehekylgedeni. Soovitan soojalt, sest sipelgate elu ja intriigid on niivrd kaasakiskuvad. Soovitan soojalt.
Teksti loeti eesti keeles
Liisa Vesik

Jep, sipelgate (ja veel mõnede putukate) kohta saab jah raamatust hea ülevaate, aga ulmelisus jääb nõrgaks. Pigem nagu lasteraamat "Sipelgas Ferda".
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Raamat koosneb kahest sõltumatust liinist, mis alles lõpus kokku põimitakse - inimeste maailm ja sipelgate maailm. Sipelgate maailm on huvitav ja harivgi, kuigi raske on teinekord väljamõeldisi tegelikkusest eristada. Siiski oli metsakuklaste askeldusi päris mõnus, ehkki vähe lapsik jälgida, lisaks aga tundub tagantjärele, et seegi maailm läks vastuollu raamatu filosoofilise algideega, mida teises kirjas "entsüklopeedialõikude" kaudu pähe määrida proovitakse - nimelt et sipelgate maailm peaks olema tundmatuseni erinev meie omast; kuigi äsjatoodud väide on ilmselt õige, on häda nimelt selles, et sinna metsakuklaste pessa on üsna lihtsakoeliselt inimlikud konfliktid ja mõtteviisid topitud. Kuigi ulmelist konflikti on tõesti vähe - pigem olen nõus Liisaga, et asi meenutab lasteraamatut, oleks selle osa hindeks siiski nõrk "4".

Hädad aga alles algavad. Raamatu inimeste osa on nagu kümneaastase koolipoisi viimasel õhtul valmis higistatud kirjand. Perekond saab onu käest maja koos hoiatusega keldrisse mitte siseneda - noh, kümneaastanegi ei võtaks enam selliseid lugusid tõsiselt, aga kõigil esineb inspiratsiooniauke... Keldrisse kaob koer, siis poisi vanemad, siis kuus tuletõrjujat, siis kaheksa politseinikku. Siis läheb vahepeal lastekodusse topitud poiss keldrisse, siis saab poisi vanavanaema maja endale ja arvake ära, kogub oma poja paar sõpra ja läheb ka keldrisse... Sellist juttu võib tõsimeeli kirjutada sipelgas, kelle kogemused inimsoo osas piirduvad nõdrameelsete varjupaigaga. Muide, selle inimeste liini lõpp ei lähe paremaks. Ei taha küll asjatut huvi tekitada, aga läheb hullemaks. Ainus hea detail, mille tõttu sellele süüdimatule lalinale natuke andeks annan, on sipelgatega suhtlemise kirjeldus. Paraku aga arvas autor vist, et sellesse ei suuda ükski lugeja süveneda ja see on kahjuks üsna põgus.

Mis hindeks kokku? Noh, eeltoodu võiks häälestada äärmiselt karmile hinnangule, samas aga on raamatus ka tõeliselt õnnestunud lehekülgi. See, et noor kuninganna ronis künka harjale ja siis otsustasid künkakesed hakata sugu tegema (arusaadavalt oli ta kilpkonna selga roninud), on niisama, aga sillaehitamise jutt (oli vaja üle jõe pääseda; prooviti liuelda, aga konnad tegid ampsti, 100 hukkunut; siis prooviti üksteisest kinni hoides silda ehitada, aga vool oli liiga tugev, 240000 hukkunut; siis prooviti kividest ja lehtedest silda ehitada, 670000 hukkunut; siis prooviti... jne jne) tuli kuidagi väga valusalt tuttav ette...
Teksti loeti eesti keeles
Andri Riid

Kahtlemata mitte zhanriulme ja ma ei tea kasõige mulje, aga stiililt meenutas raamat pisut Robert Merle`i (et kas ühest rahvusest kirjanike vahel on mingi üldisemat laadi sarnasus).

Nõus, et sipelgate osa oli huvitavaim ja inimeste osa üsna ebaadekvaatne. Ja et (sipelgate osa) on lasteraamatu moodi, aga väga hea lasteraamatu moodi sealjuures. Häirib mindki, et on väga raske vahet teha autori väljamõeldise ja tegelikkuse vahel. Aga ei saa väga rangelt hinnata.

!!!!! SPOILER ALERT !!!!!

Ja muide, sündmused ei lõpe maa-aluse kogukonna tekkimisega, lõpevad sellega, et uus kuninganna ei taha inimestest enam midagi teada ja viimaste osaks saab tõenäoliselt nälja/janusurm.
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Üsna loetav ja tore, kuid liiga lihtsakoeline. Lasteraamatuna võib-olla tõesti OK. Samas jällegi pole ka lapsed tänapäeval lollid ja lihtsameelsed. Pidevalt virisetakse selle üle, et lapsed ei taha raamatuid lugeda - pole ka mingi ime, kui sellist "kirjandust" neile serveeritakse. Nõrga kolme veab välja, kuid mitte rohkem
Teksti loeti eesti keeles
x
nore
1982
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
nore

Nostalgiline ja hea tuju on (aga mitte antud teose süül)....seepärast saabki kolme ära....muidu, oi kuidas annaks (tappa ikka) ja mõnuga.
Teksti loeti eesti keeles
nore

Nõrk. Arvestades, kui lai leht see mees (Harlan Ellison) on, väga nõrk. Arvatavasti kirjutaks umbes 90 % "Algernoni" autoritest sama sisuka ja sama kvaliteetse vormiga jutu soojenduseks nii kell 6 hommikul. Loo ainukeseks positiivseks aspektiks võib lugeda USA mõningate tuntud kodanike sissetoomist, aga selleks ei pea just väga suurte kirjanduslike võimetega olema.
Teksti loeti eesti keeles
nore

Ellison, kui inimene, käib mulle närvidele. Tema tekstid kipuvad kas sellest tulenevalt või lihtsalt sisu tõttu samuti närvidele käima, ometi ei saa ma "Poiss..." kohta midagi halba öelda. Hea ja jõuline lugu, selline hoolimatus mõjub Ellisoni puhul väga siiralt. Eespool on toodud paralleel "Needuste Alleega" - sellega ma eriti ei saa nõus olla, kuna juba vorm (üks on jutustus, teine romaan) on erinev. Hindan Zelazny`t kõrgemalt, sellest hoolimata, soovitan ka konkreetset Ellisoni lugu lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
nore

Viimasel ajal loetud raamatutest parim. Algul tundus nagu emotsionaalne värving liiga kahvatu, aga süvenemise asi. Igatahes, kui keegi peaks siit baasist käimas vihjeid hea lugemisvara kohta otsimas, siis julgeksin soojalt soovitada.
Teksti loeti eesti keeles
nore

Taastas vahepeal kõikuma hakanud usu ulmekirjanduse mõtte(ku)sse. Tunduvalt komplitseeritum ja mitmekihilisem, kui keskeltläbi ulme, lisaks veel ladusalt kirjutatud (ja tõlgitud). Konkurentsitu viis.
Teksti loeti eesti keeles
nore

Loogikaaugud segasid, aga võib-olla minu loogika lihtsalt erineb autori omast...üsna segane raamat, vahepeal tundus lausa mõttetugi, ometi mitte halb - eks igaüks lugegu ise ja tõlgendagu, kuidas tahab.
Teksti loeti eesti keeles
nore

Minu lemmik "Kaleidoskoobist". Võib-olla mõnede jaoks liialt "tundeline" (Natuke halb termin, ega mingit seebist nõretamist seal ju pole) aga mulle igatahes meeldis. Paras sellele mootorattaga kolmandale, kena ja mehe vääriline palk oli;) (Minu meelest oli tegu karistusega)
Teksti loeti eesti keeles
nore

Hea lugu, aga ei vaimustanud niivõrd, et viit panna. Kuidagi kõhna see dialoogil baseerumine, liiga lühike oli.
Teksti loeti eesti keeles
nore

Mulle sümpatiseeris see teiste teostega ("Igaviku lõpp" jne.) sidumine, aga varasemasest stiilist loobumine on küll miinuseks. Kahju on nendest entsüklopeedia lõikudest......
Teksti loeti eesti keeles
nore

No nii hea ta kah nüüd polnud, kui kõvasti mainitud "Consider Phlebas", kena raamat, aga kuidagi kulunud teemaarendus ja idee. Tegelaste emotsioonid jätsid suht külmaks.Stseen vihmas, droon peategelast rinnust kinni hoidmas mõjus nagu kliðee keskpärasest filmist. Ajaviitekirjanduse kesktase, aga lugeda siiski võib;))
Teksti loeti eesti keeles
nore

Lugesin esimest korda, kuskil keskel hakkas lõik, kust maalt enam aru ei saanud (See koht, kus küllusesarv hakkab isepäi tegutsema, saadab nägemusi küll Nobeli preemiast, küll tuumasõjast). Lugesin teist korda, oli parem....seetõttu nõustun eelpool toodud arvamustega, et segasevõitu raamat. Ometi ei pea ma teda täitsa halvaks, nii mõnigi koht assotseerus millegi pärast Bulgakovi või mõne teise hea kirjaniku loominguga.
Teksti loeti eesti keeles
nore

Kummaline lugu, algul tundus esindavat realismi, võib-olla isegi seda va "Nõukogude" varianti. Kohati käis närvidele, aga ulmelisem (muinasjutulisem) pool oli küll kena, kokku nõrk viis.
Teksti loeti eesti keeles
nore

Mnjaa...autor ise kirjutab, et lugu põhineb teatud määral Walesi muistenditel...alguses jättis kohmaka ja koleda mulje, päris nagu ei uskunudki seda....aga loo edenedes võis teise meelelahutuslikult talutavaks liigitada. Tegelikult täitsa kaasakiskuv, keskeltläbi 4.
Teksti loeti eesti keeles
nore

Eelpool toodud positiivsega tuleb jällegi nõustuda...niipalju täienduseks, et:
Algust lugedes tundsin pettumust, meenusid esimesed ja nõrgemad Strugatskite jutud, nõrgemad just erinevate plaanide ja mõtete vähesuse tõttu. Ent kusagil loo keskel selgus, et romaan polegi nii lihtsakoeline ja lapsik, vastuoksa. Lõppes (ja oli kokkuvõtlikult) hea raamat(una)(das ist maine Mainung), väga tugev viis.
Teksti loeti eesti keeles
nore

Ega vist midagi eelkirjutajate kommentaaridele lisada olegi...Mõnusalt mitmetasandiline, nagu juba kirjutanud Strugatskitele kohane, pole veel liigseks sotsiaal utoopiaks pööranud("Inetud luiged" , mis siiski oli väga hea).Tubli viis
Teksti loeti eesti keeles
nore

Kaalusin pikalt, kas panna 4 või 5...Aga eks ta tiba lahjem tundu, kui "Fantastiline valgus". Sellegipoolest hea raamat, nõustun eelpool mainituga, et kaanekujundus igati paslik ja tasemel.
Teksti loeti eesti keeles
nore

Zelazny on ka paremini kirjutanud, kasvõi "Lord of Light". Sellegipoolest, laheda sulega, ei liiga primitiivne ega ka kuiv.
Teksti loeti eesti keeles
nore

Kangesti teadusliku mulje jättis....Selle raamatu kohta sobib tõesti lühend Sci-Fi,aga igavavõitu ja naiivne oli...Neid "probleeme" on ka enne käsitletud,mõnikord paremini.
Teksti loeti eesti keeles
nore

Tegu on päris puhta Sci-Figa, kus tegevus toimub aimatavalt tulevikus. Peategelasteks on 2 poissi ja 1 tüdruk, minnakse molekulaarkohvikusse tähistama neist ühe head käitumist nädala jooksul.Jutu sisu väärtustab ehedust, looduslikkust, läbi laste hinnangu kunstlikule toidule kohvikus.***Päris kenasti kirjutatud ja idee on ka tore....aga ei midagi säravat.
Teksti loeti eesti keeles
nore

Tjah, kui lugesin neid eespoolseid kommentaare, panid need mu õlgu kehitama...Tegu on küll kena looga, aga siiski natuke liiga tüüposadest koosnev, midagi säravalt uut seal justkui ei olnud.Ütleks, et on rohkem hinge minevaid Kingi jutte, aga see konkreetne on minu jaoks esimene Kingi loomingust loetu/kuuldu, omal ajal ( Nii umbes 12 a. poisina) jättis see küll väga sügava mulje. Nii et väga tugev neli, kümnepallisüsteemis paneksin vist üheksa.
Teksti loeti eesti keeles
nore

Kvaliteetselt segatud tehno-ja psühhoulme,üks tuleneb antud teoses teisest. Olen lugenud mitu korda, kannatab täitsa korduvlugemist, piisavalt tegevusrikas ja mõtestatud.
Teksti loeti eesti keeles