(jutt aastast 1969)
eesti keeles: «V-A-M-P-I-I-R jõuluvana vastu»
Harlan Ellison «Koletis, kes kuulutas armastust maailma südames» 1999
Ma pole suutnud ühtegi Bondi filmi lõpuni vaadata, ega sundida end ühtegi selleteemalist raamatut lugema. Seega langeb minu jaoks jutu väärtus kohe paugupealt, kuna seal sedavõrd nüri tegelane ringi müttab... einoh, ma saan aru küll, et tegu on paroodiaga James Bondile. Kuid mõni poppikoon on ikka sedavõrd jäle, et ma ei suude toda isegi paroodiana taluda...
Kui aga James Bond välja jätta... siis andekas jutt, Avo Nappo peaks selliseid kaifima... üks lõputu trall ja palagan ühtejutti!!!
Viie saab ka selle eest, et see «James Bondi jura» läheb mulle üsna kõvasti korda. Et Bond (küll vaid filmi oma) lausa sama suur fännamisobjekt kui ulme... Ja Bondi-filmid on muidugi klass omaette.
Aga noh tegelikult on lausa võssa kõik need käsitlused, mis selles loos vaid Bondi-paroodiat näevad. Silmaring lihtsalt ahtake. 60ndail oli erinevaid superagendi-filme ikka tohutus koguses. Ja mina hindan seda täiesti Bondi-konteksti väliselt. Lihtsalt äärmiselt naljakas jutt!
Kuigi ma Ellisoni poliitvaadete eest sentigi ei annaks ja teda sarnsaselt paljudele ennasttäis mölakaks pean, oli siin siiski tegemist intelligentsete naljadega. Naljadega, mis keskmisele prätchettiaanile ilmselt pärale ei jõua.
Ja täis punktid saab lugu kätte just selle õnnetu Spiro T. Agnew pärast:) Aga et miks ta meelest läks? No oli lihtsalt selline ülimalt mõttetu mees, et läks tõesti enamikul ameeriklastest meelest ära, kuigi oli asepresident.
Arvan, et antud jutt oleks veidi paremini mõjunud kui ta ei oleks olnud nii (pingutatult) veider. Vaene Ellison püüdis siin meeleheitlikult nalja teha, aga kahjuks ei tulnud see eriti hästi välja. Naerma ei ajanud ja vaid paar korda kõverdusid suunurgad muigeks.
Tekst on antud edasi kuidagi ükskõikse kõrvaltvaataja pilguga ja kujutas endast Bondi (või teiste salaagentide!) paroodiat poliitilises kastmes.
Arvatavasti unustas Ellison selle Spiro Agnew`i meelega ära. Ka alguses, kui vaenlaste nimed ette loeti kujutati teda sellise tundmatu, vähetähtsa kujuna.