Jutt on täis mingit rahu... otse zenilikku hõngu... tegevuspaik võib olla Siber või ka Kanada tundra... riigikord võib olla nii sotsialistlik kui ka kapitalistlik... inimene on ikka inimene.Võigas, aga tõeliselt realistlik ulmekas... peategelase reaktsioonid on vapustavalt usutavad.
Sisu ise on lihtne: tundrajahimees kohtub tulnukaga... tulnukal on vaja abi... jahimehe võimuses on tulnukat aidata, aga...
Minu arust on Banguolis Balashevicius siin teinud just selle triki, mida peab (reeglina) tegema väikerahva ulmekirjanik — kui ta soovib kirjutada globaalsetest asjadest — ta jätab tegevuspaiga konkretiseerimata ning saab seetõttu tulemuseks märksa suurema üldistusjõuga teksti, kui konkreetse tegevuspaiga puhul.