Kasutajainfo

Isaac Asimov

2.01.1920–6.04.1992

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Isaac Asimov ·

Kadunud robot

(kogumik aastast 1965)

eesti keeles: ««Loomingu» Raamatukogu» 1965; nr.47/48 [osaliselt]

Sarjad:
Sisukord:
  • Loomingu Raamatukogu
Hinne
Hindajaid
20
3
0
0
0
Keskmine hinne
4.87
Arvustused (23)

See jutukogu on Asimovi üks õnnestunumaid. 9-s loos millest 6 on eesti keeles ilmunud Loomingu Raamatukogu vahendusel ning üks (''Robbie'') lisaks veel teises klassikalises kogus ''Lilled Algernonile'' jut(l)ustab kirjanik stiilselt ja veenvalt robotipsühholoogiast, unustamata sealjuures muidugi serveerida oma kolme robootika seadust. Hea meelelahutus sõna otseses mõttes. Loetakse mingis mõttes ka Asimovi robotiromaanidega kokku kuuluvaks, ehkki see on nüüd üsna suva küsimus. Lugemisjärjekorda sättima ei pea. Kahest eesti keelde tõlkimata loost on tugevam "The Evitable Conflict", "Catch That Rabbit" on ysna stampne Donovan-Powelli pala.
Teksti loeti eesti keeles

Tõenäoliselt Asimovi parim jutukogu. Kogus on esindatud parem osa ta 40ndail kirjutatud klassikalistest robotilugudest. Lugemist hõlbustavad ka juttude vahele kirjutatud tekstid robopsühholoog Susan Calvini ja noorukese reporteri vestlusest. Kuigi neis lugudes tänapäeva seisukohast vaadatuna midagi erilist pole, ei tohi siiski unustada aega, mil jutud kirjutati ja kontseptsioon välja töötati. Olles veidi aega järele mõelnud, nõustun väitega, et raamat tuleks eesti keeles uuesti ja korralikult välja anda. Kõik lood ja vahekommentaarid. Klassika ikkagi ju.
Teksti loeti inglise keeles

Lugesin alguses eesti keeles ilmunud jutukogu. Pealkirjaks oli "Kadunud robot", siis veel juttu "Robbie" antoloogias "Lilled Algernonile". Hiljem sattus kätte ingliskeelne "romaan" ning mulje paranes tohutult, ütleks, et hinne tõusis neli miinuselt viis plussile. Vot! Mis teeb siis heaks selle ingliskeelse variandi? Eelkõige raamlugu: mingi reporteri nn. intervjuu Susan Calviniga. Vestluse põhjuseks on korporatsiooni "US Robots & Mechanical Men" 50s ja Susan Calvini 75s juubel. Ning siis Susan Calvin avabki 9 juhtumi kaudu firma ajalugu ning robootika arengut. Huvitav on veel see, et raamlugu annab sageli mõtetele pisut teise suuna kui jutu puänt. Kiitus ka Ain Raitviirule tõlke eest: lugedes hiljem puuduvaid osasid originaalis, ei tekkinud mul mingeid tõrkeid, millised enamjaolt tekivad kui lugeda mingit jututsüklit erinevates keeltes. PS: Eestikeelses kogus on jutud pisut teises järjekorras kui originaalis.
Teksti loeti eesti ja inglise keeles

Väga nauditav jutukogu. Inimeste ''emotsionaalset loogikat'' vastandatakse robotite ''raudsele loogikale'', mis allub kindlatele reeglitele, mis on välja mõeldud inimeste poolt.
Teksti loeti inglise keeles

Erakordselt hea. Esmaavastaja värsked jäljed puhtal lumel. Kui palju võimalusi annavad ainult kolm seadust, kui oled Isaac Asimov.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Asimovi robotilugudel on ainult üks viga - neis hinnatakse pisut valesti tehnoloogilise progressi kiirust. Pole siiski mõeldav, et 21. sajandi jooksul tähtedevaheliste lendudeni jõutakse. Asimovi tegelastel on iga nurga peal muidugi suureks abiks robotid, kuid ka nende tootmiseks vajaliku tehnoloogilise komplitseerituse taseme saavutamine võtab kõvasti rohkem aega (raamatu järgi peaksid nad praegu valmis olema juba). Tegelikult on see minu praegune jutt rohkem norimine, sest mainitud jutukogu on tõesti meeletult hea - kogu nende ülesehitusest ja äärmiselt elegantsest süsteemist, millel juttude ideed baseeruvad, õhkub tõelist meisterlikkust, Asimov ON super!
Teksti loeti inglise keeles

Kakskümmend aastat tagasi panin  mõtlematult "viie". Tegelikult hindasin siis kogumikku I, Robot. Nagu mitmed arvustajad on märkinud, teeb kovumikust tõelise pärli raamjutustus, mida Loomingu Raamatukogus polnud. Ning kaks ärajäetud jutttu hindele kah positiivselt ei mõju.Sellest hoolimata jättis kümneaastasele poisile vapustava mulje, kuigi too veel kõigest aru ei saanud.
Teksti loeti eesti keeles

Võiks arvata, et kui kunagi hakatakse tõesti roboteid tootma, siis need kolm seadust võiksid neil ju tõesti olla!?
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Väga head robotijutud. Kõik jutuelemendid on hästi kokkusobitatud,ei teki tunnet, et autori väljamõeldis võiks olla ebareaalne. Ühesõnaga,kõik väga veenev. Seetõttu ka 5.
Teksti loeti eesti keeles

Asimov oma tuntud headuses - detektiivzhanri ja ulme sulamis. Kogumik üks lapsepõlve suurimaid lemmikuid ja kui hiljem selle ingliskeelse koos boonuslugudega läbi lugesin, läks tõepoolest veelgi etemaks. Vot robotipsühholoogiat Asimov tunneb. Aga saaks ta ka inimpsühholoogiast sama hästi aru! Õnneks on kõik kogumiku lood sellises võtmes, kus tegelaskujusid eriti arendama ei peagi ja autor omi vajakajäämisi ei saa demonstreerida. Ja ammu aeg kogumiku uustrükk välja anda, see LR exemplar on juba tõeline rariteet!
Teksti loeti eesti ja inglise keeles

Pisut naljakas on lugeda neid tänaseks juba rohkem kui 50 aastat tagasi kirjutatud robotijutte, kus lahatakse hoolega kolme robootika seadusest tulenevaid keerukaid juhtumeid. Naljakas on just see, kuidas Asimov teaduse-tehnika arengut sel momendil tulevikku ekstrapoleerinud on. Tehisintellekti valmistamine nagu pole mingi probleem, kuid kusagil kosmosejaamas on inimestel kaasas riiulitäied raamatuid, matemaatikud tegelevad kogu aeg paber-pliiats käes mingite hirmsate võrranditega ning superajule (st. superarvutile) söödetakse infot sisse lehthaaval ning selleks kulub terve päev... Kuid päris mõnus oli neid lookesi lugeda. Kirjaniku loodud tulevikumaailmas kehtivad omad seadused ja see ei loe, et eneseteadvusega roboteid-arvuteid nagu siiamaani kuskil näha pole.
Teksti loeti eesti keeles

Hea jutukogu, polegi rohkem öelda.

Veelkord aga kordaks üle, et Asimov ei ole visionäär. Tema "robot" on mõnegi koha pealt homunkulus, sest kümneminutine mõttetöö peaks ju andma tulemuse, et arvutile võib ju seesama robot andmeid elektronkujule viia, niisamuti kui salvestada, väiksemad (ja odavamad) robotajud võiksid juhtida kõike kuni pesumasinateni jne. Aga omal ajal olin lugedes rõngas.

Teksti loeti eesti keeles

TO: kuits. Robootika kolm põhiseadust ei võeta kunagi kasutusele, sest tootjatel ei ole mingit kohustust seda teha. Valitsus võiks need kehtestada, sundides need kõigile tootjatele peale, aga see tuleks kõne alla ainult siis, kui areng oleks silmapilkne - mõne aastaga jõutakse eikusagilt positroonilise ajuni (mis on kah muidugi täielik mõttetus).
Teksti loeti inglise keeles

Hea kogumik. Ütleks isegi, et Asimovi parim. Lugesin seda kunagi tatikana inglise keeles. See oli mu esimene raamat inglise keeles, ning läks ikka tükk pusimist, ennem kui läbi sain. Nüüd sattusid need paljundatud lehed mulle poolkogemata kätte. Hakkasin nostalgiast tiivustatuna õhinaga lugema, ning ei pidanud pettuma. Sama vana feeling tuli uuesti meelde kui 10. aastat tagasi lugedes. Ka jutud tulid väga eredalt taas meelde. Muuseas Asimovil on väga hästi õnnestunud ka raamjutustus. Tavaliselt suhtun ma raamjutustustesse väga skeptiliselt, aga Asimovil on õnnestunud sellega tõesti hästi jutud kokku liita. Samuti annab see juttudele juurde midagi erilist, mida sa muidu ei tabaks. Kokkuvõttes väga hea kogumik. Lugege!
Teksti loeti eesti ja inglise keeles

Minu esimene Asimov üldse - kunagi varateismelisena eestikeelset varianti lugedes. Tänu sellele jäi meelde ka Asimov kui ulmekirjanik. Meeldis. Isegi väga. Usun ka millegipärast, et ta on pannud paika teatavad standardid, mida robotitest kirjutades kasutatakse.
Teksti loeti eesti keeles

Kogumik häid ja väga häid jutte, mis jätsid hea mulje kümmekond aastat tagasi ning veel parema teistkordsel lugemisel, koos nn Asimovi universumi üldpilti sobitamisega.

Kuigi kogumik käsitleb läbi kõikide lugude robootika seadusi, siis mind isiklikult need jutud nende seaduste toimimises ei veennud. Olen kindel, et nö "kuri" tehisintellekt põhjendaks "Matrixis" või "Hyperionis" kirjeldatud inimkonna ahistamise kenasti ära ega satuks robootika seadustega vastuollu. See-eest "heale" tehisintellektile pole robootika seadusi vajagi, sest kõrgem intellekt saab niisamagi aru, et lihtsalt pole loogiline hävitada endast erinevaid eluvorme.

P.S. Nojah, kuu aega peale arvustuse kirjutamist vaatasin lõpuks ära Asimovi "ainetel" tehtud "I, Robot"-i. Kuigi seal raamatuga suurt seost polnud, oli sisse toodud just nimelt see "kurja" tehisintellekti käsitlus robootika seadustest. Ju siis stsenaristil tekkisid samad mõtted, mis minulgi.

Teksti loeti eesti keeles
x
Siim Espenberg
25.10.1983
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Kuulsin hiljuti, et tegu on Hiina ühe kuulsama ulmekirjaniku teosega, mis juba iseenesest pani selle vastu huvi tundma, kuna Hiina ulmega pole ma kahjuks seni väga palju kokku puutunud. Õnneks oli raamat Tartu Linnaraamatukogus olemas ja sain selle lugemise ette võtta. Ja tõesti on väga hea lugu!

Minu jaoks muutsid teksti huvitavaks peaasjalikult kaks nüanssi: esiteks üsna emotsionaalne ja hariv sissevaade Hiina hiljutisse ajalukku, mis ei ole aga pelgalt taustaks, vaid millel on ka tugev mõju peategelaste tegevusele, ning teiseks loo ulmeline osa, milles on mitmeid põnevaid lahendusi. Samas olen ma eelmiste arvustajatega solidaarne ega hakka sisust pikemalt rääkima, et see arvustus kellegi lugemisrõõmu ära ei rikuks.

Soovitan lugeda. Ise hakkan uurima võimalusi, et selle triloogia järgmise osaga tutvust teha.

Teksti loeti inglise keeles

Raamat on võrdlemisi hästi kirjutatud ja sisu on huvitav, seda eeskätt seetõttu, et mitmed mõttekäigud olid minu jaoks üsna uued ja põnevad. Sellest hoolimata on mul raske anda hindeks rohkem kui "4-". Kuigi tegevust on, ei ole see nii köitev, et ei saaks raamatut käest panna. Ja teisalt, kui uuesti lugema hakata (isegi, kui vahele pole palju aega jäänud), siis läheb veidi aega, et teksti mõneti raskepärase stiiliga harjuda.
Teksti loeti eesti keeles

Triloogia viimane osa on juba tuntud headuses ja lisaks sõlmib kokku mitmed lahtised otsad. Raamatu ja ühtlasi triloogia lõppu jõudes on tegelikult kahju, et kirjanik selle sarjaga enam edasi ei lähe (nii on ta vähemalt oma kodulehel teatanud). Lõpplahendus annaks iseenesest võimalust ja põnevat ainest loo jätkamiseks.
Teksti loeti eesti keeles

Kui esmalt (näiteks raamatu sisututvustust lugedes) võib tunduda, et tegu on mõne väheütleva ja keskpärase hollywoodiliku põnevikuga, siis tegelikkuses on Crouchi triloogia väga kaasakiskuv lugemiselamus. Seetõttu olin ma õnnega koos, et ma sattusin esimest osa lugema siis, kui ka kaks järgmist osa olid välja antud ja juba eesti keeldegi tõlgitud.

Esimene osa hakkab kohe tempokalt pihta ja jätkub samas vaimus kuni lõpuni. Kuna kogu triloogia puhul on üsna suurt rõhku pandud sellele, et aru saada veidrast olukorrast, kuhu peategelane on sattunud, siis on mõistlik vältida jutu sisu põhjalikumat avamist, et mitte vähendada uute lugejate avastamisrõõmu ja lugemisnaudingut. Piisab, kui öelda, et loo keskmes on üks kummaline linn, kust peategelane ennast mingi õnnetuse järel leiab. Pärast üles ärkamist asub ta muidugi uurima, kus ja miks ta on ja seejärel hakkavad asjad küllaltki kiiresti imelikuks kiskuma.

Kuna ei tahtnud raamatut käest panna enne, kui tagakaas vastu tuli, siis järelikult on raamat hästi kirjutatud ja väärib head hinnet. Kui ulmelised põnevusjutud huvi pakuvad, siis julgeksin seda triloogiat soovitada.

Teksti loeti eesti keeles

"Dreams of Steel" meeldis mulle rohkem kui "Shadow Games". Kui eelmine osa lõppes minu arvates justkui poolelt sõnalt, siis siin on lõpp ikkagi selline, et ei jää tunnet nagu oleks kuskil raamatu keskel peatükk pooleli jäänud. Seejuures nõustun Maniakkide Tänavaga, et lõpus paari leheküljega kirjeldatud sündmused oleksid väärinud selgelt rohkem tähelepanu.

Kuna Cook on kirjutamises osav, seiklusi, põnevaid sündmusi ja tegelasi kamaluga ehk tekst üldiselt meeldis, siis annan sellele ka kõrgeima hinde. Samas, kuna olen nüüd põhimõtteliselt järjest läbi lugenud kuus Musta Kompanii raamatut, siis tundub, et mõistlik on teha väike paus ja vahelduseks ka muid autoreid ja jutte ette võtta.

Teksti loeti inglise keeles

Kuna loo käigus läbitakse ca 7000 miili põhjast lõunasse, siis kirjeldab suur osa jutust just seda teekonda. Et reisi eesmärgiks on jõuda Khatovari, kust Must Kompanii ca 500 aastat varem alguse sai, siis on kompanii pealikuks valitud kapten Croakeri huviks leida seejuures võimalikult palju informatsiooni Musta Kompanii ajaloo ja sünnipaiga kohta. Mida rohkem lõuna poole kompanii jõuab, seda intrigeerivamaid infokilde ilmneb.

Kuivõrd peategelasteks on palgasõdurid, siis peab olema ka madinat ja see hakkab tõsisemalt pihta raamatu teises pooles, kui jõutakse Tagliose linna ja edasiminekut takistab sõjakas Shadowlandsi impeerium. Kuna Shadowlandsi eesmärgiks on Tagliose vallutamine, siis on kohalikud mõistagi võrdlemisi murelikud ning paluvad Musta Kompanii abi. Algavad ettevalmistused vaenlaste rünnaku tagasilöömiseks.

Kokkuvõttes saab öelda, et tekst on sarnaselt eelmiste osadega põnev ja väga kiiresti loetav. Samas jäi loo lõpplahendus minu jaoks arusaamatult lahtiseks. Loomulikult on oluline meelitada inimesi järgmist osa lugema, kuid sellegipoolest peaks vähemalt mingi süžeeliin ühe raamatuga ühele poole saama. Praegu jäi küll selline mulje, et sisu mõttes oleks võinud Musta Kompanii Lõuna diloogia ühe teosena välja anda. Selle ebaselge lõpplahenduse tõttu on sedapuhku hindeks "neli".

Teksti loeti inglise keeles

Prints Jorgi lugu jätkub, aga nüüd ei ole ta enam prints, vaid väikse mägiriigi kuningas. Raamat katab neli aastat Jorgi elust Renari kuningana ja selle aja jooksul jõuab ta mõistagi päris paljudest seiklustest osa võtta.

Tähtsaimaks süžeeliiniks on Jorgi paratamatu kokkupõrge Arrow printsi Orriniga, keda nähakse peamise pretendendina keisri troonile, kes võiks ühendada kõik need kümned ja kümned vaenutsevad väikeriigid, mis killustunud ja lagunenud impeeriumi aladel paiknevad. Jorgil on muidugi teised plaanid, mis suunavad teda potentsiaalseid liitlasi otsima, et Arrow survele vastu panna. Seejuures tuleb tal märkimisväärses koguses teha tegemist maagia, nõidade ja võluritega, eriti pinevaks kujuneb heitlus maag Sageous`iga, kes püüab pidevalt Jorgi ja teisi oma tahtele allutada, et neid maailma mängulaual etturitena liigutada.

Lugu on väga tempokalt ja hästi kirjutatud. Ainsad olukorrad, mis olid minu jaoks stiililt mõneti kentsakad, olid need, kus Jorg nõiakunsti abiga napilt surmasuust pääses. Seetõttu näisid mõned lahendused osaliselt deus ex machina`likud, kuid teisalt lugemisrõõmu need ei vähendanud. Kuigi ta on paras tükk lugemist, ei taha raamatut käest panna enne, kui viimane lehekülg vastu vaatab. Puhas nauding! Sestap saab ka triloogia teine raamat kõrgeima hinde.

Teksti loeti inglise keeles

"Silver Spike" on Musta Kompanii sarja spin-offiks ehk et kuigi tegevus jätkub praktiliselt sealt, kus "White Rose" lõppes, ei tiirle põhisündmused ümber Musta Kompanii ja selle sõdurite. Küll aga on siin mitmeid muid varasemast tuttavaid tegelasi, kellele lisaks toimetavad loos aktiivselt mitu uut ja võrdlemisi värvikat tüüpi. Lisaks igasugustele lihtsatele ahnuritele ja endale suuremat võimu ihkavatele maagidele, kes tahavad hirmsasti omandada Dominaatori vangistamiseks kasutatud hõbedast ora, on nende seas ka näiteks terve kamp Hirmude Tasandikul resideeruva jumal-puu käsilasi.

Hoolimata sellest, et Must Kompanii selles loos erilist rolli ei mängi, on seiklusi, mürglit ja madinat vähemalt sama palju nagu eelmistes osades. Ja kuna tekst on ka sama ladusalt kirja pandud ja raamat läks lennates, siis on hindeks tubli "viis".

Teksti loeti inglise keeles

Seiklused maailmamuutvate sündmuste taustal jätkuvad Musta Kompanii sarja kolmandas osas sama tormiliselt nagu varem. Selles loos toimub tegevus ca kuus aastat pärast eelmises raamatus aset leidnud sündmusi. Peategelaste turjale on seega juba päris palju aastaid kogunenud, kuid mõõgad välguvad ja nooled lendavad endiselt nii nagu vaja.

Pärast Juniperist põgenemist on Must Kompanii (õigemini need vähesed, kes ellu jäid) asunud mässajate poolele ehk oma endise leivaisa vastu. Sellegipoolest on kompanii krooniku Croakeri ja impeeriumi valitsejanna Leedi vahel endiselt teatav sümpaatia, mis tuleb kasuks, kui on vaja impeeriumi ja mässajate jõud ühendada, et takistada eelmise kurja valitseja Dominaatori aktiviseerunud tegevust enda vangistusest vabastamiseks. Vaenlaste omavahelise liidu peamiseks põhjuseks on see, et kui too Dominaator uuesti valla pääseb, siis pole hõlpu oodata ei impeeriumil ega mässajatel - nagu ikka, vaenlase vaenlane on sõber. Nii et kui loo esimeses pooles on peamiselt juttu sellest, kuidas mässajad eesotsas Valge Roosiga püüavad jõudu koguda, et impeeriumi võimu nõrgestada, siis teises osas tehakse koos jõupingutusi, et ühist vaenlast kontrolli all hoida.

Musta Kompanii lood on mulle väga meeldima hakanud ja arvatavasti võtan ette ka järgmised osad.

Teksti loeti inglise keeles

Musta Kompanii sarja teine osa on vähemalt sama põnev ja köitev nagu esimene osa. Positiivseks momendiks on ka see, et kuna Must Kompanii tegutseb ja võitleb aastate jooksul praktiliselt kõikjal üle terve impeeriumi, mille teenistusse nad eelmises loos värvati, siis saab järjest parema pildi ette selle maailma asukatest ja geograafiast.

Loo peategelaseks on jätkuvalt kompanii kroonik Croaker, kes sedapuhku jutustab impeeriumi ja ehk ka maailma eksistentsi ohustavate sündmuste arengust Juniperi nime kandvas linnas. Jutus toimuvad väga huvitavad pöörded ning neis mängivad lisaks Croakerile ja ülejäänud Mustale Kompaniile märkimisväärset rolli ka Juniperi kohalik kõrtsmik Shed, impeeriumi valitsejanna Leedi ja tema võlurid ning endine palgasõdur Raven.

Kokkuvõtlikult - kellele seiklused ja vilgas sündmustik meeldivad, siis neil soovitan Musta Kompanii sarja kindlasti ette võtta.

Teksti loeti inglise keeles

Musta Kompanii lugu on üsna sünge, täis sündmusi, konflikte ja lahinguid, mille puhul on päris keeruline otsustada, kes on "pahad" ja kes "head" ja kas üldse ongi "häid". Lahti rulluva sündmustiku keskmes on karastunud palgasõdurite üksus, mille üks vaenupooltest on oma ridadesse värvanud. Mõistagi pole need palgasõdurid just paipoisid, kuid nende saatus on märgatavalt paeluvam kui see, mis saab impeeriumist ja ülestõusnutest. Eks selle põhjuseks on osaliselt muidugi seegi, et ümbritsevat maailma ja selle ajalugu väga palju ei kirjeldata. Samas ei tehta kuigi palju juttu ka Musta Kompanii sajandite taha ulatuvast ajaloost, kuigi loo minategelaseks on selle üksuse kroonik.

Hoolimata sellest, et helgeid noote on selles loos vähe, on see väga kaasahaarav ja põnev. Tekst on hea ja lugemine edeneb lennates. Samas ei saa see lugu minult siiski maksimumpunkte, kuna minu jaoks oleks olnud huvitav Musta Kompanii maailmast rohkem teada saada. Maitse asi. Isu on aga tekitatud ja sestap kavatsen järjed kindlasti ette võtta.

Teksti loeti inglise keeles

Tõtt-öelda ei teadnud ma ei sellest raamatust ega ka autorist midagi enne, kui üks mu väga hea sõber soovitas mul "Prince of Thornsi" kätte võtta. Ja ma olen selle eest väga tänulik, sest see lugu on väga hea. Julm ja karm, aga hästi kirjutatud ja tempokas.

Et mitte sisu väga palju avada, siis mainin lühidalt, et raamat kajastab prints Jorgi seiklusi keskajale sarnanevas maailmas. Samas pole tegemist keskajaga, vaid kauge tulevikuga - vahepeal aset leidnud Tuhande Päikese Päev on inimkonna arengutaset veidi muutnud ning kosmoselaevad, tahvelarvutid jms selles loos väga kandvat rolli ei mängi. Ka prints Jorg pole päris tavaline prints. Ta on nimelt 14-aastane röövlibande pealik ja üldse võrdlemisi ebasümpaatne tegelane. Antikangelane, kes otsib kättemaksu.

Raamat on kirjutatud väga hästi ja minul läks selle lugemine väga sujuvalt. Kuna tegemist on triloogia esimese raamatuga, siis esmatutvuse alusel plaanin kindlasti ka järgmise osa ette võtta. Usutavasti pakub see lugemisrõõmu ka teistele fantaasiakirjanduse sõpradele, mistõttu julgen seda teost ka teistele soovitada. Minu poolt kindel "viis".

Teksti loeti inglise keeles

Hästi kirjutatud jutt ja lugemist pooleli ei tahtnud jätta. Teisalt jääb sellest loost lõpuks üsnagi mittemidagiütlev mulje. Sisukust on siiski rohkem kui mitmetes teistes "Täheaja" juubeliväljaandes ilmunud juttudes ja sestap hindeks "neli".
Teksti loeti eesti keeles

Lugu sellest, kuidas inimesed ja melconialased pärast paarisaja aasta pikkust ränka sõda rahuni jõuavad. Sõja tagajärjel on mõlemad suurvõimud teineteist täielikult hävitanud, praktiliselt kõik on hukkunud ning inimestele ja melconialastele kuulunud planeedid on suures enamuses muudetud elamiskõlbmatuks. Siiski on mõned ellujääjad. Rahu sõlmimises mängib aga suurimat rolli üks Mark XXXIII Bolo tank.
Teksti loeti eesti keeles

Järjekordne detailseid lahingukirjeldusi sisaldav lugu Weberilt. Seekord saadetakse vananenud, kuid see-eest aastakümnete pikkusega kogemusega Bolo tankide üksus tagasi lööma Melconia Impeeriumi üllatusrünnakut ühele inimeste valduses olevale planeedile. Jutt on kergelt loetav ja action`it täis. Vahelduseks väga hea.
Teksti loeti eesti keeles

Camlani planeeti on rünnanud tulnukad ja inimesi kaitsev Bolo tankide üksus on nendega just pidanud ülimalt verise lahingu. Kuigi peaaegu kõik tankid on hukkunud, on lõpuks õnnestunud vaenlased tagasi lüüa. Sellegipoolest operatsioon jätkub, sest linna kaitsmisel on juhtunud mõeldamatu ehk üks Bolo tank on lahinguväljalt põgenenud. Reeturist tank tuleb muidugi kinni püüda, aga see pole kaugeltki lihtne.
Teksti loeti inglise keeles

Mõnusalt loetav ja värskendav lühiromaan military sf-i vallast. Lugu kuulub Weberi kogumikku, milles peategelasteks on Keith Laumeri loodud intelligentsed Bolo tankid. Antud loos soovib üks suurkorporatsioon soetada endale maad planeedil, mis jääb tulenevalt hiljutistest avastustest uute kosmoseradade teele. Seega saaks seal kenasti äri ajada ja oma mõjuvõimu veelgi kasvatada. Kohalikud ehk klassikalised piirialade elanikud pole aga oma maa müümisest huvitatud, mistõttu on korporatsiooni järgmiseks sammuks leida kamp palgasõdureid, kes kohalikke veidi jõulisemate meetoditega veenma hakkaksid. Paraku ei arvesta nad piisavalt planeedil paikneva ainsa Bolo arvamuse ja lahinguvõimekusega.
Teksti loeti inglise keeles

Igati hoogne lugu. Vahepeal läks tekst küll pisut tüütuks pideva veristamise tõttu, aga kokkuvõttes oli "Surmakarva" päris mõnus lugemine.
Teksti loeti eesti keeles

Hea lugu, kuid seda eeskätt põneva tausta ja keskkonna tõttu. Loo sisu väga võimsat muljet ei jätnud, kuigi tekst on iseenesest tasemel.
Teksti loeti eesti keeles

Väga hea lugu. Võib-olla mõned tehnoloogiat ja selle kasutamist puudutavad nüansid olid küsitava väärtusega, kuid jutu idee ja tekstiga loodud atmosfäär olid suurepärased. Kindel "viis".
Teksti loeti eesti keeles

Minu arvates väga lobe lugemine. Autor oskab hästi ja põnevalt kirjutada ning konstrueeritud maailm ja selle eripärad on ka päris huvitavad. Minule meeldis ja julgen ka soovitada inimestele, kes hindavad mõnusat ja mitte üleliia pretensioonikat fantaasiakirjandust.
Teksti loeti eesti keeles

Põnev ja hästi kirja pandud lugu, lisaks palju fantaasiat ja lõbusaid vahepalasid. Mulle meeldis ja hindeks tubli "viis".
Teksti loeti eesti keeles