Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

P. C. Jersild

14.03.1935-

Teosed

· Anne Rice ·

Interview with the Vampire

(romaan aastast 1976)

eesti keeles: «Intervjuu vampiiriga»
Tallinn «Varrak» 1995

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
3
4
6
1
0
Keskmine hinne
3.643
Arvustused (14)
Laur Salundi

Normaalne juturaamat. Selline paras heietus ajaviiteks. Mulle isiklikult tundus natuke uimane kohati. Paiguti jäi jutt mõne koha peal seisma kuna oli liiga palju kirjeldamist (sõnavahtu). Sest nagu teada ei ole alati oluline raamatu pikkus vaid sisu. Mõnes kohas oleks kúll veidi lühem jutustamine abx olnud. Lõpp tundus ka natuke hüplik olevat. aga samas, on ju palju hullematki nähtud (loetud st). Nii et tugev kolm tuleb ikka ära. Nòrka nelja ei vea päris välja. Kui nüüd ausalt öelda, siis lugeda ei soovitaks eriti, vòi kui aega juhtub olema, siis. Tegelikult ma ise küll seda teist korda lugeda ei kavatse. Parem juba midagi muud. Aga ehk keegi seletaks lahti (fännid), millepärast nii antud raamat kui ka AR nii paganama populaarsed on ???
Teksti loeti eesti keeles
Urmas Muinasmaa

Raamat mida ei saa miskipärast kiiresti lugeda. Hakkab ajudele. Olin näinud enne filmi ja see ilmselt häiris. Filmile oleks pannud 5+.
Teksti loeti eesti keeles
Milady

Anne Rice on üks neist autoreist, kelle populaarsusest ma küll aru ei saa. Nojaa, ma pole ka mingi gothic-fantasy v6i vampiirilugude armastaja, aga selle raamatu lugemisest ei saa üle ega ümber. Mul ei olnud mingit tahtmist Rice''i lugeda, aga kui ma kord ühele tuttavale väitsin, et mina Rice''i kunagi ei kavatse puutuda, ostis ta mulle Interview ja noh, mis mul üle jäi. Igav oli. Rice kirjutab nii pikalt ja igavalt, et mul tuli esimese kahekümne lehekülje peal uni peale. Ja kerge jälkustunne. Horror peaks ju jube olema, mitte eemalet6ukav. Ma olen ka filmi näinud, mis oli OK aga kui mitte minu lemmikfilmide hulka kuuluv, siiski raamatust parem. Kuigi ma l6puks end raamatust läbi surusin, ei muutunud ta paremaks midagi. Noh, eks see ole teatavate inimeste kultuseraamat. Kui olete vampiiride vaimustuses, lugege läbi. Teistel soovitan suure kaarega ringi minna.
Teksti loeti inglise keeles
Roland Tepp

Anne Rice pole kirjanik, keda saaks eesti keeles lugeda ... pisut liiga head kirjeldused, mida nende varjunditerohkuse tõttu lihtsalt võimatu eesti keeles yxyheselt edasi anda. Raamat ise oli OK, kuid kes tahab ikke seda õiget maiku sushu saada, lugegu läbi ka "Thge Vampire Lestat", "The Queen of the Damned" ja "The Tale of the Body Thief" - märksa paremad teosed PS. AR-i "Vampiiri Kroonikad" EI OLE horror! See on kaugel horrorist - ja kellel igav hakkas, siis on ise syydi, kui raamatu tegelastege kaasa mõelda ei suuda...
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Ilgelt hästi läks peale see, et kirjutet oli vampiiri seisukohast. Mulle sobis küll, film oli jube bullshit seda enam teist korda ei vaataks aga raamat oli hea. Seitsmendas taevas.
Teksti loeti eesti keeles
Katariina Roosipuu

Neli ainult sellepärast, et raamat jääb oma järjele, The Vampire Lestat-ile, ikkagi alla. Hoogu ja energiat on vähem - millist puudust on tõesti kerge liigpikkade kirjelduste kaela ajada. Kuigi minu meelest on nood viimase peal tasemel ning loovadki tolle kergelt lunaatilise atmosfääri, mis vampiirikroonikad nii eriliseks teeb. Pigem on tegemist sellega, et selle osa minategelane Louis on oluliselt vähemkoloriitne kuju kui Lestat, kes on järgnevate osade esikarakteriks. Mu meelest on nõder kiruda raamatut sellepärast, et too sisaldab pikki kirjeldusi(eriti kui need juhtuvad niivõrd andekad olema). Sellisel juhul on parem action-koomikseid vaadata, kui raamatuid lugeda. ;) Võimalik ka, et sari pole end lihtsalt käima jooksnud ning algus ei ole seepärast sarja tugevaim osa. Aga idee on hea, kirjanik geniaalne ning tähtsyndmusele horror-kirjanduses alus pandud. Stokerit ja Ricet kiputakse vampiirilegendide loojatena kõrvuti nimetama.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Dragofor

Vampiiride maailm on mind alati suhteliselt ükskõikseks jätnud ja nii ka see kord. Kirjeldused olid suhteliselt korralikud, atmosfäär piisavalt rõhuv. Aga probleem on selles, et Lestat ja ta sõprade seiklused pole minu meelest piisavalt head, et autorit geniaalseks nimetada. Usun, et on palju neid kirjanikke, kes vääriks seda nime tunduvalt enam... Veniv ja tüütu.
Teksti loeti eesti keeles
Margus Freudenthal

Tegelikult ujub hinne kuskil kolme ja nelja vahepeal. Eelkijutajate poolt maapõhja manatud pikad kirjeldused mind enamikel juhtudel ei häirinud, kuid mõnikord tundus siiski, et kirjeldus oli lihtsalt selleks, et saaks jälle mingite metafooridega välja tulla.
Teksti loeti eesti keeles
Tarmo Õuemaa

Noor Lousianas elav prantsuse päritolu plantaator elab üle isikliku tragöödia, kaotab eluisu ja on hõlbus saak vampiirile, kes ta endasuguseks muudab. Peagi saab vampiiripaarist kolmik, kui vampiiristatakse väike tüdruk. Peategelane avastab, et vampiirikssaamine ei ole vastanud tema küsimustele, näiteks kes nad on ja miks on tema oma kaaslastest erinev, “inimlikum”. Tee vastusteni on aeganõudev (raamatu tegevus laotub ca 250 aastale) ja piinarikas. Aga mida targemat igavesti elaval elukal ikka teha on?

Iseenesest vahva oli see, et tegevus ja kogu vampiirindus oli vampiiride poolt ja silme läbi nähtud. Arvestama peab, et raamatu rõhk ei ole sündmustel, actionil, vaid on vampiiri kujunemislugu, kus tegevustikku viivad edasi igasugused moraaliküsimustele vastuste otsingud. Selle tulemusel on suur osa tekstist minategelase sisemonoloogid, mõtisklused, tähelepanekud, mis võivad võtta lehekülgi. Lugemistempo on maas. Ma ei erutu eriti vampiiriteema peale ja seepärast ei ole neid eriti lugenud. Stokeri Draculast oli see parem. Mõni koht oli väga hea, näiteks Ida-Euroopa osa. Aga minu jaoks jäi ikka veidi kaugeks ja uimaseks.
Teksti loeti eesti keeles
Erkki Toht

Filmi pole näinud. Raamat nõuab lugemiseks aega. Sündmused kulgevad pikkamisi. Näiteks Louis` ja Claudia laeva peale minek venib nii kaua et laev oleks vahepeal ilma nendeta võinud Euroopas ära käia.

Peategelase sageli äraootav seisund, vähene tegutsemisvalmidus, tundus mõnikord küsitav. Oli ju Louis enne vampiiriks hakkamist istanduse juht. Seega ta oleks pidanud olema harjunud juhtima ja tegutsema. Või mõjus siis õnnetus vennaga nii rängalt et noormees vaimselt kokku varises ja hiljem ei suutnudki toibuda?

Pikad kirjeldused, mida mõned arvustajad on maininud, mind ei häirinud. Näiteks New Orleansi linna kirjeldus ja isegi seigad ajaloost olid huvitavad. Samas Ida-Euroopa maid kirjeldati kuidagi nii nagu oleks seal ainult pimedus ja metslus. Või tulenes see mulje asjaolust et tegelased olid sunnitud seal oma füsioloogilise eripära tõttu pimedas sõitma? Nii neile tunduski, et kogu Ida-Euroopa on hämar kant ja kirjanik otsustas seda kogemust ka lugejatele jagada?

Varna linn peaks tänapäeva Bulgaariasse jääma. Ometi paneb Rice Varna lähedase küla talunaise suhu sloveenikeelse palve. Miks sloveeni? Ma ei ole kuulnud sloveeni diasporaast Bulgaarias.

Mõnes mõttes on tegemist tavalise rännuromaaniga, mis olulises ei erine Gailiti "Ekke Moorist". Ainult et Louis`l võtab kõik natuke kauem aega.
Teksti loeti eesti keeles
x
Ulmik
1979
Kasutaja rollid
Viimased 22 arvustused:
Ulmik

Ei suuda kommenteerida selliseid häid ja lyhikesi jutukesi.Minul läx selle jutu pääle süda sookaks.
Teksti loeti eesti keeles
Ulmik

See on umbes nagu piibel eesti ulmemeeste jaoks.Viimase peal lood. Ma tean sõpra, kes hakkas selletõttu ulmefriigiks.
Teksti loeti eesti keeles
Ulmik

See on ju lõpp geniaalne lugu.Lõpuks ometi on maa tüübid hädas tyybiga, kes lihtsalt ei sure.Eriti masendav koht mingi Maa-armastaja jaoks on see kui kõik olemasolevad relvad olid juba äraproovitud Saadiku peal, siis tõugati sinna veel ebausustmingi puuvõõrik. Kahju, et ME võitsime selle lahingu. Maskeerimine???
Teksti loeti eesti keeles
Ulmik

Mis siin ikka öelda--klassika.Isegi mingil ajahetkel leidnud igast Lillatriibulisi Õgardeid oma voodi alt ja mujalt.
Teksti loeti eesti keeles
Ulmik

Lugesin ammu seetõttu erilist kommentaari ei lisa, kuid on hea.Tõsiselt hea.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Ulmik

Miks seda keegi lastekaks nimetas, Kääbik on ju sama rida siis. Võimas oli...ausõna.Väga suur oli tuju hakata võluriks.Kui tolkien ja Terry Brooks välja arvata siis oma alal parim.Väga tempokas.
Teksti loeti eesti keeles
Ulmik

Noo ei olnud yldse Kingilik, kuidagi väga mage oli ja ei saanudki aru, et oli nagu õudukas või midagi taolist.Nagu mingi kuiv romaan kellegilt algajalt. Ning jälle see tõlge!! Ei suvatsenudki uurida, kes see tõlkis.Imestan, et kolm andsin.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Ulmik

Nagu siin juba mainiti, oli see raamatu poolitamine väga nõme, sest esimene osa oli nagu proloog alles.Tõlge oli kuidagi väga kahtlane ja peale originaalis lugemist ei saanud kohati arugi millest jutt käib. Kuid kokkuvõttes raamat ise oli fantastiline ning õudusjudinad, mida ma sellest sain, tekitasid rohkem mõnu, kui unetuid õid. Lausa uppusin sellese romaani ning enne käest ei pannudki kui läbi oli. Tuleb meelde kuidas oleks peaaegu auto alla jäänud kui tänaval kõndisin nina raamatus.Yks Kingi parimaid.Kõhklematu viis.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Ulmik

Einoh, mis siis ikka oliu kyll hea raamat.Herbert oli kyll oma jagu vaeva näinud kogu selle syzee ylesehitamisega, sest peaaegu pool raamatust võttis raamatu tagumises otsas asuv sõnade seletus.Oli tunda meisterlikku sõnakäsitlust .Ma mingi osa lugesin inglise keeles läbi ning soovitaks seda varianti nagu rohkem, kuigi tõlge oli ka väga hea.See sari on ka põhiline asi mille pärast Herbertit, kui kirjanikku yldse tuntakse.Tõeline SF-i tase.
Teksti loeti eesti keeles
Ulmik

Tundub, et see on lausa rohkem armastuse-eepos, kuid nojah.Mis veel öelda--teravcmeelne.Kummaliselt kaasakiskuv.Nukraks läheb lausa tuju.
Teksti loeti eesti keeles
Ulmik

Kirjutatud oli tõesti väga hästi, mahlakad laused või nii, aga ise kipun seda võrdlema Orwelliga.On sellised analoogsed, kuid see Orwelli õudus, see paanikatunnet ei ole.Lõpu poole läks paremaks ning lõpp oli efektiivne, ei osanud arvata.Tegelikult võiks ka viie panna ,aga hing ei luba.
Teksti loeti eesti keeles
Ulmik

Enda vägistamine oli see kyll ning teinekord tean, et kui juba 2/3 loetud, aga ikka ei juhtu midagi, siis ei loe kah enam. No tõesti sisu ei olnud, see ei sobi isegi lastele.Väga vilets fantaasia.Kuivad hirmutamiskatsed.Kas tõesti ei ole võimalik nulli panna?!
Teksti loeti eesti keeles
Ulmik

Ei liigitaks seda kyll ulme alla, kuid Goldingit on yldse raske liigitada. Ega see liigitamine pole yldse ju nii oluline.Ta ju pärit meil Postwar- ajastust.Raamat...raamat oli kuradi hea!Horror on see sõna, mis peaaegu sobiks. Noo tõesti mingid süütukesed väiksed poisid yksi saarele ja kohe tapmiseks. Kirjutasin just sellest essee ja ei oska kohe midagi rohkemat lisada.Mingi irooniline lause jäi kusagilt selle raamatu kohta kõrva, et MIKROYHISKONNA VÕLUD.Ma ei tea imelik, aga kummitab.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Ulmik

Lihtsalt meeldis.No ausõna.On kyll leierdatud teema ja on selliseid paremaidki samasuguseid, kuid äratas hinges mingi igatsuse esitada kysimusi ja saada vastuseid.Mingi tõejanu. Ajamasin oli kyll yletähtsustatud ning muutus tyytuks pikapeale.Ei teagi tal teisi romaane- jutte.
Teksti loeti eesti keeles
Ulmik

Tase.Esimene raamat ulmevaldkonnast, mis jättis tõsiselt hea mulje. Muidugi see oli ka yx esimesi mida lugesin, aga see ei teda halvemaks. Techno-thriller nii teda vist kutsuti.Selline enneolnud süzee, kuid omapärane. Ei ytle yht paha sõna!
Teksti loeti eesti keeles
Ulmik

Kuidagi kahtlane, jättis sihukese tyhja mulje... noh kõht jäi tyhjaks ,aga ei kurvasta, et lugesin
Teksti loeti eesti keeles