Kasutajainfo

P. C. Jersild

14.03.1935-

Teosed

· Robert Sheckley ·

Diplomatic Immunity

(jutt aastast 1953)

ajakirjapublikatsioon: «Galaxy Science Fiction» 1953; august
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Diplomaatiline puutumatus»
«Täheaeg» 1991; talv

Tekst leidub kogumikes:
  • Täheaeg (ajakiri)
Hinne
Hindajaid
11
8
0
0
0
Keskmine hinne
4.579
Arvustused (19)

Ma ei tea kui palju on siin mõtet sisust rääkida – usun, et ajakirja «Täheaeg» esimene number on enamusel ulmefännidel siiski läbi loetud.

Natuke siiski: on üsna levinud süžee, et saabub miski võitmatu vaenlane ning siis meie väetid maalased peame temast jagu saama. Sheckley positiivne panus levinud süzeesse on see, et päris vaenlane polegi veel kohale jõudnud, tegu saadikuga!

Tahaks sellele loole viite panna, aga midagi segab, kuidagi tuimavõitu oli... jääb neli, aga hästi mitme (nii kolme-nelja) plussiga.

Teksti loeti inglise, vene ja eesti keeles

Hea jutt, aga kuda see kaitse NII kehva oli, et mingid Maa matsid selle katki tegid. Huvitav, kuidas nad seda Maad siis ikkagi maskeerisid?
Teksti loeti eesti keeles

See katkitegemine võttis ju ka ikka omajagu aega ja mõistust, nii et pole ta nii lihtne midagi. Igal juhul hea lugu.
Teksti loeti eesti keeles

See on ju lõpp geniaalne lugu.Lõpuks ometi on maa tüübid hädas tyybiga, kes lihtsalt ei sure.Eriti masendav koht mingi Maa-armastaja jaoks on see kui kõik olemasolevad relvad olid juba äraproovitud Saadiku peal, siis tõugati sinna veel ebausustmingi puuvõõrik. Kahju, et ME võitsime selle lahingu. Maskeerimine???
Teksti loeti eesti keeles

Kõige parem Invasiooni aineline lugu Terry Carri "The Colors of Feari" järel, mida olen lugenud. Aga jäi arusaamatuks, milliste füüsikaseaduste järgi tegevus toimus.
Teksti loeti eesti keeles

Vaata, see oli nyyd kyll hea lugu Surematust, kes maale tuleb. Ja muust sellega seonduvast, milles vihjed veel mitmele teiselegi heale loole. Neid teisi häid lugusid aga ei tulnud... ehk jättis autor nad meelega lahti kirjutamata, ehk jäi oskusi napiks - ent see välise taga aimduv aitas loo kvaliteedile ainult kaasa! Minu arust on see ytlematajätmiste kohta ehk isegi parim näide...Ja tuleb tunnistada, et Sheckley ON hea kirjanik. ladusa keelekasutusega, heade ideedega ( kuigi võib ju ka olla, et olen talt ingliseski vaid paremikku lugenud). Päris kahju kohe, et teda nii vähe maakeeles on leida - temasugused just ulmefänne tekitavadki.

eab ytlema, et "Täheajale" tehti selle looga ilus algus... lyhijutud, mis järgnesid, enam kõik nii head ei olnud, kuigi oli ka paremaid. Kahju ainult, et see yritus koos "Tänapäeva jutulisaga" muutusteaja voogude alla mattus...

Teksti loeti eesti keeles

"Täheaeg" oli VÄGA sheff ajakiri ja mul on sygavalt kahju, et teda ainult 2 nummert ilmus. Shekley on VÄGA sheff kirjanik, kelle lugemisest mul kindlasti mitte kahju pole. Antud jutt ei ole kyll tema paremiku hulgast (tal on tunduvalt etemaid lugusid), kuid lugemist väärib ta kindlasti.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Olles kunagi ammu läbi lugenud ("Lilled Algernonile" ilmunud "Ghost V" õhutusel loomulikult!) mingi autori jutukogu (mida ma ei suuda enam identifitseerida), pean ütlema, et tüüpiline Sheckley tema tüüpilises 50-ndate ulme taustal kirjutatud SF-lugudega, mille loogiliseks jätkuks kolmkümmend aastat hiljem pean "Hitch Hikers Guide..."-i - pigem flirtimine pseudoteadusliku atribuutikaga ja ootamatu ning enamasti vaimukas lõpp, mis aga ei lase teost sugugi tõsiselt võtta ja võib mõne seda "rauda" väga tõsiselt võtva lugeja ka lausa raevu ajada. (Vähemasti tolle omaaegse kogu kõik jutud olid sisuliselt sellised). Seega - lahe lugeda. Ja kõik.
Teksti loeti eesti keeles

Kõigepealt: hästi valitud pealkiri. See kindlasti lisab punkte loo kontole.

Nauditav mäng maakate ja tulnuka vahel. Nii naljakas kui see ka pole, maalased suudavad esimese lahingu võita. Aga edasi läheb hullemaks. Mingi visioon antakse sellestki.

Alguses tekitas tüdimuse, et jälle, tulnuk versus maakas, kuid loo arenedes muutus kedratud süžeega lugu millekski enamaks. Võibolla seepärast kõrgeim hinne.

Teksti loeti eesti keeles

See on üks neid väheseid ulmelugusid, mida mulle on ümber jutustatud. Olin siis vast 14, aasta oli 1987. ja "Täheajast" polnud veel õhkugi. Hiljem seda ajakirjast lugedes oli äratundmise rõõm suur. Ja ka nüüd, aastaid hiljem ikka hea lugeda.

See lugu meeldib mulle eelkõige oma huumori poolest, neid kohti, kus laginal naerda saab, on mitmeid.
Jutus on ka mõned küsitavused, aga need on tühised.

Hinne kahtlematult kõrgeim.

Teksti loeti eesti keeles

Diplomaatiline puutumatus on minu esmakokkupuuteks Sheckleyga. Kuna tema muid teosed lugenud ei ole, ja 50ndate ulmekonteksti ei tunne, siis võrdlejat minust pole. Meeldis ladus jutustamisoskus ja loogikapõhine lähenemine, aga ka lahendamine ja lahenemine, mis ulme puhul mu meelest üsna tavatu on.
Teksti loeti inglise keeles

Mulle meeldis -- ja tekitab "viie" -- see, et tulnuka kaitsest läbimurdmiseks tuli aru saada kaitse olemusest, mitte seda juhuslike relvadega rünnata.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
x
Ulmik
1979
Kasutaja rollid
Viimased 22 arvustused:

Ei suuda kommenteerida selliseid häid ja lyhikesi jutukesi.Minul läx selle jutu pääle süda sookaks.
Teksti loeti eesti keeles

See on umbes nagu piibel eesti ulmemeeste jaoks.Viimase peal lood. Ma tean sõpra, kes hakkas selletõttu ulmefriigiks.
Teksti loeti eesti keeles

See on ju lõpp geniaalne lugu.Lõpuks ometi on maa tüübid hädas tyybiga, kes lihtsalt ei sure.Eriti masendav koht mingi Maa-armastaja jaoks on see kui kõik olemasolevad relvad olid juba äraproovitud Saadiku peal, siis tõugati sinna veel ebausustmingi puuvõõrik. Kahju, et ME võitsime selle lahingu. Maskeerimine???
Teksti loeti eesti keeles

Mis siin ikka öelda--klassika.Isegi mingil ajahetkel leidnud igast Lillatriibulisi Õgardeid oma voodi alt ja mujalt.
Teksti loeti eesti keeles

Lugesin ammu seetõttu erilist kommentaari ei lisa, kuid on hea.Tõsiselt hea.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Miks seda keegi lastekaks nimetas, Kääbik on ju sama rida siis. Võimas oli...ausõna.Väga suur oli tuju hakata võluriks.Kui tolkien ja Terry Brooks välja arvata siis oma alal parim.Väga tempokas.
Teksti loeti eesti keeles

Noo ei olnud yldse Kingilik, kuidagi väga mage oli ja ei saanudki aru, et oli nagu õudukas või midagi taolist.Nagu mingi kuiv romaan kellegilt algajalt. Ning jälle see tõlge!! Ei suvatsenudki uurida, kes see tõlkis.Imestan, et kolm andsin.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Nagu siin juba mainiti, oli see raamatu poolitamine väga nõme, sest esimene osa oli nagu proloog alles.Tõlge oli kuidagi väga kahtlane ja peale originaalis lugemist ei saanud kohati arugi millest jutt käib. Kuid kokkuvõttes raamat ise oli fantastiline ning õudusjudinad, mida ma sellest sain, tekitasid rohkem mõnu, kui unetuid õid. Lausa uppusin sellese romaani ning enne käest ei pannudki kui läbi oli. Tuleb meelde kuidas oleks peaaegu auto alla jäänud kui tänaval kõndisin nina raamatus.Yks Kingi parimaid.Kõhklematu viis.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Einoh, mis siis ikka oliu kyll hea raamat.Herbert oli kyll oma jagu vaeva näinud kogu selle syzee ylesehitamisega, sest peaaegu pool raamatust võttis raamatu tagumises otsas asuv sõnade seletus.Oli tunda meisterlikku sõnakäsitlust .Ma mingi osa lugesin inglise keeles läbi ning soovitaks seda varianti nagu rohkem, kuigi tõlge oli ka väga hea.See sari on ka põhiline asi mille pärast Herbertit, kui kirjanikku yldse tuntakse.Tõeline SF-i tase.
Teksti loeti eesti keeles

Tundub, et see on lausa rohkem armastuse-eepos, kuid nojah.Mis veel öelda--teravcmeelne.Kummaliselt kaasakiskuv.Nukraks läheb lausa tuju.
Teksti loeti eesti keeles

Kirjutatud oli tõesti väga hästi, mahlakad laused või nii, aga ise kipun seda võrdlema Orwelliga.On sellised analoogsed, kuid see Orwelli õudus, see paanikatunnet ei ole.Lõpu poole läks paremaks ning lõpp oli efektiivne, ei osanud arvata.Tegelikult võiks ka viie panna ,aga hing ei luba.
Teksti loeti eesti keeles

Enda vägistamine oli see kyll ning teinekord tean, et kui juba 2/3 loetud, aga ikka ei juhtu midagi, siis ei loe kah enam. No tõesti sisu ei olnud, see ei sobi isegi lastele.Väga vilets fantaasia.Kuivad hirmutamiskatsed.Kas tõesti ei ole võimalik nulli panna?!
Teksti loeti eesti keeles

Ei liigitaks seda kyll ulme alla, kuid Goldingit on yldse raske liigitada. Ega see liigitamine pole yldse ju nii oluline.Ta ju pärit meil Postwar- ajastust.Raamat...raamat oli kuradi hea!Horror on see sõna, mis peaaegu sobiks. Noo tõesti mingid süütukesed väiksed poisid yksi saarele ja kohe tapmiseks. Kirjutasin just sellest essee ja ei oska kohe midagi rohkemat lisada.Mingi irooniline lause jäi kusagilt selle raamatu kohta kõrva, et MIKROYHISKONNA VÕLUD.Ma ei tea imelik, aga kummitab.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Lihtsalt meeldis.No ausõna.On kyll leierdatud teema ja on selliseid paremaidki samasuguseid, kuid äratas hinges mingi igatsuse esitada kysimusi ja saada vastuseid.Mingi tõejanu. Ajamasin oli kyll yletähtsustatud ning muutus tyytuks pikapeale.Ei teagi tal teisi romaane- jutte.
Teksti loeti eesti keeles

Tase.Esimene raamat ulmevaldkonnast, mis jättis tõsiselt hea mulje. Muidugi see oli ka yx esimesi mida lugesin, aga see ei teda halvemaks. Techno-thriller nii teda vist kutsuti.Selline enneolnud süzee, kuid omapärane. Ei ytle yht paha sõna!
Teksti loeti eesti keeles

Kuidagi kahtlane, jättis sihukese tyhja mulje... noh kõht jäi tyhjaks ,aga ei kurvasta, et lugesin
Teksti loeti eesti keeles