Kasutajainfo

P. C. Jersild

14.03.1935-

Teosed

· Isaac Asimov ·

The Machine That Won the War

(jutt aastast 1961)

ajakirjapublikatsioon: «The Magazine of Fantasy and Science Fiction» 1961; oktoober
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Masin, mis sõja võitis»
antoloogia «Lilled Algernonile: Anglo-ameerika kirjanike ulmelugusid» 1976

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
18
9
0
0
1
Keskmine hinne
4.536
Arvustused (28)

Ai-ai-ai, Hea Doktor, kuidas siis nii?! NII õelad naljad. Kuigi IA robotilood on laialt tuntud (ja head), meeldivad tema "Multivac'i" jutukesed mulle palju enam. Sisust ma rääkima ei hakka (seda teavad niikuinii kõik), lisan vaid oma arvamise, et koos "Huumori lõpuga" on tegemist IA parima lühijutuga.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Yldiselt nõustun Wõrokaga. Igastahes on mulle sellest jutust komme kylge jäänud, raskete valikute juures taskust mynti otsida.. Hmm.. vist esimene Asimov siin baasis mille kohta ma sõna olen võtnud.
Teksti loeti eesti keeles

Väga hea jutt suurepärase puändiga. Koos "Huumori lõpuga" peaks andma vist 10 palli?
Teksti loeti eesti keeles

Iseenesest on see lugu pigem teadlaste anekdoot - teadlaste ringkondades levinud nalja vaba ymberjutustus . Sellest kuidas eksperimendiandmeid teooritega kooskolla viiakse. Tambovi konstant jne. Erinevalt Wõrokast mulle Asimovi Multivaci lood peale ei lähe - ma vihkan neid. See on siiski yks paremaid.
Teksti loeti eesti keeles

Multivacil on üks paha viga - ta on elektronlampe ja arvutit samastava ajajärgu nurisünnitis. Asimov on miniaturiseerimist küll ette näinud robotite juures (Mõelge vaid selle üle, kui palju läheb vaja matemaatikat, et näiteks trepist ülesminekut korralikult kirjeldada, jaapanlased said sellega alles hiljuti hakkama, rääkimata palju keerulisemates ülesannetes, mida ta robotid mängleva kergusega sooritavad), jättis aga selle täiest tähelepanuta raalidest kirjutades. Tema kogu ühiskonda kontrolliva arvuti idee, mida teenindab terve linn, on lihtsalt tehnikaliselt küündimatu ja käesolevas loos tuleb see isegi vähe esile. Selle pärast meeldib käesolev mulle rohkem kui ükski teine Multivaci lugu, millele ma üle 3 ei paneks. Selles loos on teatud varjatud sümolism (võib olla ka teistes, kuid sealt pole viitsinud otsida) - Multivaci, Maa võimsuse, tarkuse ning teaduse sümbolit võetakse alati piiramatu autoriteedina, lähemalt uurimata tema kasutamise tagamaid. Kas ei tule ette sarnasus poliitilise organisatsiooniga? Bill Clintoniga pidi olema võimalik igas asjas golfiväljakul kokku leppida ning Austraalia peaminister olevat selle tõttu hakanud golfi õppima, nagu kurjad keeled räägivad.
Teksti loeti eesti keeles

Tõttöelda küllaltki tobe lugu, mis saab nelja ehk ainult nostalgia tõttu. Hiljuti lugesin uuesti üle ja oligi täpselt seesama jama, millepärast, ma Asimovi anekdoote taluda ei suuda: ilgelt pikk ja mõttetu keerutamine... mõttetu ballast igatahes. Edaspidi ilmselt ei loe kah :(
Teksti loeti eesti keeles

Mahe lugu! Ka mulle meeldivad need Multivaci lood rohkem, kui piibli (käskude teemalised) "US Robots" sarja jutud. Selle jutu juures meeldib mulle kõik: sisu, kirjeldused ning ka mõte. Pikalt lobiseda pole muidugi mõtet: jutt on maakeelsele lugejale ilmselt tuttav - koos Sheckley looga "Ghost V" on antud kirjatükk enimarvustatud jutt BAASis. Üks asi paneb mind küll imestama: USAs - kus igasugused teemakogud on hästi IN - pole siiani ilmunud kogu, kus oleks kõik Multivaci lood ühtede kaante vahele kokku kogutud. Või juba on?
Teksti loeti eesti keeles

Eelkirjutajad on mitmel korral Multivaci ja robotite lugusid võrrelnud, minule isiklikult meeldivad mõlemad, ei tule küll ühtki teist sarja meelde, kus nendest teemadest nii palju mõnusaid konkse oleks leitud. Olgu igasuguste muude asjadega, kuidas on, nende kahe sarja tõttu on Asimov üks olulisematest autoritest minu praeguse maailma kujundamisel.
Teksti loeti inglise ja eesti keeles

Yks Asimovi paremaid jutte, kuigi EI OLE minu arust k6ige parem. Viit v22rib aga k1ll. M1nti mina ei loobi, seega on teema veidi v66ras, aga jutt on h2sti kirjutatud ning 1ldinimliku varjundiga sellest hoolimata. Et see, mida inime teeb, v6ib olla vahel t2isulik, aga n2ed, juhust on vahel vaja. Ja seda t2iuslikku juhuse saavutamise mudelit ei ole inimene siiamaani veel v2lja t88tanud, m1ndi loopimine yks etemaid viise.
Teksti loeti eesti keeles

Mis teha, aga mina loen seda parimaks IA jutuks, mis on Eesti keelde tõlgitud. Mitte, et neid palju oleks, aga ikkagi. Julgustükk oli loo kirjutamise ajal näidata, et suurimad otsused Inimese ajaloos tehakse ka tulevikus vastavalt juhusele, mitte aga kindlalt välja arvutatud reeglite põhjal. Ja mina hoian pärast selle loo uuestilugemist taskus täringuid, kuna otsused minu elus nõuavad sageli valikut neetult suuremast hulgast kui kaks.Viis antud jutule, härrased.
Teksti loeti eesti keeles

Hea jutt, aga ei tule meelde praegu, mille poolest inimene siiski neist masinatest üle oli. Kui ei olnud millegi poolest üle, vaid oli parem lihtsalt sellepärast, et oli inimene, siis on meil tegu antropošovinismiga...
Teksti loeti eesti keeles

Mul on vist midagi viga, aga minu meelest on see lugu kuidagi väga triviaalne. Kui just anekdoot, siis selline, mida räägivad üksteisele algklassilapsed. Võib-olla on minu viga selles, et ma ei suuda seda kirjandust ajastu kontekstis vaadelda. Aga midagi pole teha.
Teksti loeti eesti keeles

Naljakas on see, et tegelikult ei ole lugu ju inimese ja arvuti vahekorrast, vaid inimese ja inimese. Inimene kasutas arvutit, et veenda sõdijaid võidu paratamatusest. Mõnel teisel ajal oleks kasutatud jumalat. Kas masin täitis ülesande? Jah.
Teksti loeti eesti keeles
x
Ulmik
1979
Kasutaja rollid
Viimased 22 arvustused:

Ei suuda kommenteerida selliseid häid ja lyhikesi jutukesi.Minul läx selle jutu pääle süda sookaks.
Teksti loeti eesti keeles

See on umbes nagu piibel eesti ulmemeeste jaoks.Viimase peal lood. Ma tean sõpra, kes hakkas selletõttu ulmefriigiks.
Teksti loeti eesti keeles

See on ju lõpp geniaalne lugu.Lõpuks ometi on maa tüübid hädas tyybiga, kes lihtsalt ei sure.Eriti masendav koht mingi Maa-armastaja jaoks on see kui kõik olemasolevad relvad olid juba äraproovitud Saadiku peal, siis tõugati sinna veel ebausustmingi puuvõõrik. Kahju, et ME võitsime selle lahingu. Maskeerimine???
Teksti loeti eesti keeles

Mis siin ikka öelda--klassika.Isegi mingil ajahetkel leidnud igast Lillatriibulisi Õgardeid oma voodi alt ja mujalt.
Teksti loeti eesti keeles

Lugesin ammu seetõttu erilist kommentaari ei lisa, kuid on hea.Tõsiselt hea.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Miks seda keegi lastekaks nimetas, Kääbik on ju sama rida siis. Võimas oli...ausõna.Väga suur oli tuju hakata võluriks.Kui tolkien ja Terry Brooks välja arvata siis oma alal parim.Väga tempokas.
Teksti loeti eesti keeles

Noo ei olnud yldse Kingilik, kuidagi väga mage oli ja ei saanudki aru, et oli nagu õudukas või midagi taolist.Nagu mingi kuiv romaan kellegilt algajalt. Ning jälle see tõlge!! Ei suvatsenudki uurida, kes see tõlkis.Imestan, et kolm andsin.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Nagu siin juba mainiti, oli see raamatu poolitamine väga nõme, sest esimene osa oli nagu proloog alles.Tõlge oli kuidagi väga kahtlane ja peale originaalis lugemist ei saanud kohati arugi millest jutt käib. Kuid kokkuvõttes raamat ise oli fantastiline ning õudusjudinad, mida ma sellest sain, tekitasid rohkem mõnu, kui unetuid õid. Lausa uppusin sellese romaani ning enne käest ei pannudki kui läbi oli. Tuleb meelde kuidas oleks peaaegu auto alla jäänud kui tänaval kõndisin nina raamatus.Yks Kingi parimaid.Kõhklematu viis.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Einoh, mis siis ikka oliu kyll hea raamat.Herbert oli kyll oma jagu vaeva näinud kogu selle syzee ylesehitamisega, sest peaaegu pool raamatust võttis raamatu tagumises otsas asuv sõnade seletus.Oli tunda meisterlikku sõnakäsitlust .Ma mingi osa lugesin inglise keeles läbi ning soovitaks seda varianti nagu rohkem, kuigi tõlge oli ka väga hea.See sari on ka põhiline asi mille pärast Herbertit, kui kirjanikku yldse tuntakse.Tõeline SF-i tase.
Teksti loeti eesti keeles

Tundub, et see on lausa rohkem armastuse-eepos, kuid nojah.Mis veel öelda--teravcmeelne.Kummaliselt kaasakiskuv.Nukraks läheb lausa tuju.
Teksti loeti eesti keeles

Kirjutatud oli tõesti väga hästi, mahlakad laused või nii, aga ise kipun seda võrdlema Orwelliga.On sellised analoogsed, kuid see Orwelli õudus, see paanikatunnet ei ole.Lõpu poole läks paremaks ning lõpp oli efektiivne, ei osanud arvata.Tegelikult võiks ka viie panna ,aga hing ei luba.
Teksti loeti eesti keeles

Enda vägistamine oli see kyll ning teinekord tean, et kui juba 2/3 loetud, aga ikka ei juhtu midagi, siis ei loe kah enam. No tõesti sisu ei olnud, see ei sobi isegi lastele.Väga vilets fantaasia.Kuivad hirmutamiskatsed.Kas tõesti ei ole võimalik nulli panna?!
Teksti loeti eesti keeles

Ei liigitaks seda kyll ulme alla, kuid Goldingit on yldse raske liigitada. Ega see liigitamine pole yldse ju nii oluline.Ta ju pärit meil Postwar- ajastust.Raamat...raamat oli kuradi hea!Horror on see sõna, mis peaaegu sobiks. Noo tõesti mingid süütukesed väiksed poisid yksi saarele ja kohe tapmiseks. Kirjutasin just sellest essee ja ei oska kohe midagi rohkemat lisada.Mingi irooniline lause jäi kusagilt selle raamatu kohta kõrva, et MIKROYHISKONNA VÕLUD.Ma ei tea imelik, aga kummitab.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Lihtsalt meeldis.No ausõna.On kyll leierdatud teema ja on selliseid paremaidki samasuguseid, kuid äratas hinges mingi igatsuse esitada kysimusi ja saada vastuseid.Mingi tõejanu. Ajamasin oli kyll yletähtsustatud ning muutus tyytuks pikapeale.Ei teagi tal teisi romaane- jutte.
Teksti loeti eesti keeles

Tase.Esimene raamat ulmevaldkonnast, mis jättis tõsiselt hea mulje. Muidugi see oli ka yx esimesi mida lugesin, aga see ei teda halvemaks. Techno-thriller nii teda vist kutsuti.Selline enneolnud süzee, kuid omapärane. Ei ytle yht paha sõna!
Teksti loeti eesti keeles

Kuidagi kahtlane, jättis sihukese tyhja mulje... noh kõht jäi tyhjaks ,aga ei kurvasta, et lugesin
Teksti loeti eesti keeles