Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Aldous Huxley

26.07.1894–22.11.1963

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Robert Sheckley ·

Ghost V

(jutt aastast 1954)

ajakirjapublikatsioon: «Galaxy Science Fiction» 1954; oktoober
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Tont nr. 5»
antoloogia «Lilled Algernonile: Anglo-ameerika kirjanike ulmelugusid» 1976

«Tont nr 5»
Robert Sheckley «Tont nr 5» 2016

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
25
6
2
0
0
Keskmine hinne
4.697
Arvustused (33)
Avo Nappo

Jutt on oma aujärje kohalikus ulmekultuurikihis igati ära teeninud. Igastahes meeldib ta mulle (ja mitte ainult sentimentaalsetel põhjustel) märksa rohkem kui ylejäänud Gregori ja Arnoldi lood. Lillatriibuline Õgard oli omal ajal ikka vähemasti sama populaarne kirjanduslik kangelane kui Siil Udus.
Teksti loeti eesti keeles
Jüri Kallas

Seda juttu lugesid omal ajal vist kõik.

Mul oli klassivend, kes polnud elus ühtegi raamatut läbi lugenud, kuid mingil hetkel ta vihastus, et kõik räägivad mingist Lillatriibulisest Õgardist ning ta luges ka selle jutu läbi, et oleks võimalik sõna vahele öelda.

Ka tundub see jutt Gregori ja Arnoldi sarjas kõige parem olevat... teised, mida ma olen lugenud jäävad tasemelt pisut allapoole.

Jutu «Tont nr. 5» põhjal olevat kohalikus teles ka miskit lavastust tehtud... otsustades vastukajade järgi, on mul vedanud, et ma seda näinud pole...
Teksti loeti eesti, vene ja inglise keeles
Laur Salundi

Üheselt, st. viieselt hinnatav lugu. Väga hea igas mõttes: kiire, humoorikas (must), põnev ja muud ei olegi ju vaja.
Teksti loeti eesti keeles
kuits

Mõnus-lõbus lugu lastele pimedas toas rääkimiseks. Ega ta endal ka paha lugeda polnud. Aga ärge te jumala pärast seda Eesti telelavastust vaadake.(Aga te nigunii vaatate).
Teksti loeti eesti keeles
Andri Riid

Ülesehituselt on tegu üsna tüüpilise Gregori-Arnoldi looga, kuid erilised on need gaasi mõjul alateadvusest ``materialiseeruvad`` kurjamid - Varjumees, Suur Möriseja, Lillatriibuline Õgard. Selliste olevuste väljamõtlemiseks peab fantaasiat ja (heas mõttes) lapsemeelsust olema. Esmatutvus jutuga leidis aset juba varases nooruses, kui ca 70. a. vanune hoidjatädi (!) ta mulle ümber jutustas. Joonistasin pilte Lillatriibulisest Õgardist etc.
Teksti loeti eesti keeles
Olev Toom

Väga mõnus jutt, kahtlemata, ... aga Sheckleyl on niisuguseid palju; käesolev on (ehk kergesti kättesaadavuse tõttu) natuke üle kiidetud.
Teksti loeti eesti keeles
Ulmik

Mis siin ikka öelda--klassika.Isegi mingil ajahetkel leidnud igast Lillatriibulisi Õgardeid oma voodi alt ja mujalt.
Teksti loeti eesti keeles
Katariina Roosipuu

Lillatriibuline õgard paistab ilmselt paljude lemmikloom olevat? ;) Tunnistan isegi nõrkust lillade triipudega loomakeste vastu. Kirjanduse ajalukku läheb see stseen, kui viisaka olemisega õgard-elukas palub ehmunud meesolendil õunu syya - see pidavat liha maitset parandama... Ja milline sõbralikult asjalik suhtumine teise ärasöömisesse! Parim variant, kui seda nagunii teha tuleb ;)
Teksti loeti eesti keeles
TVP

Jaa. Lapsepõlv tuleb meelde. Tont Hubert ja rohelised piirakad olid vanema õe lemmikterroriseerimisvahendid. Õnneks polnud tema _seda_ juttu lugenud. Muidu oleks mu varane noorus hulga õudsemaks kujunenud.
Teksti loeti eesti keeles
Satyros

Jutuke oli nigel ja seda sõna otseses mõttes. Nimelt liiga lapsik. See sobikski rohkem mingitele pägalikele lugemiseks kuidmitte mingile vanemale ulmefännile. Kuid selle raamatu paremaks küljek oli nimelt humoorikas teksti kujundus. Nimelt nalja sai seal hulgaliselt. Kuid veel halbadest külgedest nimelt see jutt ei ole vist mitte mõeldud õudusena kuna midagi õudsat sealt ma ei leidnud. Nii, et seda on raske kuhugi kategooriasse liigitada, kuna otseselt õudne see ei olnu, fantasy on sellest kaugel ja sciens-fiction...vaevalt. Juttu lugesin kui rohkem nalja.
Teksti loeti eesti keeles
Dragofor

Humoristlikus laadis küll, aga siiski üsna mittemidagi ütlev jutt. Üldse paistab, et need Gregori ja Arnoldi lood on suhteliselt iseäralikud selle poolest, et neis pole midagi iseäralikku. Küll tuleb nentida, et need kollid-trollid olid ikka lahedada küll. Ideed lapsikuks pidada? Nojah, eks igal ole omad arvamused. Ent ehkki kirjastiili üle võib siiski vaielda ning kohatistele ebaloogilisustele vaatamata on lugu siiski loetav ning huvitav.
Teksti loeti eesti keeles
Taivo Rist

Klassiku tunnuseks on tema teoste olemasolu kohustusliku kirjanduse nimestikus. "Tont nr. 5" on Mihkel Rebase 8. klassi kirjanduse õpikus sees. See on juba kvaliteedimärk.
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

On ikka kole küll kui oma sügavaimad hirmud tegelikuks saavad ning sinuga siis seda teevad, mida kõige rohkem kardad. Ei julge magama jääda, sest siis tuleb voodi alt koll välja, ei julge üles tõusta, siis võtab koll jalast kinni, ei julge silmi lahti teha, sest siis äkki vaatab koll otsa. Äkki on koll juba siin. Appi!!
Teksti loeti eesti keeles
AR

Väga hea lugu, mida on üsna põnev lugeda. Lapsepõlve koletiste elluärkamine on vist kõige kohutavam asi, mis sinuga juhtuda võib.
Teksti loeti eesti keeles
Kalevipoeg

Ehkki ta veidi lapsemeelne ja "Lilled Algernonile" kogumiku tekstidest keskmisel (OK, tugevama poole keskmisel) tasemel, on tegemist siiski millegagi, mis meelde jääb. Seda just tänu õuntele. Nujah, ma ise olen ikka mitu korda jäänud mõtlema, kuidas käituksin, kui keegi soovitaks mul mu liha maitse parandamiseks õunu syya.

Igati lahe lugemisr&otil;õm ta igatahes on; ja kirjanduse õpikus on ta sees ka. Osad teda sellest viimasest kohast nagu vaid teavadki.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Saan hakkama p6hjalikuma pyhaduse ryvetamisega ja panen Eesti ulmehulludele kanoonilises teoses ilmunud jutule "kolme". Mitte selle pärast, et ta halb oleks. Juhul, kui see oleks ainus Sheckley, mida lugenud olen, saaks ta viie, aga... Aga tema pole ainus mitte ja IMHO on onu Robertil tuntavalt tugevamaid/t6husamid lugusid. "Tondist" jääb piiizut puudu Shekley nii armsast kyynilisest suhtumisest endasse, oma tegelastesse ja oma ehitatud maailma. Sorry, aga ei venita yle kolme kuidagi.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Janek H.

Peaks kah oma viie ära lajatama. Üks esimesi ulmejutte üldse, mis ma läbi lugesin ja tollal jättis vägagi positiivse mulje.
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Tõenäoliselt üks esimesi ulmelisi tekste, mida ma lugenud olen. Robert Shekley kirjutas oma eluajal palju häid ja humoorikaid tekste, kuid see on kindlasti tema üks parimaid. "Tont nr. 5" on nii lihtne ja loogiline, et veab iga kord suu muigvele. Tõesti hea jutt, kindlasti viite väärt.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Rätsep

Aastaid tagasi sai seda lugu "Lilledest Algernonile" loetud ja nüüd, kus lõpuks ilmus Sheckley´ esimene eestikeelne jutukogu, mis "Tont nr 5-t" ava- ning nimiloona sisaldab, lugesin loo uuesti läbi. (Kodumaist telelavastust näinud pole, mida ka ei kahetse.)

"Tont nr V" pole otseselt paha lugu, aga eks ta veidi lapsik on küll... ja nagu eelnevatest arvustustest aru saada võib, tuleneb loo kultuslik maine kohalike ulmefännide seas just teatud põlvkonna lapsepõlvenostalgiast. Raske on hoiduda mõttemängust, et kuidas oleks sarnase sündmustikuga teksti pannud kirja Stephen King-igatahes Lillatriibuline Õgard ja muud lapsepõlvekollid oleks märksa jubedamaks kirjutatud.

Loo hindeks "4-".
Teksti loeti eesti keeles
x
Ulmik
1979
Kasutaja rollid
Viimased 22 arvustused:
Ulmik

Ei suuda kommenteerida selliseid häid ja lyhikesi jutukesi.Minul läx selle jutu pääle süda sookaks.
Teksti loeti eesti keeles
Ulmik

See on umbes nagu piibel eesti ulmemeeste jaoks.Viimase peal lood. Ma tean sõpra, kes hakkas selletõttu ulmefriigiks.
Teksti loeti eesti keeles
Ulmik

See on ju lõpp geniaalne lugu.Lõpuks ometi on maa tüübid hädas tyybiga, kes lihtsalt ei sure.Eriti masendav koht mingi Maa-armastaja jaoks on see kui kõik olemasolevad relvad olid juba äraproovitud Saadiku peal, siis tõugati sinna veel ebausustmingi puuvõõrik. Kahju, et ME võitsime selle lahingu. Maskeerimine???
Teksti loeti eesti keeles
Ulmik

Mis siin ikka öelda--klassika.Isegi mingil ajahetkel leidnud igast Lillatriibulisi Õgardeid oma voodi alt ja mujalt.
Teksti loeti eesti keeles
Ulmik

Lugesin ammu seetõttu erilist kommentaari ei lisa, kuid on hea.Tõsiselt hea.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Ulmik

Miks seda keegi lastekaks nimetas, Kääbik on ju sama rida siis. Võimas oli...ausõna.Väga suur oli tuju hakata võluriks.Kui tolkien ja Terry Brooks välja arvata siis oma alal parim.Väga tempokas.
Teksti loeti eesti keeles
Ulmik

Noo ei olnud yldse Kingilik, kuidagi väga mage oli ja ei saanudki aru, et oli nagu õudukas või midagi taolist.Nagu mingi kuiv romaan kellegilt algajalt. Ning jälle see tõlge!! Ei suvatsenudki uurida, kes see tõlkis.Imestan, et kolm andsin.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Ulmik

Nagu siin juba mainiti, oli see raamatu poolitamine väga nõme, sest esimene osa oli nagu proloog alles.Tõlge oli kuidagi väga kahtlane ja peale originaalis lugemist ei saanud kohati arugi millest jutt käib. Kuid kokkuvõttes raamat ise oli fantastiline ning õudusjudinad, mida ma sellest sain, tekitasid rohkem mõnu, kui unetuid õid. Lausa uppusin sellese romaani ning enne käest ei pannudki kui läbi oli. Tuleb meelde kuidas oleks peaaegu auto alla jäänud kui tänaval kõndisin nina raamatus.Yks Kingi parimaid.Kõhklematu viis.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Ulmik

Einoh, mis siis ikka oliu kyll hea raamat.Herbert oli kyll oma jagu vaeva näinud kogu selle syzee ylesehitamisega, sest peaaegu pool raamatust võttis raamatu tagumises otsas asuv sõnade seletus.Oli tunda meisterlikku sõnakäsitlust .Ma mingi osa lugesin inglise keeles läbi ning soovitaks seda varianti nagu rohkem, kuigi tõlge oli ka väga hea.See sari on ka põhiline asi mille pärast Herbertit, kui kirjanikku yldse tuntakse.Tõeline SF-i tase.
Teksti loeti eesti keeles
Ulmik

Tundub, et see on lausa rohkem armastuse-eepos, kuid nojah.Mis veel öelda--teravcmeelne.Kummaliselt kaasakiskuv.Nukraks läheb lausa tuju.
Teksti loeti eesti keeles
Ulmik

Kirjutatud oli tõesti väga hästi, mahlakad laused või nii, aga ise kipun seda võrdlema Orwelliga.On sellised analoogsed, kuid see Orwelli õudus, see paanikatunnet ei ole.Lõpu poole läks paremaks ning lõpp oli efektiivne, ei osanud arvata.Tegelikult võiks ka viie panna ,aga hing ei luba.
Teksti loeti eesti keeles
Ulmik

Enda vägistamine oli see kyll ning teinekord tean, et kui juba 2/3 loetud, aga ikka ei juhtu midagi, siis ei loe kah enam. No tõesti sisu ei olnud, see ei sobi isegi lastele.Väga vilets fantaasia.Kuivad hirmutamiskatsed.Kas tõesti ei ole võimalik nulli panna?!
Teksti loeti eesti keeles
Ulmik

Ei liigitaks seda kyll ulme alla, kuid Goldingit on yldse raske liigitada. Ega see liigitamine pole yldse ju nii oluline.Ta ju pärit meil Postwar- ajastust.Raamat...raamat oli kuradi hea!Horror on see sõna, mis peaaegu sobiks. Noo tõesti mingid süütukesed väiksed poisid yksi saarele ja kohe tapmiseks. Kirjutasin just sellest essee ja ei oska kohe midagi rohkemat lisada.Mingi irooniline lause jäi kusagilt selle raamatu kohta kõrva, et MIKROYHISKONNA VÕLUD.Ma ei tea imelik, aga kummitab.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Ulmik

Lihtsalt meeldis.No ausõna.On kyll leierdatud teema ja on selliseid paremaidki samasuguseid, kuid äratas hinges mingi igatsuse esitada kysimusi ja saada vastuseid.Mingi tõejanu. Ajamasin oli kyll yletähtsustatud ning muutus tyytuks pikapeale.Ei teagi tal teisi romaane- jutte.
Teksti loeti eesti keeles
Ulmik

Tase.Esimene raamat ulmevaldkonnast, mis jättis tõsiselt hea mulje. Muidugi see oli ka yx esimesi mida lugesin, aga see ei teda halvemaks. Techno-thriller nii teda vist kutsuti.Selline enneolnud süzee, kuid omapärane. Ei ytle yht paha sõna!
Teksti loeti eesti keeles
Ulmik

Kuidagi kahtlane, jättis sihukese tyhja mulje... noh kõht jäi tyhjaks ,aga ei kurvasta, et lugesin
Teksti loeti eesti keeles