Vanale heale asjale on sisse puhutud uus hing, ent tugevalt on tunda, et härra on väsinud.
1.
6
3.0
2.
4
2.25
3.
28
4.321
4.
3
4.667
5.
42
4.667
6.
43
4.698
8.
6
4.833
10.
3
3.667
12.
1
5.0
13.
3
4.667
14.
4
4.5
1.
1
2.0
4.
2
4.5
7.
4
5.0
8.
3
4.333
9.
1
5.0
10.
1
4.0
1.
2
4.0
6.
2
3.5
8.
2
5.0
10.
3
4.667
11.
3
5.0
20.
2
4.5
22.
3
3.0
23.
1
5.0
24.
2
5.0
25.
2
4.0
26.
2
4.5
27.
1
3.0
32.
7
5.0
33.
7
4.857
34.
7
4.714
35.
2
4.5
36.
13
4.846
37.
6
4.5
39.
1
4.0
40.
4
4.5
42.
1
3.0
43.
2
4.5
45.
3
4.667
46.
3
4.333
47.
1
5.0
49.
4
3.5
50.
1
4.0
51.
1
5.0
52.
1
4.0
53.
2
4.0
54.
1
4.0
55.
1
4.0
56.
1
4.0
57.
1
5.0
58.
2
3.5
59.
1
3.0
60.
1
4.0
61.
1
5.0
62.
2
4.5
63.
2
4.5
64.
2
4.0
65.
5
4.4
76.
1
1.0
78.
1
5.0
80.
4
3.5
82.
1
5.0
83.
1
5.0
85.
1
5.0
99.
2
4.5
105.
2
5.0
106.
1
5.0
114.
1
5.0
7.
17
4.059
15.
1
4.0
26.
4
4.75
30.
1
4.0
81.
5
4.4
82.
1
5.0
83.
1
4.0
(romaan aastast 1992)
Veidi järele mõelnult: Adamsi vähesemast särtsust on siiski küll, et raamatut naljakaks ja huvitavaks teha. Nautisin eriti seda kohta, kus peategelane Adam (oli nii, jah?) sattus ühes pilvelõhkujas lõksu ning see viis, kuidas ta sealt pääses oli nii Adamsilikult absurdne, et juba selle eest võiks raamatule viie anda. Särtsu suhteline vähesus varasemate triloogia osadega võrreldes aga paneb viiele miinuse taha.
Vahest väljaarvatud viimane raamat mis paistab kui "afterthought" - umbessamasugune nagu Douglas Adamsi "MostlyHarmless" mis liialt kordab eelnevat.
Ebameeldiv oli eestikeelne tôlge, lugesin paar lehte enne kui tundsinet rohkem ei taha. Eriti konarlik oli nimede tôlkimise kohalt; Sparrowhawk - Raudkull on lausrôve;üks Pääsuhaugas, kerge ja lendlev -teine raske nagu pähevajutatud teraskiiver. `Ea loomisloo` "Ainult vaikuses sôna, ainult pimeduses valgus on..." oli ka äratundmatuseni moonutatud.Kui vôimalik laseks uuesti tôlkida.
Reaalsed tagamaad selle sajandi II sõjale on vähemalt sama sünged, eetika ja illusioonitud kui Ehrenburgi looski.
Lugu on sünge ja realistlik, tolleaaegses Liidus olid allegooriad märksa selgemad kui nad oleks tohtinud olla - ja siit ka põhjus miks raamat kunagi NLis ilmavalgust ei näinud. Esmatrükk, samuti 24 aastal, oli Ühendriikides ja teine paar aastat hiljem Prantsusmaal.
Raamatut tasub lugeda eelkõige neil keda huvitab sotsiaalpsühholoogia või kes usuvad utoopia võimalikkuses maa peal ...
Zamjatin oli muuseas ka see kes ütles: Vene kirjandusel on vaid üks tulevik -- minevik