Juhtusin kord kooli ingliskeelses raamatukogus ringi vaatama, et kas ehk midagi huvitavat pole - ja yks so~ber siis soovitas, et vo~ta Tolkien ette. Kuigi "Kääbik" oli yks mu lapepo~lve lemmikraamatutest, suhtusin ma sellesse teosesse algul siiski kahtlevalt. Ta oli lihtsalt kole paks.Algusega läks palju vaeva - selle Shiresse sisse elamisega. Edasi läks lugemine juba palju kiiremini. Lugesin just syndmusi ja maailma - ning need mo~lemad avaldasid muljet. Jah, kindlasti on teisi häid fantasy-teoseid, näiteks Leiberil vo~i Sapkowskil vo~i Eddingsil, ent need on lihtsalt teistsugused, teises laadis kirjutatud. Kirjandus pole mingi skalaarne nähtus, kus ko~ik yhes mo~o~tkavas, ja teises laadis/teisel eesmärgil loodud teost esimesega vo~rreldes vo~ib vaid o"elda, et mulle see kirjutamislaad meeldib, v6i ei meeldi, ja kui tugev see antud stiilis on.See maailm kiskuski mu oma ryppe, ja kuigi ma tunnistan, et teoses on hulgaliselt no~rkasid kohti, on see maailm siiski mu jaoks veel siiamaani sama imeline, kui toona - ja ma yritan siiamaani maailmale ise seda tunnet edastada, mis tekkis teose parimate kohtade lugemisel. Mis sellest raamatust sisi meelde jäi - peale selle, et ta pikk oli? Kindlasti meeldis Moria - teekond Elrondi elupaigast Lorienini on minu jaoks teose parim osa, mida ma ikka ja ja"lle yle loen. Moria - ko~ik, mis "Kääbikus" selle kohta kirjutati, sai selles raamatus uue ja erilisema kuue. Moria - jah, see on paljudele saanud tolkienilikkuse symboliks, pärlisk ta loomingus. Sellega seoses meenub kindlasti hulk sellenimelisi -selleteemalisi arvutimänge... ja muid RPG`sid. Moria on miski, mille pärast seda teost lugeda tasub. Ta kaldub sinna kivikirjelduste ja vo~o~ranimeliste jo~gede kanti, mis vo~ivad teose mo~nele vastuv6etamatuks muuta ( mulle aga meeldisid - olen juba selline reisikirjeldusi nautiv tyyp), aga Morias on kindlalt ka teose liigutavaim osa - Balini ja yhes sellega ka "Kääbiku" maailma haud - ja taplus, kus langeb seda maailma symboliseeriv Gandalf - kyll veidike hiljem, aga piisavalt lähedal, et seda yhe syndmusena tajuda. Ja edasi seda maailma enam pole, on uus ja vaenulik ilm, kus vanadtegelased muunduvad uuteks, Gandalf ja Aragorn synnivad superheerostena ymber, kääbikuist saab saagavääriline rahvas, haldjad muutuvad bardidest so~dalasteks, ja Yrgmaa muutub vaid killukeks suuremast maailmast. Selle maailma uurimiseks lugesin hiljem teost ka soome keeles - ingliskeelses puudusid lisad - ja ytlen, et väga paljust ma ilma ei jäänud. Maailmast andis see kyll veidi parema pildi, kuid mitte nii oluliselt, et neid kindlalt igasse väljaandesse soovitaks. Jutustusena oli ko~ik see syndmustik lihtsalt paremini hoomatav. Ka polnud lisades seda dialoogi, mis kohati lame ja abitu, aga kohati hästi andekas, eriti Guglungile mo~eldes, kes on armsaim koll ja LOTRis kindlasti palju huvitavamalt kujutatud, kui "Kääbikus". Ylejäänud muutuste puhul ei ole ma sugugi kindel, et need teosele midagi juurde andsid, et need viisid teose mingi ko~rgema täiuslikkuse poole.Mo¤ed kohad sellest raamatust on muutunud minu jaoks kultuslikuks, ja just Guglungi koha pealt. "Ei taha kala!" on yks väljend, mis sealt - k1ll juba eestinduse vahendusel - mu tavakasutusse on jo~udnud. Eestinduse kohta nii palju vo~ib ju o"elda, et nagu Ene ise ka tunnistas, oli see kohati nigel - seal esines isegi otseseid vigu. Ka oleks mulle rohkem meeldinud, kui see oleks jäänud rohkem kas algse vo~i siis "Kääbiku" vastelisuse juurde, mitte et Ene oleks yritanud luua mingit omaenese vahevormi. Jah, Shire pole ju Inglismaa, aga ta pole ka mingi agraarne Eesti kolkanurk, et seal peaks elama Ahjotagused... See selleks, aga mul oli kahju sellest, et nii Meriadoc kui ka Peregrin muudetud said - eestlastel on olnud nende nimede adumiseks piisavalt kontakte. Kindlasti oli aga hea leid Kangevirde jo~gi -kui koolis käies yritasin lapsikus vasikavaimustuses ise ka seda to~lkida, siis oli see koos yhe nimega, mille käänamist arutati, yks suuremaid probleeme.Nii et see teos mulle meeldis, aga mitte niivo~rd, et teda ikka ja jälle yle loeks, et ma seda mingiks kultusteoseks peaks. Pigem loen taeda mitmes eri väljaandes, mis omavahel erinemas, ja yritan iga kord seda maailma siis ka vastavalt uue nurga alt näha. Teost lugesin inglise, eesti, vene, soome keeles.
