Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Vadim Ohhotnikov ·

Dorogi vglub

(romaan aastast 1950)

eesti keeles: «Teed sügavusse»
Tallinn, ERK, 1952

Hinne
Hindajaid
0
3
2
0
2
Keskmine hinne
2.857
Arvustused (7)

See teos on midagi ääretult kummalist,nimelt on see ainuke vene ulmeromaan,(minu teada) mida raamatus endas väga teaduslikuna välja reklaamitakse, tõeline Science Fiction.Lisada tuleb veel, et see eksemplar, mis mulle kätte sattus, oli kunagi kuulunud EK(b)KK lektorite raamatukogule, nii et "feeling" oli täielik.Aga sisust endast: Peategelaseks on tubli kommunistlik insener, kes saabub "geoloogilise luure" tehnoloogiat välja arendavasse instituuti. Noorel inseneril on oma idee, allmaa paat, mida ta projekteerima tahab hakata, aga vahele tuleb erinevaid takistusi, mis muidugi tublide kolleegide kaasabil lahenevad. Tegelased on omal kombel mitmekülgsed, ei puudu ka "kapitalistlik paha", kes õigetele radadele juhitakse.Kogu tegevus on ideoloogiast läbi põimunud, jutt on seetõttu täis vastuolusid ja naeruväärsusi. Kõige rohkem meeldis mulle endale aga raamatu alguses olnud kommentaar, et romaani kohta arvamused saata populaarteadusliku kirjanduse osakonda..Kõik kokku oli niivõrd omapärane ja vürtsitatud veel tugeva naivismiga, nii et ma lihtsalt pean vähemalt/kõige rohkem nelja panema.
Teksti loeti eesti keeles

Kahtlemata on meeldejäävaim stseen allmaapaadi võiduka meeskonna, ennastsalgavate nõukogude inimeste ülevoolav rõõm võimsasse radioaktiivse kiirguse allikasse sattumisest ja kodumaa rikastamisest uraanimaagi uue võimsa leiukohaga.

Aga... ei olnud ju niii hull midagi :)

Kui raamatu alguses ehk ootaks sõiduvalmis võimsat raketti kosmodroomil, millega kihutatakse kangelastegusid sooritama a la "Purpurpunaste pilvede maa", siis sellest raamatust on kaks kolmandiku eelnev sõiduvahendi, allmaapaadi projekteerimine ja ehitamine instituudis ja luuleõhtud. Kusjuures, puuduvad läbi ja lõhki negatiivsed tegelased, on ainult "teelt eksinud".

Nagu eelnevalt on tabavalt märgitud - "omapärane".
Teksti loeti eesti keeles

Kuulge, kallid eelarvustajad! Sihuke keskmine hinne (3,0) paneb mõne inimese veel seda raamatut lugema ... me ei taha ligimeste kallal vaimset vägivalda tarvitada, ega?
Minu arvates kuulub "Teed sügavusse" vene kommunistliku saasta kõige alumisse kihti. Igatahes meeldis lapsest peast mulle "Polaarunistus" märksa rohkem, ja "220 päeva tähelaevas" oli suisa kirjandusteos "Teede..." kõrval.
Teksti loeti eesti keeles

Lugesin ja ei jõudnud ära naerda. Nagu Totu kuul ainult, et surmtõsiselt kirjutatud :) Mina omaltpoolt tahaks küll selle teksti keskmist hinnet kergitada.
Teksti loeti eesti keeles

Küllaltki sümpaatne raamat. Kui keegi kirjutaks selle tänapäeval, tuleks määratleda ilmselt humoristlikuks või parodeerivaks SF-iks. Aga just see omaaegne siirus (või selle teesklemine), annab loole muhedust. Märkasin, et Stalini nime ei olnud romaanis mitte ühtegi korda kasutatud. Korraks tekkis kahtlus, et "Teed sügavusse" on otseselt seotud Ohhotnikovi teise raamatuga "Esimesed sammud" - tööstuskooli poiste abi konstrueerimisbüroo inseneridele on igal juhul ühine nimetaja. Põgus sirvimine näitab siiski, et kokkulangemist tegelaste nimede osas ei ole. Aga praegu tundub küll nii, et võimalusel peaks mõne Ohhotnikovi eesti keelde tõlkimata ette võtma.
Teksti loeti eesti keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Tjah, kui senilugemata jutt ette satub, tasuks enne lugemist Baasi piiluda. Aja kokkuhoiu eesmärgil. Ebasaimaklik lugu.
Teksti loeti inglise keeles

Esimene osa on Asimovi fantastikalugude (ajaliselt) viimane ots. Kui lugude hinnete keskmine võtta, tuleks selle hindeks üsna täpselt "kolm", kuid kvantiteet läheb teatavasti mõnikord kvaliteediks üle ning jutud saavad koondhindeks "nelja".
 
Teine osa koosneb (jah, ikka Asimovi) eessõnadest kõikvõimalikele fantastikakogumikele. Ma ei loe end ses valdkonnas kuigi suureks spetsialistiks ja seetõttu sain nii üht kui teist huvitavat teada. Neli ja pool palli.
 
Kolmanda osa artiklitega üritab Hea Doktor ligimesi kirjutama õpetada. Mille eest saab kolm ja pool palli.
 
Ning kogumik tugeva "nelja".
 
P.S. Osutus, et see on mu 1000000000. arvustus.
 
Teksti loeti inglise keeles

Kuulatakse üle oma naise tapnud meest. Too jutustab kogu lugu nii põhjalikult, et saamegi jutu kokku.
 
Muidu võiks kehva "kolme" välja vedada, kuid moraalitsemise eest tuleb "kaks" plussiga.
Teksti loeti inglise keeles

Kuulus kirjanik on tüdinud kirjutusmasinal toksimisest ja sellele järgnevast paranduslipikutega mässamisest ning otsustab soetada word processori (jah, tol ajal arvasid paljud, et sihuke riist millegi poolest personaalarvutist erineb).
 
Loomulikult on ta masinaga seda- ja teistpidi hädas, kuid klienditeenindus rahustab teda. Nii lähebki koostöö edasi kuni...
 
Lugemisel meenus mulle "Galley Slave", mis pole küll humoorikas, kuid on paaaalju parem.
Teksti loeti inglise keeles

Jutt põhineb kahel sõnamängul, mis, ütleme, kuskil seltskonnas esitatutena oleksid küllalt vaimukad, kuid kirjasõnasse jõudmist välja ei kanna.
Teksti loeti inglise keeles

On ikka suslik -- kirjutas ümber pool peatükki oma kümne aasta vanusest raamatust "Extraterrestrial Civilizations" :D.
 
Teksti loeti inglise keeles

Hm... kuidas seda 30 aastat uuemas keeles ümber jutustada? ... Andekas häkker soovib saada maailmavalitsejaks ning ehitab selleks endale LLM-i.
Teksti loeti inglise keeles

Teadlane leiutab uutmoodi ajarännuviisi ja võtab sõbragi proovisõidule kaasa. Selgub aga, et meetodil on mõned ootamatud kõrvalefektid.
Teksti loeti inglise keeles

Tegel't ei tea  mister Forward, mida tema seade peegeldab, ja läheb seda just proovima... ning saabki teada.
Teksti loeti inglise keeles

Ütleme nii, et RAH kirjutab sihukesi poistekaid paremini. Selle loo tegi laialivalguvaks selgelt liigne butafooriaannus.  Mis ei moodustanud võluvat tervikut nagu näiteks "Härjapôlvlastes".
Teksti loeti inglise keeles

Hea tugev "neli". Iga jutt on milleski tugevam ja milleski nõrgem, kuid lugeda tasuvad nemad isegi (ja ehk eriti) tänapäeval.
Teksti loeti inglise keeles

Hm... kaalusin "kolme" või "nelja" ning otsustama pani äsja Nero Wolfe'i suust (ei, mitte kuuldud) loetud tähelepanek, et pessimist olla on hulga parem kui optimist. Sest esimese eksimused on meeldivad.   
 
(Vt. eelmist arvustust).
Teksti loeti vene keeles

Järg romaanidele "Space Platform" ja "Space Tug". On eelnevatega sarnane, kuid tundub biiiiizut parem, mistõttu kahele esimesele raamatule antud "kaks pluss" asendub "kolm miiinusega".
Teksti loeti inglise keeles

Igav raamat jah. Leinster on tahtnud kosmoselennutehnikat kirjeldada, sealhulgas selle ettevõtmise keerukust, aga kogu see kirjeldus on saanud keerulisem kui kosmoselennundus tegelikult. Ei aita siin ka võitlus vainlasega, kelle nime ei nimetata, kuid kes teed juues ilmselt silma kinni pigistab.
 
Võib-olla kõige suurem häda on aga selles, et autor üritas Joe Kenmore-ist midagi "Kolooniate inspektsiooni" Bordmani taolist kirjutada, aga esimene katse ei tulnud päris välja.
Teksti loeti inglise keeles

No ei ole minu jutt. Kosmoselaevadega Marsilt liiva vedamine ... ballastiks! Kari surnud kosmonaute oma laevades ümber Maa tiirutamas... ja nende aeg-ajalt korduv ühendus... Mingi kihu keelatud tsoonis elada...
 
Mulle tundub, et autor ei ole tahtnud absurdikat kirjutada, vaid see on kogemata välja kukkunud. Mis ei tee asja paremaks.
 
Kui tahta endale liivast puuri ette kujutada, tuleks lugeda "Luitenaist". Mis sest, et see pole ulmeraamat.
Teksti loeti inglise keeles

Eelarvustajatega nõus mis nõus. Ain't mina kui некультурный võin arvama hakata, et "Looming" ongi selline jura.
 
Teksti loeti eesti keeles