Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Jules Verne ·

Le tour du monde en quatre-vingts jours

(romaan aastast 1873)

ajakirjapublikatsioon: «Le Temps» 1872; 6. november
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Kaheksakümne päevaga ümber maailma», Tallinn «Eesti Raamat» 1994

Hinne
Hindajaid
1
5
8
1
0
Keskmine hinne
3.4
Arvustused (15)

Kui paar aastat tagasi korduvalt erinevates ekraniseeringutes (ka multifilmina) nähtud teravmeelne lugu kihlveo peale korraldatud ümbermaailmareisist ka eestikeelset taastrükki nägi, siis olin sügavalt hämmeldunud, et raamatuvormis asi endast niivõrd pealiskaudset ja kiirustatut tükki kujutab.
Teksti loeti eesti keeles

Üks nigelamaid Verne`i lugusid, mis mul loetud. Raske teist ka ulme alla liigitada, ise ei saand ühestki otsast aru, kust ta ulme peaks olema. Ainult mingi reisikirjeldus ja paar pinevamat kohakest vahel, see oli ka kõik mis sealt leida võis. Õnneks oli lühike.
Muidugi vabandan natuke jälle: lugesin teda sel ajal jällegi, kui juba õige iga möödas oli, st üle kahekümne olin. Praegu selline kolmenoos.
Teksti loeti eesti keeles

Maakera on tohutult väiksemaks jäänud. Raamat ise pole just JV tugevaim tekst. Jääb tunne, et autor ei suutnud omaena iseed lõpuni kanda.
Teksti loeti vene keeles

Selle raamatu teostus jäi küll nigelaks, kohati tekkis isegi tunne, et kirjanik kiirustas selle raamatu valmis saamisega. Kihku-kähku valmis visata ja lahti saada. Igavaks jäi nii. Ning tolle aegse tehnikaga pidi tõest maailm väike olema, et 80 päevaga ümber maailma reisida. See on küll vist ainuke J.V. raamat, mille lugemine mulle mingit erilist pinget ei pakkunud.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Tänapäeval ei ole mingi küsimus reisida kaheksakümne päevaga ümber maailma. Aga Verne ajal oli see veel teostamatu nähtus. Minule see teos vähemalt meeldis. Soovitaksin soojalt kõigile.
Teksti loeti eesti keeles

Üks JV tekste, mis ei ole mulle kunagi korda läinud. AGa võib-olla olin esimest korda lugemisel juba liiga vana :-)
Teksti loeti eesti keeles

Mõnus ajaviitejutt , kuid kindlasti kuulub Verne`i teoste hulka paremaid raamatuid. Positiivsena võib esile tõsta raamatu peategelase Phileas Foggi külma ja masinliku kuju ja naljaka Fixi. Samas meenutavad nad kohati väga verne`i teisi tegelasi. Neli miinus oleks kohane , seega neli .
Teksti loeti eesti keeles

See lugu ei olnud mingil juhul Verne tavaline lugu, sest lihtsalt ei pürginud Verne kõrgusele. Samuti ei saa ma pihta kuidas see ulme alla kuulub?! Verne ajal oli see tõesti ulme aga tänapäeval on võimalik ümber maailma reisida veelgi kiiremini! Kuid kuna see on juba ulme alla pandud siis eks ma võin sellega leppida. Lugu oli küll huvitav lugeda jne jne, kuid siiski mitte super. Samuti mitte hea. Kolme saab kätte. Ma olen ka näinud selle ekraniseeringut, kus see oli jagatud kolmeks osaks ja peategelast mängis Pierce Brosnan. Film oli väga huvitav, kuigi kahjuks nägin vaid kahte esimest osa sellest ning seda pole veel uuesti lastud. Aga igal juhul see lugu oli allapool Verni tavalist taset.
Teksti loeti eesti keeles

Ulme võite tänapäeval kohe unustada, kuid XIX sajandi teise poole olme kirjeldus on igati asjaks.
Kui hetkeks kõik odavlennufirmad unustame...
Ning veel meeldib mulle teost läbiv poliitiline ebakorrektsus. Kujutage ette, mida säärase raamatu autoriga praegu tehakse.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Tjah, kui senilugemata jutt ette satub, tasuks enne lugemist Baasi piiluda. Aja kokkuhoiu eesmärgil. Ebasaimaklik lugu.
Teksti loeti inglise keeles

Esimene osa on Asimovi fantastikalugude (ajaliselt) viimane ots. Kui lugude hinnete keskmine võtta, tuleks selle hindeks üsna täpselt "kolm", kuid kvantiteet läheb teatavasti mõnikord kvaliteediks üle ning jutud saavad koondhindeks "nelja".
 
Teine osa koosneb (jah, ikka Asimovi) eessõnadest kõikvõimalikele fantastikakogumikele. Ma ei loe end ses valdkonnas kuigi suureks spetsialistiks ja seetõttu sain nii üht kui teist huvitavat teada. Neli ja pool palli.
 
Kolmanda osa artiklitega üritab Hea Doktor ligimesi kirjutama õpetada. Mille eest saab kolm ja pool palli.
 
Ning kogumik tugeva "nelja".
 
P.S. Osutus, et see on mu 1000000000. arvustus.
 
Teksti loeti inglise keeles

Kuulatakse üle oma naise tapnud meest. Too jutustab kogu lugu nii põhjalikult, et saamegi jutu kokku.
 
Muidu võiks kehva "kolme" välja vedada, kuid moraalitsemise eest tuleb "kaks" plussiga.
Teksti loeti inglise keeles

Kuulus kirjanik on tüdinud kirjutusmasinal toksimisest ja sellele järgnevast paranduslipikutega mässamisest ning otsustab soetada word processori (jah, tol ajal arvasid paljud, et sihuke riist millegi poolest personaalarvutist erineb).
 
Loomulikult on ta masinaga seda- ja teistpidi hädas, kuid klienditeenindus rahustab teda. Nii lähebki koostöö edasi kuni...
 
Lugemisel meenus mulle "Galley Slave", mis pole küll humoorikas, kuid on paaaalju parem.
Teksti loeti inglise keeles

Jutt põhineb kahel sõnamängul, mis, ütleme, kuskil seltskonnas esitatutena oleksid küllalt vaimukad, kuid kirjasõnasse jõudmist välja ei kanna.
Teksti loeti inglise keeles

On ikka suslik -- kirjutas ümber pool peatükki oma kümne aasta vanusest raamatust "Extraterrestrial Civilizations" :D.
 
Teksti loeti inglise keeles

Hm... kuidas seda 30 aastat uuemas keeles ümber jutustada? ... Andekas häkker soovib saada maailmavalitsejaks ning ehitab selleks endale LLM-i.
Teksti loeti inglise keeles

Teadlane leiutab uutmoodi ajarännuviisi ja võtab sõbragi proovisõidule kaasa. Selgub aga, et meetodil on mõned ootamatud kõrvalefektid.
Teksti loeti inglise keeles

Tegel't ei tea  mister Forward, mida tema seade peegeldab, ja läheb seda just proovima... ning saabki teada.
Teksti loeti inglise keeles

Ütleme nii, et RAH kirjutab sihukesi poistekaid paremini. Selle loo tegi laialivalguvaks selgelt liigne butafooriaannus.  Mis ei moodustanud võluvat tervikut nagu näiteks "Härjapôlvlastes".
Teksti loeti inglise keeles

Hea tugev "neli". Iga jutt on milleski tugevam ja milleski nõrgem, kuid lugeda tasuvad nemad isegi (ja ehk eriti) tänapäeval.
Teksti loeti inglise keeles

Hm... kaalusin "kolme" või "nelja" ning otsustama pani äsja Nero Wolfe'i suust (ei, mitte kuuldud) loetud tähelepanek, et pessimist olla on hulga parem kui optimist. Sest esimese eksimused on meeldivad.   
 
(Vt. eelmist arvustust).
Teksti loeti vene keeles

Järg romaanidele "Space Platform" ja "Space Tug". On eelnevatega sarnane, kuid tundub biiiiizut parem, mistõttu kahele esimesele raamatule antud "kaks pluss" asendub "kolm miiinusega".
Teksti loeti inglise keeles

Igav raamat jah. Leinster on tahtnud kosmoselennutehnikat kirjeldada, sealhulgas selle ettevõtmise keerukust, aga kogu see kirjeldus on saanud keerulisem kui kosmoselennundus tegelikult. Ei aita siin ka võitlus vainlasega, kelle nime ei nimetata, kuid kes teed juues ilmselt silma kinni pigistab.
 
Võib-olla kõige suurem häda on aga selles, et autor üritas Joe Kenmore-ist midagi "Kolooniate inspektsiooni" Bordmani taolist kirjutada, aga esimene katse ei tulnud päris välja.
Teksti loeti inglise keeles

No ei ole minu jutt. Kosmoselaevadega Marsilt liiva vedamine ... ballastiks! Kari surnud kosmonaute oma laevades ümber Maa tiirutamas... ja nende aeg-ajalt korduv ühendus... Mingi kihu keelatud tsoonis elada...
 
Mulle tundub, et autor ei ole tahtnud absurdikat kirjutada, vaid see on kogemata välja kukkunud. Mis ei tee asja paremaks.
 
Kui tahta endale liivast puuri ette kujutada, tuleks lugeda "Luitenaist". Mis sest, et see pole ulmeraamat.
Teksti loeti inglise keeles

Eelarvustajatega nõus mis nõus. Ain't mina kui некультурный võin arvama hakata, et "Looming" ongi selline jura.
 
Teksti loeti eesti keeles